Omega Invest OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja kahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
514,66 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetluses
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: X (isikukood xxxx), seaduslik esindaja Y (e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga (Advokaadibüroo Sorga; Õhtu 23-2, 10922 Tallinn, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja kahju hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Menetluskulud jätta Omega Invest OÜ kanda.
3.Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
4.Välja mõista Omega Invest OÜ-lt menetluskulud summas 1 260 eurot (sh käibemaks) X kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
1.Kohtule 16.06.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja, olles tutvunud portaalihalduri OÜ O poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega, portaalihaldur OÜ O vahendusel 12.12.2019 laenulepingu nr xxxx, summas 470 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 23 % aastas. Raha on kostjale ülekantud, kuid kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud.
2.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised makseid, mistõttu edastas O OÜ hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja seejärel ütles O OÜ lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale 22.05.2020 Omega Invest OÜ. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, samuti ei ole õnnestunud kohustust sisse nõuda inkassomenetluse raames, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.
3.Võttes arvesse eelöeldut moodustab antud hagi esitamise seisuga lepingu xxxx alusel maksmata põhivõla suuruseks 319,09 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.05.2020 kuni hagi esitamiseni 16.06.2022 summas 151,69 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 30 eurot.
4.Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Seega võlausaldaja soovib need kulutused omakorda võlgnikult sisse nõuda. Käesoleval juhul on tehtud erinevaid toiminguid, kasutatud inkassoettevõtja teenust jms, seega asub hageja seisukohale, et sissenõudekulud kogumis summas 30 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja vastus
5.Kohtule 15.02.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine. Kostja üle on 02.04.2019 seatud eestkoste ja eestkostjaks määrati Y (isikukood xxxx), mille kohta on väljaandes www.ametlikudteadaanded.ee avaldatud ka teade.
6.Hagi aluseks on 12.12.2019 sõlmitud laenuleping nr xxxx, summas 470 eurot. Järelikult sõlmiti laenuleping hiljem kui avaldati teade kostja üle eestkoste seadmisest. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7.Hagejal puudub VÕS § 128 lg 2 punkti 3 tõttu õigus kostjalt laenu tagasi nõuda, sh kõrvalnõudeid. Nimetatud sätte järgi ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Käesolevas asjas on üheselt selge, et kostja üle oli kohtu poolt seatud eestkoste. Teovõime piiramise mõte ongi selles, et välistada isiku võimet teha iseseisvalt tehinguid ja välistada tema tehtud tehingute kehtivus (TsÜS § 8 lg 1 kohaselt tähendab isiku teovõime isiku võimet teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid). Teovõime piiramise mõtteks on välistada isikule tsiviilkohustuste tekkimine. Järelikult on hageja nõue ehk tema poolt kostjale üleantu tagasinõudmine vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.
8.Hagi rahuldamisel tekiks kostjal kohustus tagastada hagejale laen koos kõrvalnõuetega. Hagist ei selgu, kas ja millal on laenusumma kostjale üle antud ning kas ja millal on kostja laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Need asjaolud on olulised hindamaks, kas hagejal on üldse nõue tekkinud. Hageja nõuab viivist Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 alusel 23% määras. Kuna taolist õigusakti ei ole olemas, siis tuleks see nõue rahuldamata jätta, kui eelnevates kostja vastuse punktides esitatud vastuväited ei oleks õiged. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid, asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
11.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Harju Maakohus seadis 02.04.2019. a X üle eestkoste ning avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. • Harju Maakohtu 02.04.2019. a määruse p 5 kohaselt X ei või ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida krediidi- ja laenulepinguid, sh järelmaksuga müügilepinguid (dtl 128). • Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2019. a laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu kohaselt oli laenusumma 470 eurot, intress 23% aastas ja krediidi kulukuse määr 34,9% aastas (dtl 36). • O OÜ on laenusumma 446 eurot kostjale 12.12.2019. a üle kandnud (dtl 121). • OÜ O saatis kostjale 22.05.2020. a ülesütlemisavalduse ja nõude loovutamise teatise, mille kohaselt OÜ O ütles alates 22.05.2020. a üles kostja ja investorite vahel
•
sõlmitud laenulepingu. Ühtlasi andis OÜ O teada, et laenulepingust tulenevad investorite kõik nõuded on loovutatud Omega Invest OÜ-le (dtl 40). Kostja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 169 eurot, millest laenuandja on arvestanud laenu põhiosa katteks 150,92 eurot.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS § 402) kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenuandja on 22.05.2020. a andnud kostjate teada, et on oma nõude kostja vastu loovutanud Omega Invest OÜ-le .
