Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

R. T.

esitas 03.07.2023 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Raidmet Invest pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt põhineb avaldaja nõue pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud jõustunud töövaidluskomisjoni määrus asjas 4-1/785/21 14.06.2021, millega kinnitati pooltevahelise kompromiss summas 6521,13 eurot maksetähtajaga 01.08.2021. kuni 01.01.2022 igakuiste maksetena. Asjaolude kohaselt võlgnik kokkulepet ei täitnud ning avaldaja arvutuste kohaselt on palgavõlgnevus kasvanud vähemalt brutosummani 8455,82 eurot. Kohus võttis 10.07.2023 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, määras võlgnikule 14 päeva pankrotiavaldusele vastuväite esitamiseks ning kohustas huvitatud isikuid tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot hiljemalt 14.08.2023. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Võlgniku juhatuse liige andis kohtule 31.08.2023 teada, et töösuhte asjaolude kohta puudub teave, kuna siis tegeles asjadega teine isik. Kohus kuulas menetlusosalised ära 11.09.2023. Avaldaja selgitas, et töötas võlgniku õiguseellase Startech Service OÜ-s asukohaga Tapal alates 19.03.2019 kuni 2019. aasta lõpuni, siis viidi avaldaja üle teisele objektile. Töösuhe lõpetati kokkuleppel 27.02.2022 töötasu võlgnevuse tõttu. Suhtlemine toimus K. L. iga, palka maksti nii pangakontole kui sularahas. Töövaidluskomisjoni kokkuleppes alusel ei ole avaldaja raha saanud. Perioodidel, kui palka ei saanud, elatus avaldaja enda säästudest, mis olid kaasa võetud Ukrainast. Võlgniku esindaja S. A. ei teadnud avaldaja töötamise ja palgasaamise asjaolusid. 20.09.2023 määras kohus Raidmet Invest OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina makstava summa suuruseks 1500 eurot, tähtajaga 15 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Avaldaja teavitas, et ei soovi tasuda deposiiti ning on nõus loobuma määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja palub Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 2 p 5 ja lg 4’ alusel jätta halduri nimetamata. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 15 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus võttis 10.06.2023 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti suuruses 1500 eurot. Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus esitas 20.09.2023 teistkordse määruse, millega määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kattseks deposiidina 1500 eurot. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude

olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlausaldaja nõude summas 6521,12 eurot aluseks on jõustunud töövaidluskomisjoni määrus asjas 4-1/785/21. Kohus leiab, et töötaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule jõustunud kompromissimääruse, millest nähtub selgelt avaldajal nõude olemasolu võlgniku vastu vähemalt summas 6521,13. Nõude summa ja sisu osas vaidlust ei ole. Samuti on nõudeavaldus võlgnikule kättetoimetatud, võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud ega asjaolusid vaidlustanud. Suulisel ärakuulamisel avaldaja selgitused kinnitavad töötamise fakti ning probleeme palga saamisel, samas ei ole millegagi kinnitatud palgavõlgnevus kompromissimäärusest erinevas summas. Kompromissis ei ole kokku lepitud viiviseid ega intresse, samuti on ebaselge kompromissi kujunemise asjaolusid. Tegemist võib olla pooltevahelise uue võlatunnistusega. Asjaolude täpsem kontrollimine väljub käesoleva menetluse raamidest. Kohus leiab, et asjas on kindlaks tehtud võlgniku püsiv maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis võlausaldajale võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja ei ole viidatud deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse.

Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Toimikust ei nähtu, et võlgnikul oleks käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.