Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18028
Kohtuasi
X (X) ja Y (Y) maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja (võlgnik): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlgnike usaldusisik: C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X ja Y 24.01.2023 riigilõivu tagastamise taotlus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus ja saata X ning maksejõuetusavaldus maakohtule uueks menetlemiseks.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
Y
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X ja Y esitasid 30.11.2022 Harju Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse, milles märkisid maksejõuetusmenetluse valikuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise koos abikaasaga.
1.1.Võlgnik X selgitab avalduses järgmist. Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga ja sellega kaasnenud eriolukorra, piirangute ja külastatavuse olulise languse tõttu oli võlgnik sunnitud sulgema endale kuulunud äriühingute söögikohad Rocca al Mare ja Kristiine Keskuse kaubanduskeskustes, mistõttu kaotas võlgnik nii enda sissetuleku kui ka enda poolt ärihingutesse paigatud rahalised vahendid. Eelneva tõttu ei olnud võlgniku ettevõtetel võimalik tasuda suuri rahalisi kohustusi võlausaldajate ees, mis omakorda tõi kaasa rahaliste nõuete esitamise ka võlgniku kui käendaja vastu.
1.2.Võlgnik Y selgitab avalduses järgmist. AS SEB Pank ja võlgniku vahel sõlmiti 17.05.2007 ja 05.04.2007 laenulepingud nr L070013551 ja nr L070025816, mille alusel andis AS SEB Pank võlgnikule laenu summades 259 644 eurot ja 153 484 eurot. Laenusummade kasutamise otstarbeks oli ja laenusummasid kasutati täies ulatuses kinnisvara arendusprojektis Leedus. Seoses 2008/2009.a. tekkinud majanduskriisi ja sellest tulenenud kinnisvara hindade katastroofilise langusega kukkus aga võlgniku Leedu kinnisvara arendusprojekt täielikult läbi, mille tulemusena kaotas võlgnik kogu enda poolt teostatud investeeringu (so nii AS-ilt SEB Pank laenatud rahasummad kui ka enda poolt projekti omafinantseeringuna investeeritud rahalised vahendid, so omafinantseerimine summas 1 160 000 Eesti krooni). Võlgniku igakuine sissetulek tulenes samuti kinnisvara vahendusest ja ostust-müügist, mistõttu tõi majanduskriis ja kinnisvara hindade langus kaasa ka võlgniku sissetuleku kaotuse. Võlgnikul puudus ka muu selline vara, mille arvelt oleks olnud võimalik AS-ile SEB Pank laenu tagastamine. AS SEB Pank ütles laenulepingud erakorraliselt üles 18.08.2009. Eelviidatud laenulepingute tagatiseks olnud kinnisvara, mis oli AS SEB Pank poolt aktsepteeritud kinnisvara hindaja poolt laenu andmise hetkel hinnatud oluliselt kõrgemaks kui antud laenu summad, realiseeriti peale laenulepingute ülesütlemist kõigest hinnaga 50 800 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016 kohtuotsusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-12-27421 mõisteti võlgnikult AS-i SEB Pank kasuks välja eelviidatud laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku summas 448 871,64 eurot, mida võlgnik ei ole võimeline tasuma. Harju Maakohtu 20.03.2017 kohtumäärusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-12-27421 mõisteti võlgnikult AS-i SEB Pank kasuks välja eelviidatud kohtuvaidlusega seotud AS-i SEB Pank menetluskulud kokku summas 9800 eurot, mida võlgnik ei ole samuti võimeline tasuma.
1.3.Võlgnikel õnnestus leida püsiv töökoht R OÜ-s, kust saadava igakuise kindla sissetuleku arvelt oleks võimalik peale perekonna minimaalsete ülalpidamiskulude kandmist maksta igakuiselt võlausaldajatele 646 eurot kuus, millest mõlemad tasuvad 50%. Võlgnikud on üritanud leida võimalusi võlausaldajatega kokkulepete sõlmimiseks ja võlgnevuste tasumiseks piisava sissetuleku hankimiseks, mis kahjuks ei ole aga seni õnnestunud. Võlgnikud muuhulgas kinnitasid teadlikust, et kui on valitud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, võib anda nõusoleku enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik.
2.Maakohus võttis 09.12.2022 määrusega võlgnike maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgnike usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur C ning tegi
2-22-18028 usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise.
3.Usaldusisik esitas 29.12.2022 usaldusisiku hinnangu võlgnike majandusliku olukorra ja selle lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta ning võlgnike vara- ja võlgade nimekirjad. Usaldusisik esitas 05.01.2023 võlgnike poolt allkirjastatud vara- ja võlgade nimekirja.
3.1.Võlgnikel on kohustusi kokku vähemalt 909 633,29 euro ulatuses, millest 442 971,45 eurot on võlgnik X kohustused ja 466 661,84 eurot on võlgnik Y kohustused. Igakuised kulutused on 2550 eurot. Kohustusi on täita üksnes töötasu arvelt kokku 2600 eurot (sissetulek mõlemal on 1300 eurot). Võlgnikel on ühiselt kolm last. Võlgnik Y-l on veel üks alaealine laps, kes saab täisealiseks 2023. a. Võlgnikel on alates 2023. a kolm ülalpeetavat. Võlgnik X mittearestitav sissetulek 2022. a on 1287 eurot ja nelja ülalpeetava osas on võlgnik Y mittearestitav sissetulek 1716 eurot.
3.2.Võlgnikel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikud on püsivalt maksejõuetud. Kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgade sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlusi. Võlgnik X suhtes on täitemenetlusi alustatud aastatel 2020 – 2022 ja Y suhtes alates 2014. a.
3.3.Võlgnikel puudub vara, mida võlgade katteks realiseerida. Töötamine R OÜ-s on võlgnik Y kinnitusel vormistatud suulise lepinguga. Puudub selgus, millistel tingimustel on lepingud sõlmitud (sh töötasu kujunemine, töökohustused, puhkuse arvestus, muud kompensatsioonid jne). Võttes arvesse võlgnike poolt esitatud andmeid igakuise sissetuleku ja tasumise võimaluste kohta, ei ole nõuete täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Usaldusisiku hinnangul ei ole tõenäoline võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine.
3.4.Hinnangu koostamise seisuga on usaldusisikule esitatud andmetel sobivaim menetlusliik kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik viitab FiMS § 18 lg-le 1, mille teise lause kohaselt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis rahuldamata 09.01.2023 määrusega mõlema võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks, tühistas maakohtu 09.12.2022 kohtumäärusega kehtestatud käsutuskeelu (p 3) ning vabastas usaldusisiku võlgnike usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt võlgnike kanda ja määras usaldusisiku tasu suuruseks 1569,60 eurot, millele lisandub käibemaks 313,92 eurot, kokku 1883,52 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata usaldusisiku taotluse hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 784,80 euro (sh km) ulatuses ja tegi määruse resolutiivosa punkti 3 teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.1.Usaldusisiku järelepärimiste teel kogutud andmete kohaselt on võlgnik X kohustused kokku 442 971,45 eurot ja Y kohustused 466 661,84 eurot. Võlgnikest abikaasade kohustused moodustavad järelpärimiste teel kogutud andmetel kokku 909 633,29 eurot. Võlgnikest abikaasade varasuhe on abieluvararegistri kohaselt varalahusus. Võlgnikel on neli ülalpeetavat ning nende igakuised väljaminekud on võlgnike andmetel 2550 eurot. Võlgnikud on välja toonud, et igakuise kindla sissetuleku arvelt oleks võimalik pärast perekonna minimaalsete ülalpidamiskulude kandmist tasuda võlausaldajatele 646 eurot kuus.
2-22-18028
4.2.Kohus nõustus usaldusisikuga, et esitatud andmetest lähtuvalt on võlgnikud püsivalt maksejõuetud. Võlgnike kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgade sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused. Võlgnikel puudub võlgade katteks realiseeritav vara. Ei ole võimalik nõuete täitmine mõistliku aja jooksul lähtuvalt võlgnike varalisest seisundist ja kohustuste mahust. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole tõenäoline. Täidetud ei ole eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Võlgnikud esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud maakohtu 09.01.2023 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega algatada võlgnike võlgade ümberkujundamise menetlus või alternatiivselt kuulutada välja võlgnike pankrot ja algatada võlgnike kohustustest vabastamise menetlus.
5.1.Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jätnud põhjendamatult võlgnike avalduse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et võlgnike rahalised kohustused moodustavad kokku 909 633,29 eurot. Võlgnike peamiseks varaks on nende igakuine sissetulek netosummas 1300 eurot kuus ja peretoetus 596,72 eurot. Kokku 3196,72 eurot kuus. Võlgnikel on neli ülalpeetavat ja nende igakuised väljaminekud on ca 2550 eurot kuus. Võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik võlgnike võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
5.2.Kohus ei ole võlgnike ja usaldusisikuga arutanud võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kui kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud, siis FiMS § 18 lg 1 kohaselt oleks pidanud seda võlgnikele selgitama ja pakkuma võimalust valida mõni muu maksejõuetusmenetluse liik, mida kohus ei teinud. Võlgnikud on alternatiivselt nõus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kui ringkonnakohus samuti leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud ei ole.
6.Usaldusisik vastuses määruskaebusele on jätkuvalt seisukohal, et võlgnike maksejõuetusmenetluse sobivaim menetlusliik on kohustustest vabastamise menetlus.
7.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule tagasi maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa algatada võlgnike maksejõuetusavalduse alusel menetlust. FiMS § 5 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse (vt ka TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119, p 5 ja RKTKm 18.11.2020, 2-18-15384, p 11).
9.Võlgnikud esitasid ühise maksejõuetusavalduse, milles märkisid maksejõuetusmenetluse valikuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise koos abikaasaga.