14.Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud laenulepingut. Hagi esitamise seisuga on lepingu S193477634 alusel maksmata põhivõla suuruseks 319,09 eurot.
15.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale laenusummat täies ulatuses tagastanud.
16.Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).
17.TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
18.Puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus seadis kostja üle eestkoste 02.04.2019. määrusega, mille p 5 kohaselt X ei või ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida krediidi- ja laenulepinguid, sh järelmaksuga müügilepinguid. Kohtumäärusele vaatamata sõlmis hageja õiguseellane siiski kostjaga laenulepingu ilma eestkostja nõusolekuta. Hageja hinnangul peaks kostja igal juhul saadud laenusumma tagastama. Juhul kui laenuleping on tühine kostja teovõime piiratuse tõttu, peaks kostja hageja hinnangul laenusumma tagastama alusetu rikastumise sätete alusel.
19.Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. TsÜS § 8 sätestatud reeglid teovõime kohta määravad isikute võime teha kehtivaid tehinguid. Kohus on seisukohal, et Harju Maakohtu 02.04.2019. a määruse punktis 5 sätestatust tulenevalt puudus kostjal teovõime hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. Hageja käesolevas menetluses vastupidist tõendanud ei ole. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Puudub vaidlus, et kostja seaduslik esindaja eelnevat nõusolekut vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks andnud ei ole. Kostja seaduslik esindaja ei ole tehingut ka pärast tehingu tegemist heaks kiitnud. Seega on tehing kohtu hinnangul TsÜS § 11 lg 1 sätestatust tulenevalt
tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
20.Hageja leiab alternatiivselt, et kostjalt tuleb laenusumma välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 2 punkti 3 alusel üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.
21.Puudub vaidlus, et väljaandes Ametlikud Teadaanded oli avaldatud teade kostjale eestkostja määramise kohta. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et hageja pidi laenulepingut sõlmides arvestama sellega, et kostja on piiratud teovõimega. TsÜS § 11 lg 1 sätestatu eesmärk on kaitsta nii piiratud teovõimega isiku kui tehingu teise poole huve. Teovõime piiramise mõtteks on välistada isikule tsiviilkohustuste tekkimine. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et hageja nõue ehk tema poolt kostjale üleantu tagasinõudmine on vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega ja sellise sätte eesmärgiga. Kuivõrd kohus oli avaldanud teate kostja teovõime piiramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, pidi hageja teadma, et teeb tehingu piiratud teovõimega isikuga. Raske hooletus on VÕS § 104 lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hageja oli käesoleval juhul piiratud teovõimega isikuga tehingut tehes kohtu hinnangul raskelt hooletu ning kannab sellise tehningu sõlmimisega seotud majanduslikke riske.
22.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendamatu, ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded ning kahju hüvitamise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 260 eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 5 tundi. Lepinguline esindaja on mh koostanud hagile vastuse ja täiendava seisukoha (dtl 147-148). Hageja hinnangul ei ole ajakulu põhjendatud, õiguslikult on tegemist äärmiselt lihtsa vaidlusega. Põhjendatuks võiks pidada ajakulu 2 tundi.
26.Hageja on esitanud kohtule meneltuskulude nimekirja, mille kohaselt on vandeadvokaadist lepinguline esindaja kulutanud esindamiseks 2 tundi ja 15 minutit (dtl 141-142). Lisaks on lepinguline esindaja Anne-Liis Veski kulutanud õigusabile 3 töötundi (dtl 107). Kokku on hageja esindajad kulutanud õigusabile 5 tundi ja 15 minutit.
27.TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Olukorras, kus hageja poolt on panustatud 5 tundi ja 15 minutit selleks, et piiratud teovõimega isikult raha saada, ei pea piiratud teovõimega isik kohtu hinnangul sellise olukorraga vaikivalt leppima. Juhul kui hageja panustas enda hinnangul õiguslikult vähekeerukasse vaidlusesse 5 tundi ja 15 minutit, on samaväärne õigus TsMS § 5 lg 2 sätestatust tulenevalt ka kostjal.
28.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kostja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 210 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 210 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
29.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt kostja lepingulise esindaja tasu suurus proportsionaalne taotletava hüve väärtusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.05.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.