lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-115921/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-115921/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Päring
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-06-13
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-11
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-19
Taotlus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-09
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-08-14
Päring
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-01-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 392 lg 3Eelmenetluse ülesandedTsMS § 4Menetlusõiguste käsutamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-115921/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.05.20232-22-115921/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.20232-22-115921/32Riigikohtu tsiviilkolleegium17.04.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-24-134389/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.02.20252-22-145627/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.08.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OMEGA INVEST OÜ10866568(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-22-115921

Kohtuasi

Omega Invest OÜ väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Omega Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

hagi

X

vastu

võlgnevuse

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja Y Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Omega Invest OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Omega Invest OÜ esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule avalduse X vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 06.05.2022 tehti võlgnikule makseettepanek, võlgniku esindaja esitas 09.05.2022 nõudele vastuväite ning 25.05.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 195Lepingu korraline ülesütlemine

2-22-115921

2.16.06.2022 esitas Omega Invest OÜ (hageja) Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 12.12.2019 laenulepingu nr S193477634 summas 470 eurot. Kuivõrd kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, siis edastas Omaraha OÜ hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja ütles 22.02.2020 lepingu üles. 22.05.2020 loovutas Omaraha OÜ nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 319,09 eurot, intressi 13,88 eurot, viivise 151,69 eurot ja kahjuhüvitise 30 eurot (s.o võla sissenõudmise kulud).
3.01.07.2022 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, kas ja kuidas on laenuleping üles öeldud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1). Kohus märkis ka, et VÕS § 195 lg-st 1 tulenevalt on õigus leping erakorraliselt üles öelda lepingupooltel. OÜ Omaraha on portaalihaldur, kelle ülesanne on krediidivahendusega seotud teenuste osutamine portaali kasutajatele vastavalt üldtingimustele, mille järgi sõlmivad kasutajad portaalis lepinguid üksteisega ja omal vastutusel. Seega OÜ Omaraha üksnes vahendas laenulepingu sõlmimist, mitte ei olnud ise nimetatud laenulepingu pooleks. Hagiavaldusele lisatud ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on laenulepingu kostjaga üles öelnud Omaraha OÜ. Eeltoodust tulenevalt palus kohus täpsustada lepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid.
4.07.07.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostjale on antud korduvalt võimalusi kohustuste täitmiseks. Laenuandja edastas kostjale ülesütlemisavalduse, millega ütles laenulepingu üles 22.05.2020. Laenuandja on lepingu põhjendatult üles öelnud, kuivõrd kostja on jäänud makseviivitusse. Isegi kui lugeda, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis lõppes leping 12.06.2020, mil pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse.
5.29.08.2022 määrusega jättis kohus hagiavalduse taaskord käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et juhul kui hageja leiab, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel, tuleb hagejal oma nõudeid ja nende arvestust ka vastavalt täpsustada.
6.08.09.2022 menetlusdokumendis jäi hageja kohtule esitatud nõuete juurde ning märkis, et tema hinnangul on lepingu ülesütlemine olnud põhjendatud. Hageja on välja toonud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, nõude arvestuse ning on esitanud selge hagi resolutsiooni. Hageja selgitas täiendavalt, et vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimustele annab investor tingimuste allkirjastamisega portaalihaldurile volituse võlgade sissenõudmiseks iseseisvalt või inkassofirma teenuseid kasutades. See hõlmab õigust lõpetada/tühistada laenuleping, esitada nõudeid enda nimel kohtusse ja kohtuotsuseid täitmisele pöörata. Portaalihaldur tegutseb portaali kasutajate huvides. Üldtingimuste allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist, kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Lepingute automaatsel üleminekul kohustub portaal tasuma investorile hüvitist mitte vähem kui 60 % laenu põhiosa jäägist. Nimetatud hüvitis kantakse investori virtuaalkontole laenulepingu automaatse ülemineku päeval. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada.

