2-23-117845/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M Sel tasuda Inkassoteenused OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Primero Finance OÜ (end. mogo OÜ; esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 28.11.2019 laenulepingu nr xxxx (Leping), mille alusel sai Kostja laenu 315 eurot, mis sisaldas lepingutasu 15 eurot (Lepingu p 8) ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10.11.2020. Primero Finance OÜ ja Kostja sõlmisid 23.12.2019 laenulepingu lisa nr xxxx, mille kohaselt suurenes laenusumma 550 eurot võrra. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 870,18 eurot, mis sisaldab täiendavat laenu 550 eurot ja lepingutasu 27,50 eurot (292,68 eurot + 550 eurot + 27,50 eurot = 5 155,83 eurot), mida kostja kohustus tagastama hiljemalt 10.04.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 20,57 eurot. Seega põhisumma jääk on 849,61 eurot (870,18 eurot – 20,57 eurot = 849,61 eurot). Primero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 17.01.2020 laenulepingu lisa nr xxxx, mille kohaselt suurenes laenusumma 500 eurot võrra. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 1 374,61 eurot, mis sisaldab täiendavat laenu 500 eurot ja lepingutasu 25 eurot (849,61 eurot + 500 eurot + 25 eurot = 1 374,61 eurot), mida Kostja kohustus tagastama hiljemalt 10.01.2023. Primero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 27.01.2020 laenulepingu lisa nr xxxx, mille kohaselt suurenes laenusumma 300 eurot võrra. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 1 694,89 eurot, mis sisaldab täiendavat laenu 300 eurot, lisa sõlmimise kuupäeva seisuga arvestatud, kuid Kostja poolt tasumata jäänud intressi 5,28 eurot ja lepingutasu 15 eurot (1374,61 eurot + 300 eurot + 5,28 eurot + 15 eurot = 1 374,61 eurot), mida kostja kohustus

tagastama hiljemalt 17.01.2023. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 27,33 eurot. Seega põhisumma jääk on 1 667,56 eurot (1 694,89 eurot – 27,33 eurot = 1 667,56 eurot). Primero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 27.01.2020 laenulepingu lisa nr xxxx, mille kohaselt suurenes laenusumma 300 eurot võrra. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 1 982,56 eurot, mis sisaldab täiendavat laenu 300 eurot ja lepingutasu 15 eurot (1 667,56 eurot + 300 eurot + 5,28 eurot + 15 eurot = 1 982,56 eurot), mida Kostja kohustus tagastama hiljemalt 17.02.2023. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 98,70 eurot. Seega põhisumma jääk on 1 883,86 eurot (1 982,56 eurot – 98,70 eurot = 1 883,86 eurot). Kuna kostja ei reageerinud Primero Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele, edastati kostjale 17.08.2020 Laenulepingu ülesütlemise hoiatus. Hoiatuses oli Kostjale antud täiendav tähtaeg kuni 31.08.2020 oma kohustuste täitmiseks. Samas hoiatuses hoiatati kostjat, et võlgnevuse kustutamata jätmisel, ütleb esialgne võlausaldaja Laenulepingu üles. Vaatamata sellele ei täitnud kostja oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, millega seoses oli Primero Finance OÜ sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 05.09.2020. Mõlemad dokumendid olid kostjale edastatud kostja poolt laenutaotluses ja Laenulepingus märgitud e-postile. Seega oli kostja nii Laenulepingu ülesütlemise hoiatusest, kui Laenulepingu ülesütlemisest teadlik. Laenulepingu ülesütlemise seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 1 883,86 eurot ja tasumata intress summas 193,45 eurot. 04.05.2021 loovutas Primero Finance OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas hostjat nõude loovutamisest. Hageja on enne laenulepingu sõlmimist kontrollinud kostja maksevõimelisust ja leidnud, et laenud on talle jõukohased, tal ei ole ülalpeetavaid, tal on igakuine sissetulek keskmiselt 1101,71 €, tema suhtes ei ole negatiivseid kohtulahendeid, maksehäireid pole, majapidamiskulud 250 eurot kuus. Hageja palub mõista kostjalt M S hageja kasuks välja võlgnevus 1 465,18 eurot, millest põhivõlgnevus 903,86 eurot, intressid 193,45 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 367,87 eurot, viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates 11.08.2023 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.09.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu summas 192 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli esindustasu: õigusabikulud 192 eurot käibemaksuta, 96 eurot/tund, sh dokumentidega tutvumine ja nende analüüs 40 min; hagi koostamine 1h 20 min. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 192 eurot (2*96). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 507 eurot (315+192). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (507 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik