2-22-133617/23 - Maksekäsk - Maksekäsu kiirmenetlus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

lahend.ee

Hageja esitab kohtule täiendavalt tasuliste kirjade PDF-id, tõendades, et hageja teavitas kostjat võlgnevusest ja seega hagejal on õigus nõuda kostjalt võlamenetlustasu. Lisaks meeldetuletuskirjadele edastas hageja kostjale tasuta meeldetuletussõnumeid ja e-kirju võlgnevuse kohta, kasutades selleks Moneyzeni portaali automaatlahendust, ning teostas meeldetuletuskõnesid. Seega hageja kinnitab, et ta on informeerinud kostjat tekkinud võlgnevusest piisaval määral, kuid võlamenetlustasu arvestatakse vastavalt VÕS § 1132 sätestatule (kuni 5 eurot ühe tasumata kohustuse kohta). Vastavalt VÕS § 1132 võib võlausaldaja nõuda lepingu lõpetamise järgseid sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 2 alusel, mis reguleerib võla sissenõudmiskulude hüvitamist tarbijalt pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja selgitab, et vastavalt Moneyzeni hinnakirjale, nõuab Moneyzen kuni 50 eurot lepingu lõpetamise järgseid sissenõudmiskulusid (võlamenetluskulu kuni 50 eurot) tasumata kohustuse kohta. 22.08.2022 edastas hageja kostjale meeldetuletuskirja, millele vastavalt oli võlgnevuse summa 942,07 eurot, ehk lepingu lõpetamise järgse võlamenetlustasu on 40 eurot (Lisa 5.4.). Hageja esitab nimetatud meeldetuletuskirja PDF-i lisana, mis tõendab, et hageja on teavitanud kostjat võlgnevuse tasumise kohustusest ja hagejal on õigus nõuda lepingulõpetamise järgset võlamenetlustasu. Laenusumma mittetähtaegsest tasumisest on põhiosalt arvestatud viivis summas 85,06 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu eritingimustes on toodud päevane viivisemäär 0,07% (ehk 24,09% aastas). VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 ütleb, et viivise määr on §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama lõike viimane lause aga sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja lepingus on kokkulepitud intressi määraks 24,09% (viivise määr päevas 24,09% /360 ehk 0,066%). Konservatiivsuse eesmärgil ei ole hageja ümardanud n.ö üles s.o 0,07% päevas vaid hageja kasutas nõuete arvestuses viivisemäära 0,06% päevas. Viivis koosneb kahest osast: laenulepingu lõpetamise kuupäevaga arvestatud viivistest (toodud ülesütlemise teatises) ja pärast lepingu lõpetamist arvestatud viivistest. Hageja selgitab, et viivise arvestus toimub lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud kuid tasumata põhiosa ja haldustasu summadelt, kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni hageja poolt. Pärast laenulepingu ülesütlemist arvestab hageja täiendavat viivist tasumata põhiosa summalt, ehk antud juhul 829,07 eurolt. Seisuga 08.08.2022 arvestatud ja tasumata viivis moodustab pärast ümberarvestust 7,06 eurot (enne ümberarvestust moodustas see 8,33 eurot, kirjas 08.08.2022 teatises). Viivis arvestatakse sissenõutavaks muutunud maksest: Makse kuupäev

Laenutaotlust esitades on taotlejal kohustus märkida kõik olemasolevad krediidikohustused (krediidiandja, laenujääk, lõpptähtaeg, igakuine makse). Pärast automaatsete andmete kogumist moodustub krediidiskoor, mille alusel investorid kas teevad laenupakkumise vähempakkumise teel. Esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja lepingut sõlmides digiallkirjaga, allkirjastades ka taotluse, milles on toodud tema poolt esitatud andmed, s.h. kohustused ja sissetulekud, mille põhjal laenupakkumine tehti. Antud juhul olid kostja poolt edastatud andmed piisavad positiivse laenuotsuse tegemiseks ja laenu teenindamiseks (kuumakse suurus 55,92 eurot), kuid teadaolevalt mõjutavad maksekäitumist oluliselt ka asjaolud, mis ei ole krediidiandja või -vahendaja otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud või mida krediidiandja või vahendaja ei saanud ega pidanud ette nägema (nt tarbija hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine; tarbija töötasu kaotus/vähenemine; tarbija muude tulude vähenemine; tarbija poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused; tarbija poolt tema tegeliku krediidihuvi, olemasolevate finantskohustuste ning muu olulise informatsiooni varjamine, mis võib olla vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenutaotlus esitati Moneyzen portaalis www.moneyzen.eu, kasutades isikutuvastamiseks Smart ID PIN1 (isikutuvastus) ning hiljem allkirjastades laenulepingu sisestades PIN2 (digiallkiri). See tähendab, et laenutaotlejale oli kättesaadavad A P pangaandmed ja ilmselgelt panga kasutajatunnused, tema digituvastamise vahendite PIN koodid (PIN1 ja PIN2), mis andsid võimaluse siseneda iseteeninduskeskkonda, esitada laenutaotlus ja allkirjastada leping. Kui isik on oma identifitseerimisvahendite turvakoodid hoidnud nähtavas kohas või on need muul viisil saanud teatavaks kolmandatele isikutele ei saanud ega pidanud Moneyzen OÜ sellest teadma, mistõttu ei olnud põhjust kahelda laenutaotleja isikus. Moneyzen täitis enda seadusjärgset

Laenulepingusse märgitud kontaktandmete põhjal tekib ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt põhjendatud kahtlus laenulepingu tegelikult sõlminud isiku identiteedis. Laenulepingusse märgitud andmed ei kuulu kostjale. Märkimist väärib, et Moneyzen OÜ (ega teised sarnased teenusepakkujad) ei kontrolli mistahes krediidilepingu sõlmimisel kliendi isikusamasust ega kliendi poolt lepingu sõlmimiseks edastatud kontaktandmete paikapidavust. Krediidi enda käsutusse saamisest piisab seega üksnes digiallkirjastamise võimalusest. See tähendab muu hulgas, et kui kurjategija saab enda valdusesse kannatanu digiallkirja andmist võimaldavad andmed, saab kurjategija interneti vahendusel võtta kannatanu digiallkirja kasutades kannatanu nimele mitmetelt erinevatelt võlausaldajatel ja olulises mahus erinevaid kohustusi (sh kõikvõimalikke kiirlaenu-, järelmaksu- ja muid krediidikohustusi). Praegusel juhul kasutas S K ebaseaduslikult kostja identiteeti (peamiselt digiallkirja), et eelkirjeldatud moel interneti teel võtta kostja nimele erinevaid võlakohustusi. S K varjas enda süsteemset õigusvastastast käitumist sellega, et märkis lepingutesse (sh hagiavalduse esemeks olevasse laenulepingusse) enda kontrolli all olevad kontaktandmed. Järelikult viitavad laenulepingusse märgitud kontaktandmed sellele, et laenulepingu tegelik allkirjastaja ja võlgnik on S K (mitte kostja). Kostja kasutab ainult ühte e-maili aadressi, milleks on xxxx. Laenulepingusse märgitud xxxx ei ole kostja loodud. Kostjal ei ole kunagi olnud ka eelnimetatud @online.ee lõpuga e-posti aadressile ligipääsu. Kostja selgitab, et @online.ee lõpuga e-posti aadresse saab Telia Eesti AS hallatavas keskkonnas (online.ee veebileheküljel) registreerida iga inimene ja seda pea ilma igasuguste piiranguteta. Telia Eesti AS online.ee kasutajakonto loomiseks on vaja kirjutada online.ee veebileheküljel selleks ettenähtud vormil üksnes eesnimi, perenimi, sugu, sünnipäev, soovitud eposti aadress ja soovitud parool. Kostja peab tõenäoliseks, et xxxx kasutajakonto loomisel kirjutati online.ee registreerimisvormi kostja isikuandmed ehk eesnimi, perenimi, sugu ja sünnipäev. Selline käitumine on oodatav mistahes isikult, kes kasutab ebaseaduslikult teise isiku identiteeti. Vastasel juhul, ei õnnestuks süüteo toimepanijal (praegusel juhul S Kil) süüteo toimepanemise asjaolu. Telia Eesti AS ei kontrolli eraldi iga registreeritud kasutajakonto ja selle looja isikusamasust. See tähendab, et igaühel on tehniliselt võimalik vabalt luua teiste isikute nimedega kasutajakontosid ja esineda kasutajakontot kasutades teise isiku nime all (sealjuures ei saa asjakohane teine isik sellise konto olemasolust üldse teadagi). Järelikult, ei saa asjaolust, et @online.ee lõpuga e-maili aadressis on kasutatud kostja täisnime, iseenesest järeldada, et kostja on selle e-maili aadressiga kuidagi seotud. Kostjal puudub mistahes seos e-posti aadressiga xxxx. Kostja ei ole registreerinud @online.ee keskkonnas ühtegi kasutajakontot. Seetõttu ei jõudnud temani ka ükski hageja kiri või teade. Arvelduskrediidilepingusse märgitud telefoninumbrit kasutab S K, kuid mitte kostja. Telefoninumbri omaja isik on kostjale teadmata. Kostja ei ela praegu ega elanud ka laenulepingu sõlmimise ajal 2021 oktoobris laenulepingusse märgitud aadressil xxxx. Kostja elas alates 2014. aastast kuni käesoleva aasta alguseni üksnes aadressil xxxx. Vajadusel saab kostja esitada enda tegeliku aadressi kohta (laenulepingu sõlmimise hetkel) eraldi tõendeid. Laenulepingusse märgitud aadressil elas laenulepingu sõlmimise hetkel S K (tegemist on üürikorteriga). Eluliselt on usutav, et S K julges vabalt kirjutada laenulepingusse enda faktilise aadressi seetõttu, et keegi selle aadressi õigsust ei kontrolli. Samuti elab S K üürikorterites, sest tal puudub majanduslik võimekus kinnisasja omandada. S K vahetab enda elukohta sageli, mistõttu on ainuüksi aadressi abil tema õigusvastastele tegudele keeruline jälile jõuda. Selleks ajaks kui kohustuste rikkumised saavad ilmsiks, on S K juba jõudnud mitu korda kolida. Siiski viitab lepingusse märgitud aadress (vähemalt kaudselt) taaskord sellele, et laenulepingu tegelikuks allkirjastajaks oli S K, kuid mitte kostja.