2-22-115921 Maakohtu määrus ja põhjendused

7.Harju Maakohtu 19.10.2022 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
8.Kohus märkis, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja (Riigikohtu 09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p 13). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad tulenema hagiavaldusest – kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Koostoimes TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1 tähendab see, et hageja määrab ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi menetlusse võtmise (Riigikohtu 24.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal viidatud varasem praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid vastuväiteid kostja peab hagile vastamisel esitama (Riigikohtu 17.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08, p 14). Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal saab kohus teha kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on kas vaidlustamata või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
9.Kuivõrd kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu endiselt, et laenuleping kostjaga oleks kehtivalt üles öeldud, siis ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja on 07.07.2022 menetlusdokumendis märkinud, et isegi kui lugeda, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis leping lõppes 12.06.2020, mil pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse. Siiski ei ole hageja oma nõudeid ja nende arvestust vastavalt sellele täpsustanud, vaid on jäänud seisukohale, et kostjaga lepingu ülesütlemine on olnud põhjendatud.
10.Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest ennatlikult. Hageja on esile toonud alused, millele tema nõue tugineb, ning arusaamatuks jääb, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on eeldused hagi menetlusse võtmiseks olemas. Juhul kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid, kuid antud menetlusstaadiumis hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud ei ole.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-115921

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 19.10.2022 määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata asi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
14.Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt, laenuleping on seetõttu üles öeldud ning hageja on omandanud kostja vastu olevad nõuded. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks 12.12.2019 laenulepingu S193477634, 22.05.2020 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõude talle loovutamise teatise. Puuduste kõrvaldamise avaldustes on hageja täiendavalt selgitanud laenulepingu sõlmimise asjaolusid, võla kujunemist ning nõude talle üleandmist. Samuti on hageja selgitanud, et isegi kui laenuleping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis lõppes see 12.06.2020, millal pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse.
15.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et esineb TsMS §-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt Riigikohtu 21.12.2016 määrus 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist ning märkinud, et kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 järgi keelduda.
16.Maakohus tõi keeldumise alusena välja, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2), kuna hageja ei ole tõendanud ei seda, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud, ega seda, kuidas kujuneb tema nõue siis, kui see tuleneb laenulepingu (korralisest) lõppemisest. Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saaks pelgalt hagiavalduse põhjal öelda, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Ilma asjas esitatud tõendeid hindamata ei saa asuda seisukohale, kas kostjaga on laenuleping üles öeldud kehtivalt või mitte või kas kostjal on hageja ees võlgnevus juhul, kui laenuleping lõppes korraliselt. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata. Sellisel juhul tuleb see, kas kostja vastutab hageja nõude eest, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15114, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Ringkonnakohus nõustub, et tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete, sh laenulepingu ülesütlemise tingimuste, täitmist. Praegusel juhul on maakohus hinnanud tõendeid aga juba enne hagiavalduse menetlusse võtmist, mis eelnevalt viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole lubatud. Isegi kui esitatud asjaoludel tundub, et hageja ei suuda tõenäoliselt oma nõuet tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. Viimane on lubatud, kui hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, TsMS § 371 lg 2 kommentaar 3.4.6, b). Ringkonnakohtu hinnangul see käesoleval juhul nii ei ole. Hagiga oleks võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki – kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise

2-22-115921 väljamõistmine –, kui hageja tõendab, et kostja rikkust laenulepingust tulenevaid kohustusi, kostjaga sõlmitud laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud ja temal on õigus kostjalt võlga sisse nõuda. See, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Eelnevast tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult.

18.Mis puudutab hageja 07.07.2022 menetlusdokumendis väidetut, et isegi kui laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, on see 12.06.2020 lõppenud, siis ei ole hageja seda nõuet ja nõude arvestust 29.08.2022 puuduste kõrvaldamise määruse etteheitest hoolimata tõesti täpsustanud. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, siis on eelmenetluse käigus võimalik selgitada välja, kas hageja on esitanud selliselt alternatiivse nõude (TsMS § 370 lg 2) ja seda täpsustada. Vajadusel saab kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3).
19.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval