nende võlgnik A. V. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX); võlausaldajad: -I OK Incure OÜ (registrikood 11542046; [email protected]), esindaja M. K. , e-post XXX;
e-post
- II Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479; e-post XXX);
- III
Bondora AS (registrikood 11483929; [email protected]), esindaja M. T.;
e-post
- IV Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899; e-post [email protected]), esindaja M. R., e-post XXX; -V Revensen OÜ (registrikood 16625699; [email protected]), esindaja I. V., e-post XXX;
e-post
- usaldusisik R. J. (isikukood XXX; E. OÜ; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. V. 15. juuni 2023 maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata.
2.Jätta A. V. 25. augustil 2023 esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata.
3.Kohtumääruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 määrusega kohaldatud abinõud, millega: -
peatati A. V. vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamise kava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni;
-
kohustati kohtutäitureid vabastama aresti alt A. V. tulumaksutagastused;
-
peatati kohtumenetlus, milles on A. V. vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
pangakontod, töötasunõuded ja
4.Määrata A. V. usaldusisiku R. J. i tasuks 700 eurot E. OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Tsiviilasi nr 2-23-8722
5.Määratud usaldusisiku tasust 368 eurot maksta A. V. poolt 16. juulil 2023 ja 15. augustil 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel E. OÜ-le (registrikood XXX , arvelduskonto nr XXX).
6.Välja mõista A. V. lt usaldusisiku tasu 332 eurot E. arvelduskonto nr XXX).
OÜ-le (registrikood XXX ,
7.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning usaldusisikule. Kohtumääruse jõustumisel saata määrus teadmiseks Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile (e-post [email protected]).
8.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.A. V. (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 15. juunil 2023 füüsilise isiku maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab AS-s I. P. XXXna ja tema neto sissetulekuks on töötasu 1118 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on ligikaudu 1000 eurot: eluasemekulud keskmiselt 550-600 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 0-100 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordikulud 50 eurot ning sidekulud 63 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ca 150 eurot. Võlgnik kinnitab avalduses, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku selgituse kohaselt on makseraskused tekkinud kõrge intressiga laenude võtmisest, mille tasumiseks on ta omakorda uusi laene võtnud ning tekkinud on lumepalliefekt. Võlgnik on märkinud kohustuste suuruseks 28 521,35 eurot.
2.Kohus võttis 30. juuni 2023 määrusega A. V. maksejõuetusavalduse menetlusse, algatas võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas tema usaldusisikuks R. J. i ja määras ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtaja. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamise kava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 368 eurot osamaksetena.
3.Usaldusisik esitas 25. augustil 2023 kooskõlas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg-ga 1, § 20 lg-ga 1, § 24 lg-ga 3 ja § 53 lg 3 p-ga 1 kohtule võlgniku nimel 19. juulil 2023 koostatud ümberkujundamiskava koos vara- ja võlanimekirjaga, võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid ja maksekonto väljavõtted ning võlausaldajate seisukohad.
4.Kavaga taotletakse FiMS § 21 lg 1 alusel võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskavast nähtuvalt on võlgnikul rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 28 521,35 eurot, millest 17 746,08 eurot on põhinõuded ja 10 775,27 eurot kõrvalnõuded. Kava alusel tasub võlgnik 60 kuu jooksul iga kuu 8. kuupäeval võlausaldajate põhinõuete katteks 184,39 eurot, kokku 11 063,40 eurot. Kuigi võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb võlausaldajaid kohelda võrdselt (FiMS § 20 lg 2 ja § 26 lg-d 2 ja 3), on kõigi 2(6)
Tsiviilasi nr 2-23-8722 võlausaldajate kohustuste rahuldamise määr erinev. Usaldusisiku selgitustest ümberkujundatavate kohustuste tabeli juurde (kava punkt 2.1) nähtub, et võlgniku kontole on võlausaldajatelt laekunud 27 546,77 eurot ning kuna võlgnik on teinud tagasimakseid 16 482,84 eurot, on tema kohustuste suuruseks 11 064,29 eurot (mitte kava punktis 2 märgitud 17 746,08 eurot). Selliselt tagastatakse kõigile võlausaldajatele esialgse laenu põhiosa ja täitmata jäävad laenulepingutest tulenevad kõik kõrvalnõuded (intressid, viivised, leppetrahvid, täitmisega seotud tasud jms). Kavas puudub selgitus selle kohta, miks olukorras, kus võlgnik on võtnud laenu tasu eest (eelduslikult sisaldab igakuine graafikujärgne tagasimakse nii laenu põhiosa kui intressi makset) ja 28. juuni 2023 kohtuistungil avaldatu kohaselt põhimõtteliselt maksnud suures osas tagasi just kõrvalnõudeid (eelduslikult annuiteetmaksegraafikud), on võlgnik kavas lugenud kõik juba tehtud tagasimaksed üksnes põhinõuete katteks. Kavast on ilma selgitust toomata jäetud välja ka kohtutäituri nõuded (nt menetluse algatamise tasu ja kohtutäituri põhitasu), kuigi võlgniku suhtes on algatatud viis täiteasja (nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) ning kohtutäitur on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 järgi kohtutäituri otsuse alusel sissenõudjaks kohtutäituri tasu ja täitekulude osas. Samuti puudub kavas FiMS § 20 lg 1 p 3 järgne põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (et kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega).