6.Kostja sisuliselt ainsaks vastuväiteks käesolevas menetluses on väide, et hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole võtnud hagiavalduse aluseks olevat kohustust ning ei vastuta seetõttu ka sellega seotud nõuete eest. Kostja tugineb sellele, et kostja poeg S K on ebaseaduslikult kasutanud kostja isikuandmeid (eelkõige PIN-koode, mis võimaldavad kostja nimega digiallkirju anda) kostja teadmata ja tema tahte vastaselt erinevate kohustuste võtmiseks (sh hagiavalduse esemeks oleva kohustuse võtmiseks). Kohtu hinnangul on kostja piisavalt põhistanud ja tõendanud (dtl 121-127), et tema ei ole isiklikult hageja nõude aluseks olevat arvelduskrediidileping digitaalselt allkirjastanud. Tsiviilvaidlust lahendava kohtu pädevuses ei ole anda hinnangut ja seisukohta S Kraubergi süüküsimuses kriminaalmenetluses, sellele vaatamata saab aga käesolevas asjas esitatud tõenditest (dtl 121-127) järeldada, et hagi aluseks oleva laenulepingu on kostja nimel sõlminud kostja poeg S K, kasutades selleks kostjalt saadud elektroonilisi juurdepääsuvahendeid. Kostja poolt tõendina esitatud 11.08.2022 kuriteoteate protokolli (dtl 125) kohaselt on kostja kinnitanud, et „See algas kuskil vähemalt 2 aastat tagasi aastal 2020 kui mina, A P, andsin oma Swedbanki arvelduskonto, mis oli tehtud ainult kodukindlustuse tarbeks, kasutada oma pojale S K'ile. Swedbanki arvelduskontot ma ise ei kasutanud, ise arveldan igapäevaselt Coop panga arvelduskontoga. Swedbanki pangakonto andsin S kasutusse sellepärast, et S oli välja kuulutanud eraisiku pankroti ja sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik endale pangakontot avada. Sellest hetkest alates, kui S hakkas minu arvelduskontot kasutama kadus mul ligipääs Swedbanki pangakontole. S kasutas minu poolt talle antud PIN kalkulaatorit, kuid mõne aja möödudes tahtis S, et ma teeksin talle enda nimega Smart-ID. Selleks kasutas ta minu mobiil ID'd ja mina edastasin talle vaja minema mobiil ID koodi“ (..) „Minul puudub ligipääs nii enda Swedbanki arvelduskontole kui ka Smart-ID kontole alates hetkest, kui S ligipääsu andsin. Tänaseks päevaks olen laskunud blokeerida ja sulgeda nii Swedbanki arvelduskonto kui ka Smart ID konto (lasin sulgeda 31.05.2022). Lisan veel, et Swedbanki arvelduskonto nr on XXXX“ . Samu asjaolusid kinnitas kostja ka 31.08.2022 kannatanu ülekuulamise protokollis (dtl 121), märkides mh, et „Minu poeg pakkus, et kas ta võib ise seda kontot kasutada, sest tal oli üksikisiku

