Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.10.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-16557
Kohtuasi
Y hagi X vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks X vastuhagi Y vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus X apellatsioonkaebus
Kaebuste hind
2 x 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Vainu
Menetluse liik
Kohtuistung 03.05.2023, kirjalikus menetluses
edasi
poolte
kokkuleppel
RESOLUTSIOON
1.Keelduda vastu võtmast täiendava tõendina F 22.09.2023 kirja kohtule ja eemaldada see tsiviilasja materjalidest (pabertoimikus II kd tl 160–161).
2.Harju Maakohtu 19.10.2022 otsus tühistada osaliselt (välja arvatud resolutsiooni punkti 1 osas).
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt ning jaotada menetluskulud mõlemas kohtuastmes.
4.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2-21-16557 1) Jätta läbi vaatamata hageja nõue pärandvara jagamiseks selle avalikul enampakkumisel müümise teel. 2) Lõpetada pärandvara ühisomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX, asukohaga XXX, viisil, mille kohaselt kinnistu ainuomanikuks saab Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Y on kohustatud tasuma X-le omandi kaotuse eest rahalise hüvitise. 3) Lõpetada pärandvara ühisomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYY, asukohaga YYY (reaalosa eluruum nr X) viisil, mille kohaselt korteriomandi ainuomanikuks saab X (isikukood XXXXXXXXXXX), kes on kohustatud tasuma Y-le omandi kaotuse eest rahalise hüvitise. 4) Rahaliste hüvitiste tasaarvestamise tulemusena on X kohustatud tasuma Y-le omandi kaotuse eest 34 500 eurot. 5) Kohustada X (isikukood XXXXXXXXXXX) sõlmima asjaõigusleping ning andma nõusolek kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX, asukohaga XXX, omandiõiguse üleminekuks Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) ainuomandisse ning vastavasisulise kinnistusraamatu kande tegemiseks. Asendada X (isikukood XXXXXXXXXXX) nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 6) Kohustada Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) sõlmima asjaõigusleping ning andma nõusolek korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYY, asukohaga YYY (reaalosa eluruum nr XX) omandiõiguse üleminekuks ainuomandisse ning vastavasisulise kinnistusraamatu kande tegemiseks üksnes juhul, kui X on täitnud rahalise hüvitise 34 500 euro maksmise kohustuse või Y on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui Yl on tekkinud eelmises lauses märgitud kohustus anda nõusolek omandiõiguse üleminekuks, asendada Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 7) Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. 8) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse (täiendatud 18.11.2021) kohaselt soovib hageja pärandvarana jagada YYY, Tallinnas asuva korteriomandi (edaspidi korteriomand) selliselt, et asi jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale omandi kaotuse eest hüvitise. Hageja soovis asendada
2-21-16557 kohtuotsusega asja omandamiseks vajalikud kostja tahteavaldused. Sarnaselt soovib hageja jagada ka pärandvarasse kuuluva XXX asuva kinnisasja (edaspidi kinnistu). Alternatiivselt soovis hageja esialgses hagis pärandvara ühisuse lõpetamist korteriomandi ja kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel ning pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääva tulemi jaotamist hageja ja kostja vahel võrdselt. 14.10.2022 teatas hageja, et võtab alternatiivnõude tagasi. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kostja ei vaidlusta. Kostja esitas 31.03.2022 (täiendatud 18.04.2022) vastuhagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kostja soovib ise saada mõlema asja ainuomanikuks, makstes hagejale hüvitise ning soovides kohtuotsusega asendada omandamiseks vajalikud hageja tahteavaldused. Alternatiivselt palub kostja pärandvara ühisuse lõpetada müügiga avalikul enampakkumisel ning pärast täitemenetluse kulude katmist jääv tulem jaotada poolte vahel võrdselt. Hageja vastuväited vastuhagile
3.Hageja vaidleb vastuhagile vastu, kuna soovib ise saada kinnistute omanikuks. Alates pärandi vastuvõtmisest kuni hagi esitamiseni ei näidanud kostja mingit huvi vara omandamise ja korterisse elama asumise vastu. Kostjale sobis, et saab hageja tütrelt igakuist üüri selle eest, et tema pere korteris elab. Hagejale teadaolevalt on kostja abieluvälises kooselus Tallinnas asuva korteriomandi omanikuga vähemalt aastast 2007. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis läbi vaatamata hageja alternatiivnõude pärandvara jagamiseks müügiga avalikul enampakkumisel. Hageja nõude pärandvara jagamiseks selliselt, et kogu vara jääks hageja ainuomandisse, jättis maakohus rahuldamata. Kohus otsustas rahuldada kostja vastuhagi ja määras müüa vara avalikul enampakkumisel ning pärast enampakkumise kulude mahaarvamist jagada saadu poolte vahel võrdselt. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras, et hüvitatavate kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul otsuse jõustumisest.
