Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): H. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: A. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx@xxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Õ. e-post
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku H. L. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja H. L. pankrot 12. oktoobril 2023 kell 15.00 ning algatada H. L. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada xxxxxxxxxxx pankrotihalduriks A. Õ. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxx@xxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Kohustada H. L. andma võlgniku vande 9. novembril 2023 kell 11.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. november 2023 kell 11.15 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
12.oktoobriks (esimene aruanne esitada 12. oktoobriks 2024).
Jätta menetluskulud H. L. kanda.
11.Määrata usaldusisiku A. Õ. tasuks 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, ning mis välja mõista H. L. pankrotivarast. Tasu kanda xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
12.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.H. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. juulil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mida täiendas
24.augustil 2023. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand registriosa nr xxxxxxx asukohas xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx (hinnanguline väärtus 24 000 eurot; abikaasaga ühisomandis), mis on avaldaja ja tema abikaasa elukohaks, samuti kuulub talle xxxxxxxxx (hinnanguline väärtus 1600 eurot) ja järelkäru (hinnanguline väärtus 400 eurot). Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema igakuine töötasu on 568 eurot, ta saab ka pensioni 478 eurot. Avaldaja igakuised väljaminekud on kokku 700 eurot 67 senti. Lisaks kannab kulusid avaldaja abikaasa. Võlgade tasumiseks jääb 200 eurot kuni 315 eurot 33 senti. Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees kokku ligikaudu 10 700 eurot 81 senti, kuid täpsed andmed avaldajal puuduvad. Avaldaja abikaasal makseraskusi ei ole. Avaldajal tekkisid makseraskused investeerimispettuste tõttu. Avaldaja soovib oma kodu säilitamiseks võlgade ümberkujundamist
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Aruande kohaselt saab võlgnik töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx keskmiselt 504 eurot, pensioni 478 eurot ja sotsiaaltoetust 13 eurot (kokku 995 eurot). Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohas xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx; korter), 2006. a sõiduk xxxxxxxxxxxx-xxx ja 2016. a järelhaagis Respo 750M000L000. Seni kuni ühisvara on jagamata, ei ole korteril ja sõidukitel väärtust. Korteril on võlgniku väidetud väärtus 24 000 eurot juhul, kui korter müüakse tervikuna. Lisaks ei ole kolmandatel isikutel huvi osta 1⁄2 varast. Kohustusi on võlgnikul võlausaldajate ees kokku 10 017 euro 86 sendi ulatuses. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub lahusvara ja likviidne ühisvara ning soov abikaasade ühisvara müügiks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on pikema perioodi jooksul finantspettuste ohvriks langemine, mida võlgnik ei tunnistanud ja selle pereliikmete eest varjamine. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2020. a-l, kui ta tegi võlausaldajatega kokkuleppeid, mida ei täitnud ning alustati täitemenetlusi kohustuste sundtäitmiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võlgniku isikuomadusi, rahaasjadest arusaamist ja käitumist arvestades ei ole võimalik. Võlgnik on viimase kolme aasta jooksul
tasunud petturitele igakuiselt petuskeeme uskudes suuri summasid, varjanud seda lähedaste eest ega ole petuskeeme tunnistanud. Ka ei ole ta varem sõlmitud maksegraafikuid täitnud. Samuti puudub võlgnikul raha usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasumiseks. Seejuures ei saaks menetluse läbiviimise eesmärgiks olla ainuüksi vara säilitamise soov – võlgnik peab suutma tasuda menetluskulusid ja olema koostööaldis. Lisaks on pankrotimenetluses võimalus kompromissi sõlmimiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (10 017 eurot 86 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Lisaks puuduvad tal usaldusisiku tasu katteks rahalised vahendid. Võlgnik on ka ise 9. oktoobri 2023. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu arvates ei ole FiMS § 19 lg 3 p 5 arvestades põhjendatud algatada võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetlust, kuna võlgnik on viimase kolme aasta jooksul teinud makseid petturitele petuskeeme uskudes, takistades sellega võlausaldajate nõuete rahuldamist. Lisaks ei oleks võlgade ümberkujundamise menetlus võlgnikul tekkinud makseraskusi arvestades sobiv maksejõuetusmenetluse liik – võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ning tal puudub raha usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasumiseks. Kohtul on FiMS § 45 lg-st 3 tulenev diskretsiooniõigus, otsustamaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle. Hoolimata varem petturitele tehtud maksete tegemisest tuleb kohtu arvates võlgnikule anda võimalus makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on 9. oktoobri 2023. a istungil kinnitanud, et saab aru petuskeemidest ning täidab seadusest tulenevaid kohustusi. Kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida ja jätkab kolmandatele isikutele petuskeemide alusel väljamaksete tegemist (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11), võib kohus võib omal algatusel või
võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8). Seega tuleb mh usaldusisikul teostada võlgniku tegevuse üle järelevalvet ennekõike maksete tegemise osas. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (finantspettuste ohvriks langemine, mida võlgnik ei tunnistanud), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. november 2023 kell 11.15 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
8.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust registripidajale edastada.
9.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 9. novembri 2023 kell 11.00.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot. Usaldusisik palub kõnealuse tasu välja mõista võlgniku pankrotivarast.
10.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete
täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1320 eurot.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 264 eurot.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.