pankrot ja ta ei saanud enda nimele pangakontot avada. Alates selle Swedbank arveldusarve avamisest ei ole mina seal kontol mitte ühtegi tehingut ise teinud ja kõikide tehingute eest, mis kaardil toimunud on, vastutab minu poeg S. Selle arveldusarve väljavõtte andsin suulise kuriteoteate protokolli juurde ja sealt nähtub ka konto number, milleks on XXXX“ (..) „S sai selle arveldusarvega seotud pangakaardi enda kätte koos PIN kalkulaatoriga. Mõne aja pärast ta tahtis, et ma teeksin enda nimelise Smart-ID selle jaoks, et tema saaks seda kasutada arveldusarvel tehingute tegemiseks. Mina ise kasutan Mobiil-ID’d ja temale tegime Smart-ID. Smart-ID’ga seotud PIN koode teadis vaid S ja kasutas vaid tema. Tal oli vaja minu abi, et minu nimele teha Smart-ID ja ma otsustasin teda aidata. Tema ütles, et tema ei saa muidu üldse enda tööasju ajada. S kasutas Swedbank arveldusarvet ja minu nimelist Smart-ID enda tarbeks. Mina ei teadnud, millega tema seal arveldusarvel täpselt tegeleb ja mille jaoks ta mu Smart-ID kasutas“. Kohtul puudub alus kostja poolt politseile antud ütlustes kahelda ning need on kooskõlas ka kostja poolt käesolevas menetluses kirjalikus vastuses antud selgitustega, et kostja poeg S K kasutas kostja isikuandmeid (eelkõige PIN-koode, mis võimaldavad kostja nimega digiallkirju anda) kostja nimele mitmete erinevate kohustuste võtmiseks, kuivõrd on ilmne, et laenulepingu tegelikuks allkirjastajaks oli S K. Samuti on kostja selgitanud, et süüteo toimepanija ja tegelik võlgnik on tema poeg. Asjaolu, et hagi aluseks oleva 11.10.2021 sõlmitud krediidilepingu nr XXXX (dtl 65) on kostja nimel sõlminud S K, kasutades selleks kostjalt saadud elektroonilisi juurdepääsuvahendeid, ei vabasta kostjat aga vastutusest tema poolt S. K üle antud PIN-koodide ja muude juurdepääsuvahendite abil sõlmitud lepingu täitmise eest. Riigikohtu 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr xxxx p-s 22 on selgitatud, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.“ Kostja tema vastutust välistavaid tõendeid esitanud ei ole. Kostja nimel laenu võtmiseks vajalikud elektroonilised vahendid ei ole kostja valdusest välja läinud kostja tahte vastaselt. Kohus loeb asjas kostja enda poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja andis vabatahtlikult S. Kile kostja nimel laenu võtmiseks kasutatud arveldusarve kasutusõiguse ning arveldusarvega seotud pangakaardi koos PIN-kalkulaatoriga. Lisaks andis kostja S. Kile enda mobiili-ID koodid, et nende abil teha S. Kile kostja arvelduskonto kasutamiseks Smart-ID. Kostja andis S. Kile täieliku voli oma pangaarve kasutamiseks ja sellega seotud mistahes toimingute tegemiseks, loovutades vabatahtlikult oma pangakontol toimuva üle igasuguse kontrolli. Kostja kinnitas politseile, et „Minul puudub ligipääs nii enda Swedbanki arvelduskontole kui ka Smart ID kontole alates hetkest, kui Sule ligipääsu andsin“ ning „S kasutas Swedbank arveldusarvet ja minu nimelist Smart-ID enda tarbeks. Mina ei teadnud, millega tema seal arveldusarvel täpselt tegeleb ja mille jaoks ta mu Smart-ID kasutas“. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 on sätestatud, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seega ei ole süülise käitumise tuvastamisel nõutav isiku tahtlus, vaid isik vastutab ka hooletuse korral. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus on seisukohal, et kostja oli S. Kile erinevaid kostja nimel laenuvõtmist võimaldavaid vahendeid üle andes (sh arveldusarve kasutusõigus koos PIN-koodidega, kostja mobiili ID-abil S. Kile Smart ID-loomine kostja arveldusarve kasutamiseks) raskelt hooletu. Seejuures oli kostja vabatahtlikult loobunud ligipääsust ja mistahes kontrollist oma arveldusarve üle, kinnitades, et talle oli teadmata, kuidas S. K kostja arveldusarvet ja Smart-ID kasutab.