5.Hageja avaldas 14.10.2022 menetlusdokumendis, et võtab hagi tagasi alternatiivsete nõuete osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt mh lahendamata taotlused. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi osaliseks läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada TsMS § 424 lõike 1 esimese lause ja § 423 lõike 1 punkti 2 alusel.
6.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude pärandvara ühisuse lõpetamiseks selliselt, et hageja saaks kinnistute ainuomanikuks kostjale makstava hüvitise vastu.
7.Hageja on hagi alusena toonud välja järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: pooled omandasid oma ema testamendijärgsete pärijatena 25.03.2019 ühisomandisse korteriomandi ja kinnistu; pärandvara on jagamata; pooled on pärijad võrdsetes osades; pooled on pidanud kohtuväliselt läbirääkimisi vara jagamiseks, kuid jagamine kokkuleppel ei ole õnnestunud. Kuivõrd pooled ei vaidle asjasse puutuvate faktiliste asjaolude üle, ei ole kohtul põhjust rajada otsust konkreetsetele tõenditele.
2-21-16557
8.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lõige 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandi jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega erineb pärandvara jagamine kaasomandi lõpetamisest selle poolest, et vara jagamisel tuleb lisaks asjaõigusseaduses (AÕS) sätestatule arvestada PärS-s pärandvara jagamise kohta sätestatud eriregulatsiooniga. PärS § 159 lõige 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijate vahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Seega on pärijatel võimalik pärandvara muul viisil kui müük enampakkumisel jagada üksnes poolte kokkuleppel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, piirdub vara jagamise viiside valik üksnes avaliku ja pärijatevahelise enampakkumisega. Kuna praegusel juhul ei ole pooled saavutanud üksmeelt, kellele kinnisasjad jäävad, on PärS § 159 lõikest 3 tuleneva piirangu tõttu kohtul võimalik pärandvara jagada üksnes avaliku või pärijatevahelise enampakkumise vahel. Hageja on algselt küll soovinud pärandvara jagada avaliku enampakkumise teel, kuid on sellest hiljem loobunud. Loobumise tulemusel on põhihagis esitatud nõuetest menetluses vaid sellised, millega hageja soovib saada asjade omanikuks. PärS § 159 lõige 3 välistab hageja sellise nõudeõiguse ning seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
9.Kohus rahuldab kostja alternatiivse nõude, milles kostja palub pärandvara ühisuse lõpetada korteriomandi ja kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel ning pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääva tulemi jaotada hageja ja kostja vahel võrdselt. Kostja ei ole vastuhagis alternatiivnõudeid järjestanud. Kui kohus ühe alternatiivnõude rahuldab, ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist otsuses põhjendama (TsMS § 442 lõike 8 viimane lause). Seega põhjendab kohus allpool üksnes kostja vastuhagis toodud alternatiivnõude rahuldamist.
10.Kuna kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439), saab kohus pärandvara jagada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kumbki pooltest ei ole soovinud pärandvara jagamist ühisomanike vahelise enampakkumisega. Seega saab kohus pärandvara jagada üksnes asjade müügiga avalikul enampakkumisel ning selliselt, et pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääv tulem jaotatakse hageja ja kostja vahel võrdselt.
11.Kuivõrd puudub vaidlus, et jagatavad asjad kuuluvad pärandvarasse, poolte pärandiosad on võrdsed ning nad ei ole jõudnud kokkuleppele, on põhjust vastuhagi rahuldada ning jagada pärandvara asjade müügiga avalikul enampakkumisel.
