2-23-124782 Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. S.i vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, kirjalik menetlus
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post xxx Kostja: A. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-124782 Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagis A. S.i vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.
2.Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA Rahandusministeeriumi kontole 04.07.2023 tasutud riigilõivust 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxxx, selgitusega „tsiviilasi nr 2-23124782“.
3.Jätta menetluskulud A. S.i kanda.
4.Välja mõista A. S.ilt menetluskulud 192,50 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.
5.Välja mõista A. S.ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.
6.Toimetada määrus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. S.i vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes.
2.08.08.2023 esitas kostja vastuse hagile, milles märgib, et kostja tasus trahvi vabatahtlikult ära. Kostja on rõhutanud oma vastuväites maksekäsumenetluses, et ta ei ole varem ühtegi teated tasumata trahvi kohta saanud, samuti ei ole hageja tõendanud, et ta kostjat sellest teavitanud oleks.
Juhul, kui hageja oleks tema poole otse pöördunud ning näidanud parkimisega seotud tõendid ja selgitanud asjaolud, siis ei oleks vaja kohtusse pöörduda. Kostja leiab, et polnud alust õigusbürosse ja kohtusse pöördumist, selleks, et saada 40 eurot pidi Hageja tasuma 100 eurot riigilõivu ja õigusteenuse eest. Antud asi ei ole raske ega keeruline. Samuti Kostja leiab, et polnud alust õigusbüroosse ja kohtusse pöördumist, selleks, et saada 40 eurot pidi Hageja tasuma 100 eurot riigilõivu ja õigusteenuse eest. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kostja esitas vastuväites info, et talle trahvi keegi ei ole kätte toimetanud. Vastupidi hageja aga tõi kaasa vaid suurema segaduse küsimuse olemusse, saates kostja vastuväite vastuse raames maksekäsu kiirmenetluse kohta 2-23-124782 seoses sõidukite XXXXXX parkimistasudega, mis on kuupäevaga 06.01.2021 ja 07.11.2021, email (Lisa 3, Lisa 4), milles ei selgitata midagi ja lisatakse kirjale teine nõue seoses sõiduki XXXXXX parkimisega, mis on kuupäevaga 01.06.2018. Kostja märgib, et antud juhul ei saa kostjale määrata hageja menetluskuulude kandmist. Antud menetluses ei ole tõendatud, et kostja oma käitumisega oleks põhjustanud hagi esitamist. Hageja ei ole kostjale pakkunud vabatahtlikult enne kohtusse pöördumist trahvi tasuda. Kostja leiab, et antud menetluses, mida on alusetult põhistatud kommunikatsiooni puudumise tagajärjel hageja poolt, oleks mõistlik ja õiglane, et pooled kannavad iga üks oma menetluskuulud ise. Kostja on nõus, et hageja loobub hagist. Kostja taotleb, et kõik hageja menetluskuuldu kannab hageja ise.
3.10.08.2023 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. 09.08.2023 on tasutud kostja võlgnevuse katteks 40 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele. Hageja on nõus loobuma sissenõudmiskuludest summas 15 eurot. Hageja märgib, et kuna tema nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 223-124782 menetluse lõpetamist. Taotluse esitamisel (10.08.23 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 320 eurot: 220 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust (17,50 eurot) ja mõista kostjalt välja riigilõiv 82,50 eurot ning jätta tekkinud menetluskulud 220 eurot kostja kanda. Lisaks palub hageja märkida, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist. Kohtumääruse põhjendused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.
TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud Rahandusministeeriumi kontole 14.06.2023 riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 04.07.2023 riigilõivu 35 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-le 3 tagastamisele 04.07.2023 tasutud riigilõivust
17,50 eurot, so 35/2. Vastavalt hageja taotlusele tagastada riigilõiv EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, kasutades viitenumbrit xxxxxxx.
6.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 168 lg-test 2 ja 5 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja esitas käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.06.2023 ning hagi 04.07.2023. Kostja esitas 08.08.2023 koos hagi vastusega maksekorraldused, milledelt nähtub, et kostja tasus hagi aluseks olevad leppetrahvinõuded summas 40 eurot 08.08.2023. Seega tasus kostja võla pärast hagi esitamist. Kostja on leidnud, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat kahte leppetrahvi kunagi kätte saanud. Kostja hakkas pärast maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku saamist hagejalt uurima, milles on asi. Hageja aga tõi kaasa vaid suurema segaduse küsimuse olemusse, saates kostja vastuväite vastuse raames maksekäsu kiirmenetluse kohta 2-23124782 seoses sõidukite XXXXXX parkimistasudega, mis on kuupäevaga 06.01.2021 ja 07.11.2021, e-mail, milles ei selgitata midagi ja lisatakse kirjale teine nõue seoses sõiduki XXXXXX parkimisega, mis on kuupäevaga 01.06.2018. Kohus leiab, et kostja vastuväidetele vaatamata puudub alus jätta menetluskulusid hageja kanda. Riigikohus on lahendi 2-17-117146 p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 mõttes. Hagiavaldusele lisatud väljatrükkidest (hagi Lisa 1 ja Lisa 2) nähtub, et 06.01.2021 ja 07.11.2021 on leppetrahvinõuded pandud sõiduki XXXXXX esiklaasile kojamehe alla. Kuigi kostja 08.08.2023 vastuse lisadest nr 3 ja 4 ning hagi lisast nr 5 nähtub, et hageja võis kohtueelses menetluses edastada kostjale meeldetuletuse teist isikut ja sõidukit puudutava leppetrahvi osas, ei muuda see olematuks seda, et hageja poolt oli 06.01.2021 ja 07.11.2021 leppetrahvid paigutatud sõiduki XXXXXX esiklaasile kojamehe alla ning sellega saab lugeda leppetrahvid kostjale kättetoimetatuks. Parkimise korraldajatel ei ole seadusest tulenevat kohustust saata klientidele leppetrahvide kohta täiendavaid meeldetuletuskirju. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja 5 alusel kostja kanda.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 82,50 eurot, esindajakulu 220 eurot ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Võttes arvesse, et kohus tagastab hagejale sellest 17,50 eurot (vt määruse punkt 5), on TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna ülejäänud tasutud riigilõiv summas 82,50 eurot. Hagi kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ning hageja esindajal kulus 2 tundi hagiavalduse esitamisele, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. 10.08.2023 hagist loobumise avalduses on hageja palunud mõista kostjalt välja esindajakulu 220 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et
tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot tund käibemaksuta peab kohus kujunenud kohtupraktikat arvestades põhjendatuks. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot käibemaksuta, so 1x110. Kokku on kohtu hinnangul seega põhjendatud menetluskulud 192,50 eurot, so 82,5+110. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 192,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.