Pankrotiõigus

menetluses olnud ja Tallinn, X korteriühistu ning korteriomandite omanikel säilib võimalus esitada kohtule ise oma õiguste ja huvide kaitseks hagi või pankrotivaldus. Arvestades asjaolusid ja võimalikku avalikku huvi, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kohus peaks võlgniku taotluse lahendamisel kaasama menetlusse Tallinn, X korteriühistu, sest võimaliku avaliku huvi tõttu võib esineda alus pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse rahuldamata jätmiseks. 05.10.2023 esitas võlgnik kohtule ajutise pankrotihalduri 04.10.2023 menetlusdokumendiga seoses täiendava arvamuse, milles jäi 27.09.2023 kohtule esitatud taotluste juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese ja kolmanda lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohus on seisukohal, et võlgniku avaldus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tuleb antud juhul rahuldada. Avalduse tagasivõtmine on kohtule siduv kõigis hagita asjades, mida kohus omal initsiatiivil algatada ei saa. Tegemist on formaalse eeldusega. Seega pole oluline, mis on menetluses oleva avalduse sisu. Kui kohtule pole jäetud pädevust menetlust algatada, puudub tal ka õigus keelduda menetlust lõpetamast. Seega kui avaldaja esitab kohtule tagasivõtmise avalduse, peab kohus tegema määruse, millega jätab avalduse läbi vaatamata. Arvestades TsMS § 424 lg-tes 1 ja 2 sätestatut võib avaldaja eelmenetluse lõpuni avalduse piiramatult tagasi võtta. Tagasivõtmist ei pea põhjendama. Nõutav on üksnes kohtule kirjaliku avalduse esitamine või vastava taotluse protokollimine kohtuistungil (TsMS § 424 lg 2). Eelmenetluse lõppu võib hagita menetluses olla keeruline määratleda, sest istungit tavaliselt ei toimu. TsMS § 424 lg 1 teist lauset tuleb mõista nii, et hiljemalt alates lõpplahendi tegemisest esimeses astmes kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni on avalduse tagasivõtmine lubatud üksnes kõigi menetlusosaliste nõusolekul. Kohus peab TsMS § 424 lg-st 3 tulenevalt tagasivõtmise avalduse teistele menetlusosalistele edastama. Vastasel juhul ei saa vastuväidete puudumisest teha järeldust, et menetlusosalised on avalduse läbi vaatamata jätmisega nõus. Avalduse saab tagasi võtta kuni lahendi jõustumiseni, seega ka edasikaebemenetluses. Kui avaldaja võtab avalduse tagasi enne lahendi tegemist, teeb kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 ja TsMS § 425 lg 1 kohaselt määruse, millega jätab avalduse läbi vaatamata (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III § 477 lg 6 kommentaarid p 3.3.2). Hiljem võib avaldaja sama taotluse uuesti esitada. Seega erinevalt avaldusest loobumisest (TsMS § 429) ei kaota ta õigust kohtusse pöörduda.

Kohus selgitab täiendavalt, et avaliku huvi kriteeriumiga arvestab kohus loobumise avalduse lahendamisel (TsMS § 429 lg 4). Loobumise ja tagasivõtu avalduse õiguslik tagajärg on erinev. Antud juhul ei ole kohtule esitatud loobumise avaldust. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 1 p 2 koosmõjus PankrS § 3 lg 2, TsMS § 477 lg 1 jätab kohus tsiviilasjas nr 2-23-12046 OÜ Real Estate Builders avalduse pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 426 lg 1, TsMS § 477 lg 1 loetakse avalduse läbi vaatamata jätmise korral, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda sama avaldusega uuesti kohtusse. Arvestades, et kohus jätab avalduse selle tagasivõtu tagajärjel läbi vaatamata, on perspektiivitu ajutise pankrotihalduri taotlus kolmanda isiku (X korteriühistu) kaasamiseks. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt taotluse rahuldamata. Kuivõrd avalduse läbi vaatamata jätmise tagajärjel on ära langenud kohtu poolt 31.08.2023 määrusega ajutisele pankrotihaldurile määratud ülesannete täitmise vajalikkus, siis vabastab kohus ajutise pankrotihalduri tema ülesannetest OÜ Real Estate Builders pankrotimenetluses. Kohus on 31.08.2023 määrusega PankrS § 18 lg 1 ja PankrS § 20 lg 1 alusel keelanud võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada ning avaldanud käsutuskeelu PankrS § 21 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 koosmõjus PankrS § 21 lg 1 ja 4 alusel kohtu poolt kehtestatud võlgniku õigusi piirav vara käsutuskeeld. Kohus avaldab selle kohta teate Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab pankroti väljakuulutamise avalduse lahendada üksnes menetlusosalise vastava avalduse alusel. Kohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega esineb alus menetluskulude võlgniku kanda jätmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 13,5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb halduri tasu piirmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1620 eurot (13,5 h x 120 eurot/h), millele lisandub käibemaks 324 summas eurot, kokku summas 1944 eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult. Võlgnik on nõustunud ajutise halduri tasu (1944 eurot) suurusega ja palub selle kohtul välja maksta selleks otstarbeks XOÜ poolt 27.09.2023 kohtu deposiiti kantud raha arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasu tuleb kanda Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a EEXXX, Swedbank AS) 27.09.2023 kohtu deposiiti kantud raha arvelt. Vastavalt PankrS § 6 lg 1 loetakse käesolev määrus kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.