Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue L J ja Tallinna Linn sõlmisid 19.07.2012 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr XXXX xxxx paikneva eluruumi kasutamiseks (üürileping). L J suri 05.09.2022. Eluruumi üürilepingu tingimuste p. 19.1 kohaselt lõpeb leping üürniku surmaga, v.a. juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 (ühe) kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku asemel lepingusse astuda. Kostja kui surnud üürniku sugulane asus üürniku surma järgi eluruumi kasutama, kuid tal puudus selleks õiguslik alus- s.o kokkulepe üürileandjaga. Hageja nõudis kostjalt eluruumi vabastamist ja eluruumi valduse tagastamist, kuivõrd kostja ei kvalifitseerunud üürileandja loal eluruumi kasutava isikuna, kellel oleks olnud õigus üürniku surma järgselt üürilepingusse astuda. Seega lõppes leping üürniku surmaga 05.09.2023. Hageja nõudis kostjalt valduse vabastamist ja hagejale tagastamis. Kostja vabastas valduse ja tagastas eluruumi hagejale 24.01.2023. Eluruumi üleandmise kohta vormistasid Hageja ja kostja eluruumi tagastamise akti. Olenemata asjaolust, et eluruumi valdamiseks puudus kostjal õiguslik alus (kokkulepe hagejaga), kasutas kostja ajavahemikul 05.09.2022 kuni 24.01.2023 alusetult hageja eluruumi ja rikkus hageja omandit ning tal on kohustus tasuda eluruumi kasutamisega seoses tekkinud kulude eest, mis on seotud tema poolt eluruumi kasutamise käigus erinevate teenuste tarbimisega (kommunaalteenused ja võrguettevõtjate poolt osutatavad teenused elekter, vesi, küte). Samuti on tal kohustus tasuda saamata jäänud tulu hageja kasutuseelise kaotamise eest. Hageja kaotatud kasutuseeliste väärtuse määramisel saab lähtuda saamata jäänud üüritulust ajavahemikul 05.09.2022 kuni 23.01.2023, mida hageja oleks saanud, kui ta oleks saanud kostja ebaseaduslikus valduses olnud eluruumi üürile anda. Hageja tegeleb eluruumide üürile andmisega ja tal oli kavatsus eluruumi peale üürniku surma uuesti üürile anda ja sellelt tulu teenida. Hagejal jäi igal kuul, kui eluruum oli kostja valduses saamata üür 637.45 eurot (127.49 eurot ühes kalendrikuus) ning eluruumi kasutamisega seonduvate kõrvalkulude tasu, mille tasumist hageja

käesolevas hagis taotleb. Perioodil 05.09.2022- 23.01.2023 eluruumi üür summas 637.45 eurot (127.49 eurot ühes kalendrikuus); Perioodil 05.09.2023 – 23.01.2023 eluruumis tarbitud selliste teenuste tasu summas 1456.49 eurot, mille hageja tasus teenuste osutajatele kostja eest. 09.03.2023 teavitas kostjat kostjalt eluruumi tagastamisel saadud e-posti aadressil eluruumi tagastamise hetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevusest ja kahjunõudest ning andis kostjale täiendava tähtaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks või maksegraafiku sõlmimiseks kuni 16.03.2022. Kostja ei vaidlustanud võlgnevust ega tasunud võlgnevust ning ei pöördunud hageja poole maksegraafiku sõlmimiseks. Nimetatud põhjusel on hageja sunnitud oma nõuetega kohtusse pöörduma. Kostja põhjustas hagejale kahju üüri tasumata jätmisega summas 637.45 eurot ja kõrvalkulude tasumata jätmisega kogusummas 1456,49 eurot. Hageja palub välja mõista K Palt OÜ Raadiku Arendus kasuks xxxx asuva eluruumi ebaseadusliku kasutamise eest kahjuhüvitis summas 1456,49 eurot, saamata jäänud tulu xxxx asuva eluruumi kasutamise eest summas 637,45 eurot ja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.09.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Vaatamata kohtunõudele (Harju Maakohtu 04.09.23 kohtumääruse /hagi menetlusse võtmine/ resolutsiooni p 6 kohustusele esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul) hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, muid menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.