Hageja on põhjendatult viidanud, et kostja hoolsuskohustuseks on tagada, et digitaalallkirja andmise vahendite kasutamine toimuks tema kontrolli all, mistõttu vastutab kostja ise tehingute eest, millised on sõlmitud tema digiidentiteeti kasutades ning tema poolt kolmandale isikule üle antud tehingu sõlmimiseks vajalike vahenditega. Analoogses vaidluses tsiviilasjas 2-23-107049 on kostja esitanud samasugused seisukohad ja samad tõendid. Tolles asjas kostja kahjuks lahendatud kohtuotsus on edasikaebamata jõustunud. Tartu Ringkonnakohus on 03.03.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-14-8927 punktis 9.2. käesoleva vaidlusega analoogse olukorra puhul rõhutanud, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge hoolsuskohustus. Ringkonnakohus märkis, et ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Kuivõrd kostja andis vabatahtlikult S. Kile kostja nimel laenu võtmiseks kasutatud arveldusarve kasutusõiguse ning arveldusarvega seotud pangakaardi koos PIN-kalkulaatoriga, jättis kostja ise olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole, selleks et kaitsta ennast ja teisi S. Ki tegevusest tulenevate tagajärgede eest, sh kostja nimel laenuvõtmise eest. Kostjale pidi seejuures teada olema S. Ki tegevusest tulenev kõrgendatud risk, sest kostja poolt politseile ja käesolevas menetluses antud selgitusest nähtub, et kostja andis S. Kile täieliku juurdepääsu oma arveldusarvele seetõttu, et S. Kil oli olnud eraisiku pankrot, S. Ki kontod olid võlgnevuste tõttu arestitud, mistõttu S. K soovis kasutada kostja kontot, et varaaresti vältida. Andes selle teadmise juures S. Kile täieliku juurdepääsu oma arveldusarvele koos kõigi kostja nimel laenuvõtmist võimaldavate elektrooniliste vahenditega, ei olnud kostja mitte üksnes raskelt hooletu enda ja võimalike laenuandjate suhtes, vaid aitas S. Kil ka kõrvale hoida eraisiku pankrotist tulenevate seaduslike tagajärgede eest. Kostja rasket hooletust rõhutab veelgi asjaolu, et politseile antud ütluste kohaselt oli kostja teadlik, et S. K on ka varem teiste isikute nimel laenusid võtnud: „Tean ka, et S on enda varasemate elukaaslaste nimele laenusid võtnud, kuid ma ei uskunud, et ta ka minuga nii käituda võib“. Inimlikult on mõistetav kostja väide, et ta usaldas oma poega ja soovis teda aidata. Õiguslikult see kostjat, kes ise ja vabatahtlikult annab teisele isikule üle kõik viimase poolt kostja nimele laenuvõtmise vormistamist vajalikud eletkroonilised vahendid, aga ei aita ja ei vabasta kostjat vastutusest laenukohustuse nõuetekohase täitmise eest. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kostja on teostanud laenulepingu tagasimakseid ajaperioodil 01.11.2021-19.01.2023 tema nimel olevatelt arvelduskontodelt nr. XXXX ja XXXX, siis tuleb lugeda, et kostja on nõuet tunnistanud ja laenu saamist aktsepteerinud. Kontolt toimunud laenu tagasimaksed ei saa jääda märkamata kui on selge, et raha on üle kantud ettevõttele, kellega pole kostjal endale teadaolevalt mitte mingisuguseid seoseid ega lepingulisi suhteid. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle andnud isik peab arvestama, et isik, kellele need üle anti, ei tarvitse piirduda vaid nende toimingute tegemisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti.

8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks ka hageja lepingujärgse viivise nõuet hagi esitamise seisuga 19.01.2023 summas 85,06 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd kohtul tuleb TsMS § 367 kohaselt arvestada sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele viivist alates 20.01.2023 lepingujärgse viivise määraga 0,06% päevas tasumata põhivõlalt 829,07 eurolt kuni 09.10.2023 (k.a) 263 päeva eest, summas 130,83 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.10.2023 seisuga kokku summas 215,89 eurot (85,06 eurot + 130,83 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 10.10.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis määraga 0,06% päevas tasumata põhinõude jäägilt kuni põhinõude 829,07 euro täieliku tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hageja taotlusest ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 613,18 eurot (829,07 – 215,89).

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOSTJA

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid