OÜ GS Core hagi M. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Viimase kohtuistungi aeg
20.09.2023
Hagi hind
4868,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Hageja lepinguline esindaja
OÜ GS Core, registrikood 16183586 R. S., e-post: xxx
Kostja
M. T., isikukood xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt, s.o põhinõude 2299,32 euro ja sellelt seadusjärgse viivise nõude osas alates lepingu ülesütlemisest. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
2.Mõista M. T.lt välja OÜ GS Core kasuks 2299,32 eurot.
3.Mõista M. T.lt välja OÜ GS Core kasuks viivis 2299,32 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2021 kuni kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2299,32 eurot.
4.Jätta poolte menetluskulud osaliselt poolte endi kanda: jätta M. T. menetluskulud tema enda kanda ja OÜ GS Core menetluskulud osaliselt tema enda kanda, s.o rahuldatud hagi põhiosale vastavast riigilõivust enam tasutu osas.
5.Mõista M. T.lt välja OÜ GS Core kasuks menetluskulud 370 eurot. M. T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 370 eurot.
Edasikaebamise kord (kohus ei anna luba edasikaebamiseks) Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlemise puhuks Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.OÜ GS Core esitas 11.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T.lt 4257,78 euro saamiseks. M. T. esitas 06.06.2023 nõudele vastuväite, märkides oma e-posti aadressiks xxx. Pärnu Maakohtu 19.06.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis M. T. 08.01.2020 Coop Finants AS-ga väikelaenulepingu nr xxx, milles lepiti kokku laenusummas 2500 eurot, intressimääras 22,9% aastas ja 0,06 % päevas (lähtutakse 360 päevasest aastast) ja sama suures viivisemääras. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot ja lepingutasu 50 eurot, mis arvestati laenu väljamaksmisel laenusummast maha. Kostja tasus perioodil 10.02.2020 kuni 11.03.2020 lepingust nr xxx tulenevate kohustuste katteks 2x65,50 eurot. Kostja taotles maksepuhkust ning pooled sõlmisid kokkuleppe nr xxx. Kostja tasus selle kokkuleppe alusel esimese maksegraafikujärgse makse 19,68 eurot. Makseviivituse tõttu tehti kostjale 29.12.2020 lepingu ülesütlemise hoiatus ning 27.01.2021 öeldi leping üles. Kostja jättis tasumata 10.10.2020, 10.11.2020, 10.12.2020 ja 10.01.2021 graafikujärgsed põhiosa maksed, intress oli tasumata alates 10.06.2020. Coop Finants AS loovutas 27.01.2021 nõude GelvoraSergel OÜ-le, mis on 27.03.2023 ühendatud OÜ-ga GS Core. Hagiavaldusega nõutakse: põhivõlg 2502,48 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 379,89 eurot, lepingu haldustasu 12 eurot, sissenõudmiskulud 35,0 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks (07.07.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 1375,52 eurot ning viivis 22,9 % aastas põhivõlalt 2460,63 eurolt alates 08.07.2023 kuni selle kohase tasumiseni. Hageja taotles ka menetluskuluna riigilõivu 560 eurot ja esindajatasu 20 euro hüvitamist ning vastava viivise väljamõistmist.
3.Hageja esitas tõenditena otsustusprotsessi parameetrid ja Coop otsustusprotsessi kirjelduse, millega soovis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte (edaspidi VTL) järgimist, laenulepingu ja kokkuleppe, ülesütlemise hoiatuse ja -teatise, nõude loovutamise kinnituse, saadetud meeldetuletused.
4.Kostjale saadeti hagi samale aadressile, millelt ta esitas maksekäsule vastuväite. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud omapoolseid tõendeid ega vastuväiteid.
5.20.09.2023 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja loobus istungi käigus nõuetest osaliselt, soovides kostjalt 2299,32 euro ja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 28.01.2021 (laenulepingu ülesütlemisest).
Kohtuotsuse põhjendused
6.Hageja on nõude loovutamise teatise ja kinnitusega tõendanud, et on omandanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr xxx ja xxx tuleneva nõude tervikuna. Lepingus lepiti kokku laenusumma 2500 eurot ja lepingutasu 50 eurot, mis arvati maha laenu väljamaksmisel. Hageja kinnitusel kanti kostjale üle 2450 eurot.
7.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma; lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Eeltoodust lähtuvalt tuleneb nõue tarbijakrediidilepingust ja selle ülesütlemisest. Coop Finants AS võis lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles öelda.
8.Hageja loobus istungil pärast VTL järgimise arutamist intressi, viivise, haldustasu jm nõuetest, mis ületavad kostjale üle kantud summa (2450 euro) ja kostja tehtud tagasimaksete kogusumma (150,68 euro) vahet (2450-150,68=2299,32 eurot). Eelnevalt oli hageja tõendamatuse tõttu loobunud ka sissenõudekulu nõudest.
9.Hagist osaline loobumine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 2 kohaselt protokollitud, kuid protokollist nähtuvalt ei selgitanud kohus eraldi hagist loobumise tagajärgi. Kuivõrd a) hagi menetlusse võtmise määruses on märgitud, et tegemist on lihtmenetluse asjaga ja asja menetletakse lihtsustatud korras, b) kohus võib lihtmenetluse asjas otsuse teha ka kirjeldava ja põhjendava osata (sellega oli hageja istungil nõus), c) hageja esindaja loobus nõudest alles pärast seda, kui VTL oli istungil läbi arutatud ja hageja esindaja jõudis ise arusaamisele, et VTL pole järgitud ning d) hageja esindaja on õigusteadmistega isik, siis leiab kohus, et hagist loobumise saab vastu võtta, kuigi hageja esindajale vastavaid tagajärgi eraldi ei seletatud.
10.Kohus märgib siiski, et ei kirjalikest tõenditest ega istungil suuliselt antud seletustest ei nähtu, et laenu väljastamisel oleks kontrollitud kostja igakuiste kohustuste suurust, kogukohustuste suurust, ei küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega ole teada, millal on tegelikult koostatud hagile lisatud otsustusprotsessi parameetrite dokument. Need minetused koosmõjus viitavad, et laenu andmisel ei järgitud VTL (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 otsus nr 2-18-15885 või Tartu Ringkonnakohtu 23.08.2023 otsus nr 2-21-16895). Seega on istungil tõendite uurimise ja arutamise käigus tuvastatud, et krediidiandja ei veendunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatu kohaselt kostja krediidivõimelisuses, mille tagajärjel loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.Hageja on VÕS § 4034 lg 7 kohustust tagasimaksed uuesti määrata sisustanud nii, et vähendas nõuet 2299,32 euroni ja esitas sellelt seadusjärgse viivise nõude alates lepingu ülesütlemisest. Sellise summa nõudmisel ei nõuta kostjalt ühtegi lepingus kokkulepitud tasu, sh intressi, viiviseid, haldustasu. Hageja esitatud arvestuse puudumisel ei kontrolli kohus, kas hageja võinuks esitada suurema nõude.
12.Seega loeb kohus, et esile toodud asjaolude ja tõendite alusel ning arvestuse puudumisel on hageja põhinõue 2299,32 eurot põhjendatud. Saadud raha ja tagasimakstu vahe tuleb kostjal igal juhul tasuda VÕS § 401 lg 1 kohaselt (krediidi tagastamisena). Kuivõrd see
summa kattub hagist osalise loobumise tagajärjel tekkinud summaga, siis lähtub kohus tuvastatust ega lahenda selles osas hagist loobumist. Hageja sissenõudekulude nõue jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu, sest esitatud ei ole ühtegi kuludokumenti, millest nähtuks hageja sissenõudekulu.
13.Hageja õiguseellasel puudus takistus krediidilepingu ülesütlemiseks (kostja oli viivituses vähemalt kolme graafikujärgse makse tasumisega), esitatud on vastav hoiatus ja 27.01.2021 teatis. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 28.01.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepinguga määratud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause) võrdub VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise tõttu VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraga, st on 8% võrra väiksem. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte menetluskulud osaliselt poolte endi kanda. Hageja taotles menetluskuluna riigilõivu 560 euro ja esindajatasu 20 euro väljamõistmist, kostjal teadaolevaid kulusid ei ole.
15.Hageja taotlus on põhjendatud osaliselt, s.o riigilõivu 350 euro ja õigusabitasu 20 euro ulatuses. Riigilõivu väljamõistmisel arvestab kohus, et hagi rahuldatud põhiosale vastab riigilõiv 350 eurot ning selles ulatuses tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista kui põhjendatud kulu. Ka õigusabikulu 20 eurot tuleb põhjendatud kuluna välja mõista. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel ka hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
16.Kostja kulud jäävad kostja enda kanda.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.