5.25. augusti 2023 menetlusdokumendi kohaselt on usaldusisik 20. juulil 2023 edastanud ümberkujundamiskava viiele selles nimetatud võlausaldajale, määrates neile tähtajaks 8. augusti 2023 usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks, kuigi FiMS § 24 kohaselt tuleb ümberkujundamiskava koos lisadega võlausaldajatele kätte toimetada ja vähemalt kahe nädala pikkune seisukoha esitamise tähtaeg hakkab kulgema kava kättesaamisest arvates. Kavaga nõustumisest ei teatanud ükski võlausaldaja. Vastuväite esitas neli võlausaldajat (OK Incure OÜ, Bondora AS, Inkassoteenused OÜ ja Revensen OÜ) ja üks võlausaldaja (Aktiva Finance Group OÜ) oma seisukohta ei esitanud. OK Incure OÜ, Inkassoteenused OÜ ja Revensen OÜ ei ole nõus võlgniku andmetega nõude suuruse kohta. Vastuväite esitanud võlausaldajatest OK Incure OÜ, Bondora AS ja Revensen OÜ on nõus kõrvalnõuete vähendamisega 100%, seejuures tuleb võlgnikul täita OK Incure OÜ põhinõue vähemalt 80% ulatuses, Bondora AS põhinõue 100% ulatuses ning Revensen OÜ põhinõue koos kohtumenetlustes tasutud riigilõivude ja kantud menetluskuludega 100% ulatuses.
6.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale vastuväite neli võlausaldajat ehk 80% võlausaldajatest.
7.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul saab lugeda, et võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 20% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, so seisukoha esitamata jätnud Aktiva Finance Group OÜ, kelle nõue moodustab pandiga tagamata nõuetest 14%.
8.FiMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FiMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus on punktis 4 toonud välja, et kuigi kõigi kavas märgitud võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata, koheldakse võlausaldajaid erinevalt, seejuures ei ole põhjendatud ühe võlausaldaja eelistamist teisele ega ka võlausaldajana kohtutäituri kavast väljajätmist. Kavas märgitud võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud üksnes selles osas, et täies ulatuses jäävad täitmata 3(6)
Tsiviilasi nr 2-23-8722 kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded. Ehkki võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada, ei ole kohtu hinnangul antud juhul poolte huve kaaludes võlausaldajate huvides mitte arvestada võlausaldajate andmetega nende nõude suuruse kohta ja lugeda ilma vastavat põhjendust esitamata kõik juba tehtud tagasimaksed üksnes põhinõuete katteks.
9.FiMS § 27 lg 2 esimene lause sätestab, et kohus võib määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Seega võimaldab viidatud säte anda kohtul usaldusisikule täiendav tähtaeg ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamiseks, kui kohus esitatud kavaga ei nõustu, kuid näeb võimalust kava kinnitamiseks muudetud kujul või kokkuleppe võimalikkust võlausaldajatega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täiendava tähtaja määramine põhjendatud ning A. V. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata.