10.Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud. Täidetud ei ole FiMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on
2-22-18028 võlgnikel püsiv maksejõuetus, mis ei ole ajutine. Võlgnik X kohustused on kokku 442 971,45 eurot ja võlgnik Y kohustused on kokku 466 661,84 eurot. Võlgnike kohustused on kokku 909 633,29 eurot. Võlgnike kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgnike suhtes on alustatud täitemenetlused. Võlgnikud saavad kohustusi täita üksnes töötasu arvelt kokku 2600 eurot kuus (mõlemal võlgnikul on töötasu 1300 eurot kuus). Võlgnikel on tänaseks ka kolm alaealist ülalpeetavat ja sotsiaaltoetusi saadakse ühes kuus 596,72 eurot. Võlgnikud ei suuda võlausaldajate nõudeid täita mõistliku aja jooksul. Võlgnikel puudub piisav realiseeritav vara püsiva maksejõuetuse vältimiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et täidetud ei ole eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul oluliselt rikkunud menetlusnorme maksejõuetusavalduse menetlemisel (FiMS § 4 lg 1 ja lg 2 ning FiMS § 18 lg 1 ja lg 7) ning ennatlikult jätnud võlgnike maksejõuetusavalduse rahuldamata FiMS § 18 lg 2 p 4 järgi. Asi tuleb seetõttu saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.
11.1.FiMS-i vastuvõtmisega lihtsustati maksejõuetusavalduse esitamist võlgniku jaoks. Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatu annab kohtule esialgse ülevaate asja menetlemiseks. FiMS § 4 lg 2 sätestab, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. FiMS-i eesmärk on võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks või kohustustest vabastamiseks ja uueks majanduslikuks alguseks (FiMS § 2). Selleks maakohus võtab nõuetekohase avalduse menetlusse (FiMS § 13) ja selgitab usaldusisiku abil (FiMS § 15 ja § 17) välja konkreetse võlgnikuga seotud asjaolude põhjal edasise menetluse võimalused (FiMS § 18 lg 1 ja lg 7). Kohus ei saa otsustada ühegi FiMS § 18 lg 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt FiMS § 18 lg 3 järgi, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Samas tuleb kohtul võlgniku tahe maksejõuetusavalduse läbivaatamisel välja selgitada FiMS § 4 lg 2 ja FiMS § 18 lg 1 ning FiMS § 18 lg 7 kohaselt ning tulenevalt maksejõuetusavalduse kui hagita asja menetlusest FiMS § 4 lg 1 järgi. Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise või avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu (vt ka TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119, p 11).
11.2.Käesolevas asjas maakohus ei arutanud pärast usaldusisiku hinnangu saamist võlgnike ja usaldusisikuga võlgnike jaoks sobiva menetluse algatamist ning edasise menetluse võimalusi. Maakohus jättis rahuldamata võlgnike maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks kohe pärast usaldusisiku hinnangu saamist ega käsitlenud vaidlustatud määruses usaldusisiku seisukohta, et võlgnikele sobivaim menetlusliik on kohustustest vabastamise menetlus.
11.3.Juhul, kui võlgnikele on FiMS § 18 lg 2 menetluse valikutest mõni muu sobivam menetlus kui võlgade ümberkujundamine ja kohus on seda võlgnikele pakkunud ning võlgnikud ei ole pakutud menetlusega nõus, saab jätta võlgnike avaldused rahuldamata FiMS § 18 lg 2 p 4 ja FiMS § 18 lg 3 järgi. Samuti saab jätta võlgnike avaldused rahuldamata pärast seda, kui on selgunud, et võlgnike jaoks ei ole sobivat menetlust FiMS § 18 lg 2 valikutest. Kolleegium nõustub võlgnike määruskaebuses tooduga, et kui kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud, siis oleks pidanud seda võlgnikele selgitama ja pakkuma võimalust valida muu menetluse FiMS § 18 lg 2 valikutest.
2-22-18028
12.Võlgnikud on määruskaebuses alternatiivselt nõus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kui ringkonnakohus samuti leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus eelnevalt leidis, et põhjendatud ei ole võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Ringkonnakohus ei saa algatada võlgnike maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maakohtul tuleb maksejõuetusavalduse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas võlgnike suhtes on täidetud eeldused pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
13.Võlgnikud on taotlenud tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv summas 70 eurot TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Nimetatud sätte kohaldamise eeldused ei ole ringkonnakohtu hinnangul täidetud, kuna kaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluses osaleb lisaks võlgnikele ka usaldusisik ja menetluskulud jaotatakse seega FiMS § 8 järgi. FiMS § 8 lg 2 järgi avalduse läbivaatamise menetluskulud kannab võlgnik. FiMS § 8 lg 3 esimese lause kohaselt võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata võlgnike 24.01.2023 riigilõivu tagastamise taotluse.
14.Võlgnikud tasusid määruskaebuse esitamisel riigilõivu kokku 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnikel on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 sätestab, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tuleb ka mõlema võlgniku määruskaebuse esitamisel vaidlustatud maakohtu määruse peale, milles tehti mõlema võlgniku osas eraldi menetluslikud otsused, tasuda riigilõivu samas suuruses kokku 20 eurot. Allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida tagastatava riigilõivu summa ja kellele ning millisele ja kelle arveldusarvele lõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
15.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
16.FiMS § 18 lg 10 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.