Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

täitemenetluse lõpetamata, kuna sissenõudja ei ole kohtutäiturile esitanud nõusolekut menetluse lõpetamiseks. Kohus võttis 19.06.2023 määrusega avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule, s.o (algsele) sissenõudjale X korteriühistule (täiendav korteriühingu nimi Korteriühistu M) tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest arvates avalduse osas seisukoha esitamiseks. Kohtutäitur teatas 30.06.2023 kohtule, et täiteasjas nr xxx ei ole sissenõudjaks X korteriühistu (täiendav korteriühingu nimi Korteriühistu M), vaid I A ning edastas 30.06.2023 kohtule nõude loovutamise lepingu. Kohus edastas dokumendid avaldajale ja palus kohtule teatada, kas ta soovib taotleda sissenõudja asendamist. 17.07.2023 esitas avaldaja kohtule taotluse puudutatud isiku asendamiseks, kuna nõude uueks omanikuks on I A. Samuti märkis avaldaja, et tal puuduvad vastuväited nõude loovutamise osas. 19.09.2023 esitas puudutatud isik I A kohtule seisukoha, milles märkis, et võtab avalduse õigeks ja toetab avalduse rahuldamist, kui selleks on õiguslik alus. Samuti märkis I A, et avaldaja on 10 aasta jooksul täitnud nõuet üksnes osaliselt (1034,58 euro ulatuses). Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 475 lg 1 p 153 kohaselt vaatab kohus nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS (täitemenetluse seadustik) § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Vaidlusaluses täiteasjas nr xxx on täitemenetluse registrist nähtuvalt täitedokumendiks Harju Maakohtu 24.04.2012 kohtuotsus tsiviilasjas xxx. Avaldaja on seisukohal, et kuna kohtuotsus on jõustunud 16.06.2012, on kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine aegunud. TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist vastavalt TsÜS § 157 lg 2. Käesolevas asjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 24.04.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx, mis kuulus viivitamata täitmisele. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et nimetatud määrus on jõustunud 16.06.2012, millest hakkas kulgema ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg. Seega aegusid Harju Maakohtu 24.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr xxx tulenevad nõuded 16.06.2022. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 04.05.2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 04.05.2012. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista nõude aegumist. Muid aegumise katkemise või peatumise aluseid ei ole kohtule teada. Avaldaja ega sissenõudja ei toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr xxx teatavaks saanud. Seega leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 16.06.2022. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.

TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud ning puudutatud isikul ei olnud menetluses lepingulist esindajat (s.t lepingulise esindaja kulusid ei ole tekkinud), puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.