Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 02.06.2023, korrigeeritult 09.06.2023, esitas hageja Viru Maakohtule hagi Mikapada OÜ vastu hoonestusõiguse tagasilangemise nõusoleku saamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.01.2019 hoonestusõiguse seadmise lepingu, kinnistu müügi eellepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (edaspidi leping, dtl 67 jj), mille esemeks on hagejale kuuluva kinnistu, aadressiga xxxx, hoonestusõigus. Hoonestusõiguse seadmise lepingu punkt 4.4. kohaselt kohustus kostja saama (esitama Rakvere Linnavalitsusele kõik ehitusloa saamiseks vajalikud dokumendid) kasutusloa mitte hiljem kui 48 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest, mis on 14.01.2023. Kostja ja OÜ xxxx esitasid 13.01.2023 hagejale ühisavalduse (dtl 87), milles taotlesid nõusolekut xxxx, kinnistule seatud hoonestusõiguse võõrandamiseks ning hoonestusõiguse võõrandamise juhul lepingu muutmist ehitise ehitusloa saamise hiliseima tähtaja ning ehitise kasutusloa saamise hiliseima tähtaja osas. Hoonestusõiguse võõrandamise taotlus esitati hagejale üks kalendripäev enne lepingus sätestatud kasutusloa saamise tähtaja saabumist. Hageja on väljastanud 21.07.2015 ehitusloa (dtl 88) büroo- ja laohoone ehitamiseks kinnistule xxxx, kuid kostja ei alustanud väljastatud ehitusloa alusel ehitamist. Ehitusseadustiku § 45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba viis aastat, kui ehitamisega ei ole alustatud. Seega on 21.07.2015 väljastatud ehitusluba alates 21.07.2020 kehtetu ning selle alusel ei ole võimalik enam ehitada. Kostja uue ehitusloa väljastamist hagejalt taotlenud ei ole. Lepingus on kokku lepitud, et kostja poolseteks olulisteks lepingu rikkumisteks, mille toimumise korral on maaomanikul õigus nõuda lepingu alusel seatava hoonestusõiguse enda nimele kandmist, on muu hulgas punkt 12.1.2.- kui hoonestaja ei ole saanud hoonetele kasutusluba käesoleva notariaalakti punktis 4.4 kokkulepitud tähtajaks. Kostja ei ole saanud kinnistul xxxx hoonele kasutusluba lepingu punktis 4.4. kokkulepitud tähtajaks. 14.01.2023 ei ole kostja hoone ehitamisega alustanud.

Hageja ei andnud oma 30.01.2023 korraldusega nr 99 (dtl 91) nõusolekut kostjale hoonestusõiguse võõrandamiseks ning nõudis kostja nõusolekut hoonestusõiguse hageja nimele kandmiseks. Hageja leidis, et kostja oma 13.01.2023 taotluses ei toonud välja ainsatki asjaolu, mis takistasid teda lepingu tingimuste täitmist, sh hoone ehitamisega alustamist ning hoonele kasutusloa saamise taotlemist. Hageja ei andnud nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks, kuna kostja on lepingujärgsed kohustused põhjendamatult jätnud täitmata. Kuna lepingus sätestatud ehitisele kasutusloa saamise tähtaeg oli möödunud hageja otsuse välja andmise ajaks 30.01.2023, siis esitati nõue hoonestusõiguse Rakvere linna nimele kandmiseks. Hageja saatis 06.02.2023 kostja äriregistrijärgsel elektronposti aadressil xxxx hoonestusõiguse tagasilangemisnõude kirja (dtl 94), milles palus kostjal ühendust võtta hiljemalt 22. veebruariks 2023 hageja juristiga, et kokku leppida aeg notariaaltoimingu tegemiseks, kuna hoonestusõiguse maaomaniku nimele tagasi kandmise avaldus tuleb esitada kinnistusosakonnale notariaalses vormis. Kostja eelnimetatud tähtajaks hageja juristiga ühendust ei võtnud. Hageja saatis 19.04.2023 kostja äriregistrijärgsel elektronposti aadressil xxxx hagihoiatuse ja ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks (dtl 97), milles teatas, et kui kostja 28. aprilliks 2023 ei reageeri hageja nõudele ehk ei lepi kokku hageja juristiga hoonestusõiguse Rakvere linna nimele kandmise notariaaltoimingu teostamiseks, siis pöördub hageja hagiavaldusega kohtu poole. Kostja ei leppinud eelnimetatud tähtajaks hageja juristiga kokku aega notariaaltoimingu teostamiseks. Kostja on pöördunud 02.05.2023 e-kirjaga (dtl 99) Rakvere Linnavalitsuse linnavaraspetsialisti poole sooviga leida aeg kinnistu xxxx hoonestusõigusega seonduva arutamiseks. Rakvere Linnavalitsuse linnavaraspetsialist on teavitanud kostjat 08.05.2023 e-kirjaga (dtl 122), et hageja hoonestusõiguse maaomaniku nimele kandmise nõuet ei muuda ning võimalik kohtumine 10.05.2023 Rakvere Linnavalitsuses saab toimuda vaid notariaaltoimingu teostamise aja kokku leppimiseks. Kohtumist kostja ja hageja esindajate vahel 10.05.2023 ei toimunud. Kostja ei ilmunud antud kuupäeval kohale ja ei teavitanud hagejat ka mitteilmumise põhjustest. Hoonestusõiguse maaomanikule tagasilangemisel vastavalt lepingu punktile 12.1.1. või 12.1.2. või