10.FiMS § 27 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lõigetes 1-3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik kava esitamisel lähtunud sellest, et täidab kava 60 kuuga oma sissetulekust, tasudes igakuiselt kavas märgitud võlausaldajatele kokku 184,40 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 1118 eurot (sama summa on märgitud varanimekirjas) ja väljaminek 913 – 1063 eurot. Samas nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest perioodil 3. märts 2023 kuni 4. juuli 2023, et võlgniku kontole on nelja kuu jooksul laekunud 44 931,85 eurot, so keskmiselt 11 232,96 eurot kuus. Töötasu sellest on 4971,79 eurot, keskmiselt seega 1242,95 eurot kuus. Ülejäänud laekumised on suures osas ülekanded eraisikutelt ja sularaha sissemaksed (suurim neist 3000 eurot 23. mail 2023), aga ka hasartmängude mängimisest saadud raha, kuigi 28. juuni 2023 kohtuistungil väidetu kohaselt on võlgnik hasartmängusõltuvuse käesolevaks ajaks seljatanud. Pangakonto väljavõtte kohaselt on kogu raha ära kulutatud (väljaminekud 44 938,14 eurot, lõppsaldo 4. juuli 2023 seisuga -1,50 eurot), kusjuures kontolt ei nähtu üürimakseid üüritava korteri (XXX) omanikule (ühisomanikud T. M., A. M. ja R. M.) ega majandamiskulude makseid kas omanikule või korteriühistule (XXX), kuigi maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku kulud eluasemele keskmiselt 550-600 eurot kuus. Samuti ei nähtu kontolt makseid teleteenuseid või mobiilsideteenuseid osutavatele ettevõtetele (väidetavad igakuised sidekulud 63 eurot kuus). Eeltoodust nähtub üheselt, et võlgnik on esitanud kohtule oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Samas on võlgnik kavas kinnitanud, et on teadlik sellest, et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest teatamata jätmine võib kaasa tuua võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusest keeldumise ning alustatud menetluse lõpetamise. Kohus leiab, et FiMS-i mõtte ja eesmärkide kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine olla põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgniku varaline seisund on piisavalt selge. Kui laekumised ja väljamaksed ei toimu võlgniku pangakonto kaudu, ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku väidete paikapidavust sissetulekute saamise ja kohustuste täitmise kohta. Kohus selgitab, et hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei võta võlgnikult täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Võlgnik ei saa eeldada, et tähtsust omavate andmete esitamata jätmisel kinnitaks kohus võlgade ümberkujundamiskava arvestades ainult võlgniku väidetega.
11.FiMS § 23 lg 1 kohaselt annab võlgnik kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise 4(6)
Tsiviilasi nr 2-23-8722 menetlusega. Kohustuse täitmata ümberkujundamiskava kinnitamata.
jätmisel
võib
kohus
FiMS
§ 23
lg 3
järgi
jätta
Liiklusregistri andmetest nähtuvalt on väidetav makseraskustes olev võlgnik XX.XX.XXXX saanud sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr XXX, ehitusaasta XXX) omanikuks, kuid ei ole kohut kuni käesoleva ajani sellest teavitanud. Seega on täidetud eeldus kava kinnitamata jätmiseks ka viidatud sätete alusel.
12.Kokkuvõtteks jätab kohus A. V. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ja võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata. Tulenevalt FiMS § 16 lg-st 3 peatas kohus 30. juuni 2023 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni ja kohustas kohtutäitureid vabastama arestist võlgniku pangakontod, töötasud ja tulumaksutagastused. Samuti peatas kohus kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seoses võlgniku avalduse rahuldamata jätmise ja kava kinnitamata jätmisega tuleb kohaldatud abinõud kohtumääruse jõustumisel tühistada (FiMS § 4 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 ja § 463 lg 2). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on menetlus Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetluses olnud tsiviilasjas nr XXX (OK Incure OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus A. V. vastu 2510,24 euro nõudes) lõppenud XX.XX.XXXX seoses avalduse tagasivõtmisega. FiMS § 37 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed.
13.Usaldusisik on 27. septembril 2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 1065 eurot, millest 45 eurot on transpordikulu. Usaldusisiku tunnitasuks on 70 eurot. Tasu kanda E. OÜ arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik 14,57 tunni jooksul teostanud 1020 euro eest järgmisi toiminguid: suhelnud võlgnikuga (170 eurot), tutvunud dokumentidega (255 eurot), teinud päringud krediidiasutustesse ja registritesse (85 eurot), suhelnud võlausaldajatega (255 eurot) ning koostanud võlgade ümberkujundamiskava ja selle lisad (255 eurot). FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisiku taotlusel usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 1. jaanuarist 2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus ei ole vastavuses usaldusisiku töö panusega. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ning usaldusisiku poolt koostatud menetlusdokumentides (eeskätt võlgniku vara- ja võlanimekirjas ning võlgade ümberkujundamise kavas) esitatut ja hinnates usaldusisiku poolt tehtud toimingute mahtu ning sisu võrrelduna usaldusisiku tasu taotluses märgitud ajakuluga, leiab kohus, et usaldusisiku tasu taotletud suuruses ei ole põhjendatud, mistõttu kohus vähendab osaliselt usaldusisiku tasu suurust. Kohtu hinnangul tuleb usaldusisikule määrata tasuks tema poolt taotletu asemel 700 eurot (10 tundi × 70 eurot). Kohus lähtub tasu suurust vähendades ka võlausaldajate arvust (viis) ning asjaolust, et kohustuslike vormide kasutamise puhul võib eeldada, et menetlusdokumentide koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole usaldusisikule olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul katab usaldusisikule määratud tasu ka tema ülesannete täitmiseks tehtud transpordi kulud. Tasust 368 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku 5(6)
Tsiviilasi nr 2-23-8722 tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Tasust 332 eurot tuleb võlgnikult välja mõista E. OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
15.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.