12.Kuna hageja põhihagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lõike 1 alusel. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada sama sätte lõiget 4. Hageja jaoks ei saa olla kostja menetluskulude kandmine äärmiselt ebaõiglane arvestades asjaolu, et hagi muutmise tõttu on jäänud kohtu menetlusse hagi, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Seoses hagi tagasivõtmisega võivad omada tähtsust TsMS § 168 lõiked 2 ja 4. Käesoleval juhul ei ole hageja hagi alternatiivse nõude tagasivõtmisel tuginenud asjaolule, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seetõttu kannab hageja ka need kostja kulud, mis on tekkinud tagasivõetud nõude menetlemisest. Hageja apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja hagi selliselt, et lõpetada pärandvara ühisus mõlema kinnisasja
2-21-16557 jätmisega hageja ainuomandisse ning kohustada kostjat tegema asjakohased tahteavaldused kinnistusraamatus seniste omanikukannete kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks. Samuti kohustada kostjat tegema tahteavaldused asjaõiguslepingute sõlmimiseks, mille raames hageja maksab kostjale hüvitist sõltuvalt vara väärtusest kaebuse lahendamise aja seisuga. Hageja palub määrata, et kohtuotsus asendaks kostja tahteavaldusi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Maakohus kohaldas ebaõigesti PärS § 159 lõiget 3 ja rikkus oluliselt otsuse põhjendamiskohustust. Hageja vaidlustab otsuse tervikuna. Hageja põhinõuet on võimalik rahuldada PärS § 152 lõigete 1 ja 4 ning § 159 lõigete 1 ja 2 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-15-10206, punkt 13; 2-18-4535, punkt 11.3). Mõlemal juhul apellatsioonikohus leidis, et kuigi PärS § 159 lõike 3 sõnastuse järgi on pärandvarasse kuuluva eseme ühele pärijale andmiseks vajalik kõigi pärijate kokkulepe, tuleneb § 159 lõigetest 1 ja 2 ning § 152 lõigetest 1 ja 4, et pärandvara kohtus jagamisel on võimalik kaaluda sellesse kuuluva eseme andmist ühele pärijale ka olukorras, kus pärijate kokkulepe puudub. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks PärS § 152 lõige 3 sisulise tähenduse. PärS § 152 lõigete 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara kas pärijate kokkuleppel või kohtus, järgides kaasomandi jagamise sätteid osas, milles PärS § ei näe ette teisiti. PärS § 159 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvarasse kuuluva eseme võib jagada reaalosadeks, jätta kaasomandisse, anda ühele pärijale või müüa avalikult enampakkumisel, mille järel jagatakse raha võrdeliselt varaühisuse osade suurusega. Ka pärandvara ühisuse lõpetamisel on asjakohane Riigikohtu praktika, mille kohaselt saab vara jagamisel jätta eseme ühele ühistest omanikest vaid juhul, kui on selge, et ta on valmis maksma põhjendatud hüvitist.
15.Hageja on panga kinnitusega tõendanud, et tal on laenuga võimalik kostjale omandist ilmajäämise eest hüvitist maksta. Kostja esitas vastuhagis samasuguse nõude, kuid ei tõendanud, et tal on selleks finantsvõimekust. Kinnistu on hageja eluasemelaenu tagatiseks, mistõttu ei ole kõikide eelduste kohaselt seda turuhinnaga võimalik müüa ja hageja peaks tasuma laenu kinnistu müügist laekuvast rahast ennetähtaegselt.
16.Maakohus ei põhjendanud, miks hageja 14.10.2022 hagiavalduse täienduse põhjendusi ei ole vaja hinnata. Hageja selgitas, et pärandvara jagamine avalikul enampakkumisel müümisega tähendaks vara müüki alla turuhinna, sest sisuliselt oleks tegemist sundmüügiga. Riigikohus selgitas lahendis nr 2-18-13306 (punktides 12-18), et hüpoteegiga koormatud kaasomandi lõpetamine avaliku enampakkumisega ei ole õiglane ja kui muul alusel ei saa asja lahendada, jääb kaasomand lõpetamata. Riigikohus on põhjendanud seisukohta mh sellega, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja ei pruugi olla võimalik üldse müüa.
17.Kostja ei ole oma finantsvõimekust tõendanud ja seega ei saa pärandvara panna pooltevahelisele enampakkumisele. Hageja kostjat ei usalda.
18.Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et anda asjad hagejale. Hageja on nõus tasuma kostjale hüvitise. Kostja apellatsioonkaebus
19.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus ei rahuldanud tema põhinõuet, vaid rahuldas alternatiivse nõude. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta pärandvara kostja ainuomandisse hagejale makstava hüvitise vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2-21-16557
20.Kostja järjestas vastuhaginõuded, seades ettepoole nõude jagada pärandvara viisil, millega vara jääb tervikuna kostja ainuomandisse hagejale makstava õiglase hüvitise vastu.
