2-23-8496
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
10.10.2023 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-23-8496
Tsiviilasi
Dxxxx Pxxxxja Mxxxxx Fxxxx hagi ehitise omandamise asjaolu ja aja tuvastamise nõudes Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja I: Dxxxx Pxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxvald, Jõgeva maakond; e-post: x
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja II: Mxxxxx Fxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx maakond; epost: x
Keelduda menetlusse võtmast Dxxxx Pxxxx ja Mxxxxx Fxxxxx hagi ehitise omandamise asjaolu ja aja tuvastamise nõudes
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja kohtu põhjendused 08.06.2023. a saabus kohtusse Dxxxx Pxxxx ja Mxxxxx Fxxxxx hagiavaldus ehitise omandamise asjaolu ja aja tuvastamise nõudes. Esitatud asjaolude kohaselt on hagejad xxxxxxxxxx. a surnud Vxxxxx Pxxxxxpärijad. Vxxxxx Pxxx esitas 12.08.2005. a xxxxxxx Vallavalitusele avalduse xxxxxx maakonnas, xxxxxxx vallas, xxxxxx külas, asuva xxxxxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Erastamise toimingud on lõpule viidud 08.12.2009. a korraldusega nr 271. Viidatud korralduses ei ole märget selle kohta, et oleks vaja esitada täiendavaid andmeid ja dokumente ehitise omandamise kohta. Maa-ameti katastris registreeriti 19.02.2010. a xxxxxxxx katastriüksus katastritunnusega 65701:001:0498 pindalaga 4139 m2. Pärijad esitasid 12.08.2015. a xxxxxxxx maa ostueesõigusega erastamise avalduse. 18.03.2015.a korraldusega nr 65 muutis kohalik omavalitsus oma 08.12.2009. a korraldust nr 271. Korraldusega anti nõusolek avaldajatele maa ostueesõigusega erastamiseks ning määrati maa maksustamishinnaks 290 eurot. 10.07.2017. a korraldusega otsustati müüa xxxxxxxx katastriüksus Mxxxxx Fxxxxxxx 1⁄2 mõttelises osas ja Dxxxx Pxxxxxx 1⁄2 mõttelises osas. Erastajaid kohustati tasuma enne lepingu sõlmimist maa müügihinna, erastamise korraldaja kulud ja riigilõivu ning sõlmima müügilepingu hiljemalt 3 kuu
jooksul korralduse kuupäevast alates. Avaldajad tasusid nõutud summad. 08.09.2017. a. xxxxxxx Vallavalitsuse esindaja pöördus 12.01.2022. a avaldajate poole nõudega esitada ehitise omandiõigust tõendav dokument. Kohalik omavalitsus tugines seejuures Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määruse nr 267 punktile 10 - avalduses tuleb märkida muu hulgas andmed senise maakasutuse kohta ning juhul, kui ostueesõigusega erastatavat maad taotletakse olemasoleva ehitise juurde, siis kellelt ja millisel viisil ehitis on omandatud. 12.08.2005. a esitatud avalduses on senise maakasutusena märgitud 1991. a xxxxx maakasutajate nimekiri, kuid ehitise omandamise viisi kohta andmed puuduvad. Lisatud ei ole ehitise omandiõigust tõendavat dokumenti. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, kas ostueesõigusega erastamise avaldus esitati seaduses sätestatud tähtajaks ning kas avalduse esitanud isiku pärijatel on õigus xxxxxxxx katastriüksust ostueesõigusega erastada. Avaldajad on korduvalt pöördunud erinevatesse arhiividesse, kuid ei ole saanud tõendeid ehitise omandiõiguse aluse ja aja kohta. Kaasata tunnistajatena isikud, kes saavad anda ütlusi Vxxxxx Pxxxxxx kuuluva ehitise omandamise aja ja aluse kohta. Hagiavaldus saadeti kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus jättis 10.07.2023. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejad esitasid 28.08.2023. a kohtule hagiavalduse täienduse. Hagejad märgivad, et neile ei ole teada hoone hind. Hoone on ehitusjärgus. Hagejad esitasid kohtule hoone omandiõiguse dokumentidena Vxxxxx Pxxxx poolt xxxxxxx Vallavalitsusele 16.10.2009. a esitatud ehitise teatis nr 294 ja selle juurde lisatud ehitise andmed, samuti OÜ Park Kinnisvara koostatud majavalduse aadressil Jxxxxx maakond, xxxxxxxxvald, xxxxxx küla, majavalduse pindade ja mahtude arvutamise leht koos ruumide eksplikatsiooni ja asendiplaaniga. Dokumendid on saadud xxxxxxxx arhiivist. Lisatud on ka pildid, mis on ehitisest tehtud käesolevalt. Hagejatel on õiguslik huvi ehitise omandamise asjaolu ja aja tuvastamiseks, kuna omandiõiguse tõendamata jätmise korral kuulutatakse see omanikuta varaks. Hagejad on tasunud täiendavalt riigilõivu 410 eurot. Kohus kohustas hagejaid esitama kohtule selge nõue. Kohus selgitas, et kui hagejad soovivad tuvastada, et väidetav(ad) ehitis(ed) kuuluvad Vxxxxx Pxxxx pärandvara koosseisu, tuleb neil vastavad asjaolud esitada ja tõendada. Samuti tuleb selgeks teha, kelle vastu nõue esitatakse ehk kes on kostja. Hagejatel tuleb tõendada õiguslik huvi. Hagejad selliseid puuduseid kõrvaldanud ei ole. Hagejaid on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle. Hagejad ei ole puuduseid käesoleva ajani kõrvaldanud. Kohus märgib, et esitatust nähtuvalt on hagejad esmases avalduses esitanud ebaõigeid andmeid, märkides, et erinevatest arhiividest ei ole õnnestunud saada andmeid ehitise kohta. Kohtule on esitatud ehitise teatis nr 294 16.10.2009 (ilmselt saadetud xxxxxxx Vallavalitsusele), millest on võimalik järeldada, et ehitis koos nõutavate andmetega võib olla kantud vastavatesse registritesse. See viitab, et vajalikud andmed võivad olla olemas ka Riigiarhiivis või muudes andmekogudes, mis võimaldab asja lahendada kohtusse pöördumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Tulenevalt TsMS § 372 lg 6 sätestatust, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 sätestatu kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hagejate enda kanda.
2(2)
TsMS § 150 lg.1 p.2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejad on tasunud riigilõivu (esmalt 10 eurot ja seejärel 410 eurot). TsMS § 150 lg.4 järgi Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg.6 järgi Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.