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale anti vastamiseks 30-päevane tähtaeg. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud tema äriregistris olevale meiliaadressile 31.08.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 02.10.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, siis loeb kohus, et kostja ei vaidlusta ühtegi hagis esitatud asjaolu, ehk seda, et: 1) poolte vahel on 14.01.2019 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping xxxx kohta; 2) Lepingu p 4.4. kohaselt pidi kostja saama ehitisele kasutusloa hiljemalt 48 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, ehk hiljemalt 14.01.2023; 3) Hageja on väljastanud 21.07.2015 ehitusloa xxxx kinnistuse büroo- ja laohoone ehitamiseks. Kostja ehitamist ei alustanud. Ehitusluba kaotas kehtivuse ehitusseaduse § 45 lg 1 alusel 5 aasta möödumisel ehitusloa väljaandmisest ehk 21.07.2020; 4) Hageja ei andnud oma 30.01.2023 korraldusega nõusolekut kostja ja OÜ xxxx 13.01.2023 ühisavalduse alusel hoonestusõiguse võõrandamiseks; 5) 30.01.2023 esitati kostjale nõue hoonestusõiguse hageja nimele kandmiseks ning selle toimingu tegemiseks tuli kostjal hagejaga ühendust võtta hiljemalt 22.02.2023; 6) Kostja ühendust ei võtnud, mistõttu 19.04.2023 kirjaga hageja edastas kostja äriregistrjärgsele aadressile hagihoiatuse; 7) Kostja poolt 02.05.2023 esitatud soovile hoonestuõigusega seonduvat arutada, on hageja teatanud, et hoonestuõiguse tagasikandmise tahet ei muudeta ning võimalik kohtumine saab 10.05.2023 toimuda üksnes notariaaltoimingu tegemiseks; 8) Kostja 10.05.2023 kohtumisele ei ilmunud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 2441 lg 1 sätestab, et kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Kohus leiab, et kuigi leping nägi kostjale ette 48-kuulise ehk 4-aastase tähtaja ehitiste püstitamiseks, pidi hagejale hiljemalt pärast ehitusloa kehtetuks muutumist 21.07.2020 saama selgeks, et seni ehitamist mitte veel alustanudki kostjal olnuks võimalik lepingut täita üksnes siis, kui ta oleks taotlenud ja saanud uue ehitusloa. Seda aga hagi asjaolude kohaselt kuni 14.01.2023 kehtinud lepingu kehtivuse ajal kostja taotlenud ei ole. Kuna hageja sai hiljemalt 14.01.2023 teada hoonestusõiguse tagasilangemise võimalikust eeldusest, tuli hagejal nõue esitada sellele järgnenud kuue kuu jooksul ehk hiljemalt 14.07.2023. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kostjat teavitanud hoonestuõiguse tagaslangemisest 06.02.2023 ning kuivõrd sellele kostja tegutsemist ei järgnenud, siis on edastanud tagaslangemise vormistamise nõude hiljemalt 28.04.2023. Kostjale 08.05.2023 edastatud e-kiri selle kohta, et hageja ei muuda oma tahet hoonestusõiguse tagasikandmise osas jääb ülalnimetatud 6-kuulise nõude esitamise tähtaja piiridesse.

Omakorda kostjale pidi hageja 08.05.2023 e-kirjast olema selgelt arusaadav, et mingeid läbirääkimisi enam ei peeta. Kostja jättis hoonestusõiguse lepingust tuleneva hoonete ehitamise kohustuse täies ulatuses teadmata põhjusel täitmata, mistõttu esineb AÕS § 2441 lõikes 1 kirjeldatud olukord. Kuna kostja ei ole – jättes esitama hagile kirjaliku vastuse – esile toonud ühtegi asjaolu, mis välistaks hageja hoonestusõigust puudutava nõude rahuldamise, kuulub nõue rahuldamisele. Kohus tuvastab kostja kohustuse anda nõusolek xxxx (registriosa xxxx) kinnistusraamatu kolmandasse jakku sisse kantud hoonestusõiguse (registriosa nr xxxx) tagasilangemiseks hagejale ning asendab kostja tahteavalduse kohtulahendiga. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Toimiku andmetel on kuluks riigilõiv summas 420 eurot. Kuna hageja on osalenud menetluses lepingulise esinduseta, siis õigusabikulud puuduvad. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega hagiavalduse esitamisel, mistõttu tuleb see hagejale kostja poolt täielikult hüvitada. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.