21.Hüvitisega seonduvalt puudub vaidlus, et kostja määratud väärtus ning hagejale makstava hüvitise suurus vastab pärandvara turuväärtusele. Kostja nimetatud turuväärtus ületab hageja nimetatud turuhinda ja hageja pakutud hüvitist. Olukorras, milles ühisomandis asja jagamisel peab lähtuma ühisomanike huvidest ja otsustama vara jagamise viisil, millega ühisomanikele oleks tagatud võimalikult turuhinna lähedase hüvitise tasumine, pidi kohus eelistama enampakkumisele nõuet ühisomaniku väljaostuks. Ühisomaniku väljaostu nõuet pidanuks kohus eelistama ka põhjusel, et kostja soovib pärandvaraks oleva korteriomandi soetada endale isiklikuks eluasemeks ja tegemist on tema vanemate koduga.
22.Maakohtu otsus on kaevatavas osas vastuolus Riigikohtu praktikaga kaasomandi jagamise asjades, mille kohaselt peab kohus asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab paremini kaasomanike huvidele. Praegusel juhul vastanuks ühisomanike huvidele kostja esmase nõude rahuldamine. Hageja eluaset ei vaja. Kostja pakkus hüvitise tasumist suuruses, mis ületab hageja nimetatud hüvitise. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 väljendatud seisukohta, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Vastustajate seisukohad
23.Pooled vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh kogutud täiendavate tõenditega, ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud otsust tehes oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus saab ise maakohtu rikkumised kõrvaldada, tühistades otsuse (välja arvatud vaidlustamata resolutsioonipunkti 1) ja tehes ise uue otsuse, millega lõpetab pooltevahelise pärandvara ühisuse, jaotab ühisvara ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
25.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu poolt otsuse resolutsiooni punktis 1 tehtud otsustust jätta tema hagi alternatiivselt esitatud jagamise viisi (vara müük avalikul enampakkumisel) osas läbi vaatamata tagasi võtmise alusel. Seega resolutsiooni punkti 1 osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1).
26.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kohus otsuses seni lahendamata taotlused. Hageja on esitanud 22.09.2023 menetlusdokumendi lisadena hageja enda 19.09.2023 ja tema tütre 22.09.2023 selgitused sugulastevahelisest suhtlusest jagatava vara teemadel ning palunud neid otsuse tegemisel arvestada.
2-21-16557
27.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja enda kirja saab arvestada kui menetlusosalise selgitust kohtule, 22.09.2023 menetlusdokumendi osana. Hageja tütre selgitus saaks olla dokumentaalseks tõendiks (TsMS § 272 lõiked 1, 2), kuid see on esitatud liiga hilja. Täiendavate tõendite esitamise alused apellatsioonimenetluses on reguleeritud ammendavalt TsMS § 652 lõigetes 3 ja 4. Ka korraldavas 12.09.2023 määruses selgitas kohus, et TsMS § 647 lõike 1 alusel esitatud avalduses / seisukohas uute asjaolude ja tõendite esitamiseks tuleb esile tuua õiguslik alus, mis nende esitamist praeguses menetlusetapis veel võimaldab. Hageja vastavat õiguslikku alust esile ei toonud. Seega ei ole kohtul alust võtta hageja uut dokumentaalset tõendit vastu ega sellega asja lahendamisel arvestada.
28.Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et maakohus kohaldas ebaõigesti PärS § 159 lõiget 3, kui leidis, et säte välistab olukorras, kus ühisomanikud vaidlevad pärandvara jagamise viiside üle, vara jagamise muul viisil kui avalik või pärijatevaheline enampakkumine. Pooled on kaebustes asjakohaselt viidanud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt PärS § 159 lõigete 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara kas pärijate kokkuleppel või kohtus, järgides kaasomandi jagamise sätteid osas, milles PärS ei näe ette teisiti. PärS § 159 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvarasse kuuluva eseme võib jagada reaalosadeks, jätta kaasomandisse, anda ühele pärijale või müüa avalikul enampakkumisel, mille järel jagatakse raha võrdeliselt varaühisuse osade suurusega. Seega kuigi PärS § 159 lõike 3 sõnastuse kohaselt on pärandvara jagamisel eseme jätmiseks ühe pärija ainuomandisse vajalik kõigi pärijate kokkulepe, tuleneb sama sätte lõigetest 1 ja 2 ning sama seaduse § 152 lõigetest 1 ja 4, et pärandvara kohtus jagamisel on võimalik kaaluda eseme üleandmist ühele pärijale ka olukorras, kus kokkulepe puudub. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks PärS § 152 lõige 3 sisulise tähenduse.
29.Eeltoodust tulenevalt on seega põhimõtteliselt võimalik rahuldada nii hageja kui kostja nõudeid pärandvara jagamise viiside osas. Poolte vahel puudub vaidlus pärandvara koosseisu (korteriomand, kinnistu) üle. Kohtul tuleb pooltevaheline vaidlus jagamise viiside osas lahendada poolte huvide kaalumise teel. Ka pärandvara ühisuse lõpetamisel on asjakohane Riigikohtu praktika, mille kohaselt saab vara jagamisel jätta eseme ühele ühisomanikule vaid juhul, kui ta on valmis maksma nõutud ja põhjendatud hüvitise omandi kaotavale ühisomanikule (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-17, punktid 25.2, 25.3).
30.Järgnevalt kaalutleb kolleegium, millisel hagetud viisil on praeguses asjas õigustatud pärandvara jagamine. Nii hageja kui kostja esmaseks jagamise viisiks on saada ise kogu vara ainuomanikuks ja maksta teisele välja hüvitis vastavalt vara turuväärtusele. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja on õde ja vend, kes pärisid oma ema vara võrdsetes osades. Seega on mõlemad eelduslikult emotsionaalselt seotud jagatava varaga võrdselt. Kumbki neist kumbagi kinnisasja isikliku elukohana enne ema surma ei kasutanud ega kasuta. Hageja on menetluse kestel toonud vara temale jätmise õigustamiseks esile järgmised asjaolud: kostjal puudub tahe või võimalused hagejale rahalist hüvitist maksta; kostja soovib anda korteri üürile ja saada sellest tulu; korteris elab alates 2019. a oktoobrist hageja tütar perega, kes on maksnud kostjale üüri ja soovib korteri osta ja kellele on pank nõus andma laenu; hagejal on finantsvõimekus hüvitist maksta; hageja on teinud suvilasse kulutusi; kuni hagiavalduse esitamiseni kostja vara omandamisest notariaalse kokkuleppega huvitatud ei olnud; kostja elukaaslasel on korteriomand, kus koos elatakse ja mida kostja on remontinud; kinnistu on hageja eluasemelaenu tagatiseks hüpoteegiga koormatud. Kostja tõi vara temale jätmiseks kohtu ette järgmised elulised asjaolud: kostja soovib omandada endale eluaseme, kostja ei ole omandis eluaset; tal on finantsvõimekus hüvitist maksta (Citadele panga laenuotsus); ta on nõus maksma hagejale mõlema asja eest hüvitist kokku 87 221 eurot (korteriomandi eest 61 221 eurot, kinnistu eest 26 000 eurot).
2-21-16557
31.Ringkonnakohus on poolte esiletoodud eluliste asjaolude kaalumise tulemusena seisukohal, et mõlema poole huvid on järgitud, kui korteriomand jääb kostjale ja kinnistu hagejale. Ei ole vaidlust, et kostjal ei ole omandis senini korterit ja et kinnistu on koormatud hüpoteegiga hageja eluasemelaenu tagatiseks ning hageja on teinud suvilale kulutusi. Asjaolu, et korteriomandit kasutab üürisuhte alusel praegu hageja tütar perega, kolleegiumi arvates olulist tähtsust jagamise viisi valikul ei oma. Hageja tütar ei kuulu ühisomanike ringi. Samuti ei oma tähtsust, mida kostja omandiga peale selle saamist teha kavatseb. Omanikuna on tal õigus sinna ise elama asuda, anda korter üürile, samuti see võõrandada. 22.06.2023 pakkumine jätta korter hagejale oli tehtud kompromissina, kuid kuna pooled kokkulepet ei saavutanud, ei ole kostja pakkumisega seotud. Korteriomandit enda omandisse on kostja vastuhagenud kogu kohtumenetluse aja. Mõlemad pooled on kinnitanud, et on võimelised ja tahavad maksta teisele poolele rahalise hüvitise omandi kaotuse eest. Seejuures on kostja kinnitanud positiivse laenuotsuse olemasolu Citadele pangast ja tahet tasuda hüvitist 87 221 eurot, kuid kohtu poolt määratud jagamise viisi puhul tuleb tal tasuda oluliselt väiksem rahasumma. Kohtul ei ole alust kahelda kostja kinnitustes. Kuigi kehtivat laenuotsust ei ole kohtule esitatud, ei ole seda teinud ka hageja – tema laenuvõimekuse tõendamiseks on tsiviilasja materjalides krediidiasutuse kliendihalduri e-kiri aastast 2021 (I kd tl 74). Kolleegium on veendumusel, et kohaldatav jagamise viis on praeguses asjas kohtu ette toodud elulistel asjaoludel mõlema poole suhtes õiglane.
32.Järgnevalt tuvastab kohus jagatava vara turuväärtuse vastavalt TsÜS §-le 65 ja määrab seeläbi hageja poolt kostjale maksmisele kuuluva hüvitise suuruse, arvestades, et kaasomandi lõpetamise korral tuleb omandist ilma jäävale kaasomanikule tagada täielik rahaline hüvitis omandiõiguse kaotuse eest (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-39-17 (punkt 13), 2-18-13306 (punkt 13)). Selle tõendamiseks võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga esitasid pooled asjatundjatest kinnisvara hindajate arvamused järgmiselt: hageja 13.07.2023 arvamuse korteriomandi turuväärtuse kohta 119 000 eurot (II kd tl 97–120) ja 17.07.2023 arvamuse kinnistu turuväärtuse kohta 50 000 eurot (samas tl 121–145); kostja 16.06.2023 arvamuse korteriomandi turuväärtuse kohta 132 000 eurot (samas tl 65–91) ja 16.06.2023 arvamuse kinnistu turuväärtuse kohta 65 000 eurot (samas tl 38–64). Tegemist on dokumentaalsete tõenditega (asjatundjate arvamustega), mis on koostatud kutseliste vara hindajate, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liikmete poolt.
33.Ringkonnakohus on kehtiva kohtupraktika (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10) alusel seisukohal, et asjade turuväärtuse määramisel on asjakohane lähtuda võimalikult kohtuotsusele lähedasest ajast, seega praeguses asjas hageja poolt juuli 2023 seisuga esitatud hinnangutest. Tegemist on kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ja ka kostja ei ole neid vaidlustavaid asjaolusid esile toonud. Seega loeb kohus tõendatuks jagatava korteriomandi turuväärtusena 119 000 eurot ja kinnistu väärtusena 50 000 eurot. Menetluses varasemalt kogutud tõendiid vara turuväärtuse kohta asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kolleegium jätab need tähelepanuta.
34.Vastavalt turuväärtusele tuleb seega kostjal hüvitada hagejale 1⁄2 119 000-st, s.o 59 500 eurot ja hagejal kostjale 1⁄2 50 000 eurost, s.o 25 000 eurot. Seega tasaarvestuse tulemusena tuleks kostjal hagejale hüvitada 34 500 eurot.
35.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 70 lõike 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile
2-21-16557 kaasomandi sätteid. Tuginedes AÕS §-le 641, kinnistusraamatuseaduse (KrS) §-le 341 ja TsÜS § 68 lõikele 5 määrab kohus, et pooltel tuleb anda nõusolek asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja tahteavalduste tegemiseks vastava kinnisasja vastaspoole omandisse üleminekuks.
36.TsMS § 445 lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohtu selgituse alusel esitas hageja 22.08.2023 taotluse otsuse täitmise reguleerimiseks selliselt, et kui kohus jätab korteriomandi kostja ainuomandisse, tuleb hageja tahteavalduste andmise kohustus siduda kostja poolt õiglase hüvitise tasumisega.
37.Kolleegium leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 445 lõike 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lõike 5 alusel (Riigikohtu lahend nr 2-14-18828, punkt 14.2). Omandi kaotus kaasomandi lõpetamisel on AÕS § 77 lõike 2 kohaselt seotud õiglase hüvitise saamise õigusega, millele vastab omandi saaja kohustus hüvitis maksta. Tegemist on vastastikuste kohustustega ja hagejal ei teki kohustust anda nõusolekuid enne, kui kostja on täitnud rahalise hüvituse maksmise kohustuse. Menetluskulude jaotus
38.Menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda, kuna nii hageja kui kostja soovivad ühisomandi lõpetamist, seega on vaidlus lahendatud mõlema poole huve silmas pidades. Ka rahuldas kohus mõlema poole hagetud viisid osaliselt.
39.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
40.Menetluskulude poolte enda kanda jätmise korral puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad kulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.