Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 19.05.2023 hagi Ramstor OÜ vastu 140 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 16.01.2021. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Kostja sõiduk oli pargitud järgmistel kuupäevadel hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes: 1) 16.01.2021, Haabersti Rimi (1539), Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 30.01.2021, võlgnevuse summa 10.00 eurot; 2) 07.10.2022, Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 21.10.2022, võlgnevuse summa 30.00 eurot; 3) 01.12.2022, Meriton (EP203, 1504), Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 15.12.2022, võlgnevuse summa 30.00 eurot; 4) 21.02.2023, Meriton (EP203, 1504), Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 07.03.2023, võlgnevuse summa 30.00 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud Haabersti Rimi (1539), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (parkimise algusaja fikseerimine annab õiguse tasuta parkimiseks 4h). Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud Meriton (EP203, 1504), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuste kohta, kuid kostja ei tasunud võlgnevusi ka meeldetuletuskirjades antud täiendavaks tähtajaks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 140 eurot, millest 100 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole leppetrahvist teatanud mõistlikul viisil. Leppetrahvist teatamiseks ei ole piisav teate jätmine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada sidevahendeid või postiteenust kasutades. Autol, mis on pargitud kaubanduskeskuse lähedal, on esipaneelil kellad, seega kostja leiab, et hageja ei saa nõuda trahvi kostjalt. Kesklinnas pargitud autol oli vähemalt esipaneelil invakaart. Kostja ei ole xxx sõiduki omanik, vaid vastutav kasutaja, seega vastutava kasutajana liiklusregistrisse kandmisest tekivad talle erinevad kohustused. Kostja leiab, et kui leppetrahv on ebamõistlikult suur ja taotleb leppetrahvide vähendamist. Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja oli vaidlusalusel ajal, mil autot pargiti hageja poolt opereeritavale alale parkimistingimusi rikkudes, sõiduki xxx omanik/vastutav kasutaja või mitte. Kostja leiab, et sõiduki vastutavale kasutajal on sõiduki omanikust erinevad kohustused. Hageja on esitanud transpordiameti väljavõtte, millest nähtuvalt oli parkimistingimuste rikkumise ajal sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja Ramstor OÜ (registrikood 12157480, dtl 144). Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes või mitte. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Kostja on vastuväidetena märkinud, et autol, mis on pargitud kaubanduskeskuse lähedal, on esipaneelil kellad, seega hageja ei saa nõuda trahvi kostjalt. Kesklinnas pargitud autol oli esipaneelil invakaart. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et 16.01.2021 Haabersti Rimi, Tallinn parkimisalale on pargitud kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx (dtl 28-34), mille armatuurlaual puudub parkimisõigust andev parkimiskaart ning parkimise algusaeg ei ole parkimiskellaga fikseeritud. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et Haabersti Rimi parkimisalale sisenedes on teavitustahvlid, mis teavitavad, et Europarklaga, kus parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga 4 tundi või territooriumi valdaja loal ning, et parkimistingimused asuvad parklas (dtl 67-83). Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et 07.10.2022 Tartu mnt 1, Tallinn parkimisalale on pargitud kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx (dtl 37 – 43), mille armatuurlaual puudub parkimisõigust andev parkimiskaart või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit. Sõiduki armatuurlaualt on näha puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Liiklusseaduse § 68 lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema

kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et Tartu mnt 1, Tallinn parkimisalale sisenedes on teavitustahvlid, mis teavitavad, et tegemist Europarklaga, kus parkida on võimalik üksnes parkimistasu makstes (dtl 84-91). Samuti on näha parkimislepingu tingimustega infotahvlid. Kuivõrd tegemist on eraparklaga, mitte avaliku parkimisalaga, ei andnud puudega isiku sõiduki parkimiskaart õigust antud parklas tasuta parkida. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitatud fotodelt on näha, et 01.12.2022 ja 21.02.2023 Meritoni parkimisalale on pargitud kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx (dtl 46-55 ja 58-66), mille armatuurlaual puudub parkimisõigust andev parkimiskaart või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit. 01.12.2022 pargitud sõiduki armatuurlaualt on näha puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et Meritoni parkimisalale sisenedes on teavitustahvlid, mis teavitavad, et tegemist Europarklaga, kus parkida on võimalik üksnes parkimistasu makstes (dtl 92-113). Samuti on näha parkimislepingu tingimustega infotahvlid. Kuivõrd tegemist on eraparklaga, mitte avaliku parkimisalaga, ei andnud puudega isiku sõiduki parkimiskaart õigust antud parklas tasuta parkida. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Poolte vahel puudub vaidlus parkimislepingu sõlmimise üle ja selle üle, millised parkimistingimused kehtisid parkimisaladel vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Poolte vahel on vaidlus selle üles, kas kostja on leppetrahvinõuded kätte saanud. Kostja leiab, et hageja ei ole leppetrahvist teatanud mõistlikul viisil. Leppetrahvist teatamiseks ei ole piisav teate jätmine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada sidevahendeid või postiteenust kasutades. Fotodelt (dtl 34, 42, 43, 53, 64,66) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide paigutamist kostja autole. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes (vt ka RKTKo 2-17-117146 p 12). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et leppetrahvid oli vaidlusalusel kuupäeval paigaldatud kostjale kuuluva sõiduki kojamehe alla (dtl 34, 42, 43, 53, 64,66). Seega tuleb lugeda leppetrahvinõuded kostja poolt kättesaaduks.

Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja leiab, et leppetrahvinõuded on ebamõistlikult suured ja taotleb trahvisummade vähendamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lepptrahvinõuded (10 €, 30 €, 30€, 30€) ebamõistlikult suured. Leppetrahvi õigus tekkis hagejal parkimistingimuste eiramisel kostja poolt ning hagejal ei ole kohustust leppetrahvi vähendada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on sõiduki parkimisega rikkunud parkimistingimusi, oli hagejal kui vastava ala parkimise korraldajal õigus nõuda leppetrahvi suuruses, mis oli välja toodud parkimisala infotahvlil. Kostja, sisenedes parkimisalale, oli nimetatud teoga nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et leppetrahvi suurus on ülemäärane arvestades kohustuse rikkumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelselt meeldetuletuskirjad e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 100 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 140 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 140 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 3 tunni eest 110 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 450 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.