Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu hagi A J vastu tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks 1600 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu, registrikood 70008658, e-post: [email protected]; Hageja lepinguline esindaja vanemjurist Annika Kruus, e-post [email protected]; Kostja A J, isikukood XXX, elukoht XXX.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu hagi A J vastu tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.1.Välja mõista hagejalt Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu kostja A J kasuks kostja põhjendatud menetluskulud summas 504 eurot.
2.2.Menetluskuludelt tuleb hagejal Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu tasuda kostjale A J menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.1.Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitas 03.03.2023 Pärnu Maakohtule Haapsalus hagiavalduse kostja A J vastu tekitatud keskkonnakahju summas 1600 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja A J 23.10.2021 jahijuhatajana Läänemaal XXX jahipiirkonnas ühisjahti. Väärteoasja nr 940021001227 menetlemise raames on tuvastatud, et ülalmainitud ühisjahi, kus surmati kaks põtra, jahijuhataja oli A J. Jahiseaduse § 41 lg 1 punkti 2 kohaselt uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale jahijuhataja viivitamata pärast suuruluki surmamist. Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ § 3 lg 1 kohaselt kui suuruluki küttimise loale jäeti märkus suuruluki hukkamise kohta tegemata arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju §-s 2 sätestatud kahjumäära järgi. Jahi käigus kütiti 2 põtra, mille kohta ei tehtud viivitamata pärast uluki surmamist ja enne tabamise kohast ära viimist jahiloale märget, millega tekitas kostja keskkonnale kahju kokku 1600 eurot.
1.2.28.07.2023 seisukohas selgitas hageja lisaks hagis esitatule, et vastavalt kohtupraktikale on keskkonnakahjunõude alused ja eeldused reguleeritud vastavas eriseaduses. Antud juhul on selliseks eriseaduseks jahiseadus ja selle alusel vastuvõetud määrus. Kahjunõue on arvestatud ning esitatud jahiseaduse vastavate sätete alusel. Hageja juhib kohtu tähelepanu Riigikohtu praktikale, mille kohaselt näiteks metsaseaduse alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte metsa kui omandi eseme väärtuse vähenemise kompenseerimisele, vaid metsa kahjustamisega looduskeskkonnale kui sellisele (per se) tekitatud kahju heastamisele. Keskkond kui selline on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Nimetatud seisukohta saab analoogselt üle kanda ka teistele keskkonnakahju reguleerivatele seadustele, sealhulgas jahiseadusele. Kuivõrd kahju keskkonnale kui sellisele on keeruline hinnata on seadusandja eriseadustes, sh jahiseaduses ja selle alusel vastuvõetud määruses, toonud välja teod, mille toimepanemisel keskkonnale kui sellisele kahju tekib.
2.Kostja seisukohad
2.1.Kostja ei tunnista hagi, vaidleb sellele tervikuna vastu ja palub kohtul hagi jätta rahuldamata.
2.2.Kostja võtab õigeks hagis esitatud faktiväited, et 23.10.2021 keskpäeva paiku toimus Läänemaal XXX jahipiirkonnas ühisjaht, mille jahijuhataja oli A J; jahil kütiti kaks põtra; jahilubadele loomade laskmise kohta JahiS § 41 lg 1 p 2 märke tegemisel tekkis väike viivitus ning A Jt on selle viivituse kui väärteo eest karistatud JahiS § 59 alusel.
2.3.Kostja ei nõustu, et on formaalse väärteoga tekitanud keskkonnale kahju. Kostja ei jätnud jahijuhatajana jahilubadele JahiS § 41 lg 1 p 2 märget tegemata, vaid see viibis, kuna kadunud oli ajuliini kütt P K, keda A J käis jahijuhatajana otsimas ning siis, kaaslase otsingult tagasi jõudes, aitas A J kütitud loomi lahata. Lõpuks viibis jahilubadele märke tegemine Keskkonnainspektorite järelevalvetoimingute tõttu. Kokku viibis lubadele märke tegemine maksimaalselt 1 tunni. Kui A Jl see võimalus tekkis, tegi ta alles jäänud lubadele JahiS § 41 lg 1 p 2 kohased märked loomade küttimise kohta. Seega, hoolimata viivitusest, tehti vajalikud märked ning ei saabunud ühisjahil põtrade küttimisega keskkonnakahju.
2.4.Haginõudes nimetatud mõlemad kütitud põdrad hukkas M P, kellel oli jahipidamise õigus (sh relvaluba, jahiluba, laskmiskatse läbimise tunnistus), loomad kütiti XXX jahipiirkonnas XXX jahipiirkonna kasutaja M OÜ välja andnud jahiloa alusel, kostja juhitud jahil ei olnud kütitud loomi rohkem, kui selleks oli antud jahilubasid (M OÜ antud kolm jahiluba, kütiti kaks), suuruluki hukkamise kohta ei jäetud märget tegemata, see tehti viivitusega. Eelnimetatud asjaolud on kontrollitud ka inspektorite poolt järelevalvetoimingutel. JahiS § 41 lg 1 sätestatud märke tegemise eesmärk on tagada kütitud jahiulukite täpne arvestus, et sellega hoida ära üleküttimine, mis omakorda võiks kaasa tuua jahiulukite populatsiooni ohtliku vähenemise. Seda tagajärge ei saabu, kui märkus jahiloale tehakse kasvõi väikese hilinemisega. Oluline on, et see märkus tehakse ja andmed kütitud looma kohta jõuavad nii jahipiirkonna kasutaja kui Keskkonnaameti statistikasse. Seega kostja poolt XXX jahipiirkonnas juhitud ühisjahil ei põhjustatud kahe põdra küttimisega ega jahiloale märke tegemise kohustuse rikkumisega keskkonnahäiringut, sest XXX jahipiirkonnas võis sel päeval küttida kütitud jahiulukeid, jahipiirkonna kasutaja oli selleks väljastanud A Jle jahiload ja kuna märked loomade küttimise kohta tehti, siis läksid kütitud loomad sel hooajal kütitud põtrade arvestusse.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne
väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.3.Pooltel ei ole vaidlust asjaolus, et 23.10.2021 korraldas kostja A J jahijuhatajana XXX piirkonnas ühisjahti, mille käigus kütiti kaks põtra /dtl 3-4, 52/. Pooltel on vaidlus, kas kostja formaalse väärteo tõttu tekitas keskkonnale kahju, mida tuleb jahiseaduse (JahiS) ja Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ (määrus nr 79) alusel hüvitada /dtl 4, 52-55/.
3.4.Hageja on seisukohal, et kahjunõude eeldused on täidetud, kuna kostjal olid kütitud põtrade kohta viivitamatult märked jahilubadele tegemata inspektorite kontrolli teostamise hetkeks ning sellest tulenevalt oli tegemist ebaseadusliku jahipidamisega määruse nr 79 § 1 kohaselt, millest tulenevalt on tagajärjeks keskkonnakahju /dtl 4/.
3.5.Kostja möönab, et JahiS § 41 lg 1 punktis 2 sätestatud märked tegi kostja jahilubadele hilinemisega, kuid sellest ei saabunud 23.10.2021 ühisjahil kütitud põtrade tõttu keskkonnale kahju /dtl 53/. Kostja on kohtule esitanud tõendid (lisad 1 ja 4), millest nähtub, et suurulukite jahiload nr KU379869 ja KU379870 on täidetud, st. märked lubadele on tehtud 23.10.2021 kuupäevaga /dtl 57, 65-67/.
3.6.JahiS § 41 lg 1 p 2 kohaselt teeb jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki surmamist märke jahiloale. JahiS § 59 sätestab vastutuse, kui uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märge on õigeaegselt tegemata, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Määruse nr 79 § 1 määrab, et jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks määruse tähenduses loetakse jahiuluki isendi hukkamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Määruse nr 79 § 3 lg 1 täpsustab eelnimetatud rikkumisi ning sätestab mh suuruluki küttimise loale suuruluki küttimise kohta märkuse tegemata jätmise korral arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju määruse nr 79 §-s 2 sätestatud kahjumäära järgi. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas lugeda märke kandmine hilinenuks, mille osas kostja vastutab JahiS § 59 alusel ning mille alusel on kostjale määratud ka vastutus väärteomenetluse korras. Mis puutub hageja seisukohta, et kostja tegevuseks on ebaseaduslik jahipidamine määruse nr 79 § 1 mõttes ja sellest tulenevalt on saabunud kahjulik tagajärg keskkonnakahju näol, siis selle seisukohaga kohus ei nõustu. Määruse nr 79 § 3 lg 1 täpsustab tegevusi, millega määruse mõistes kaasnevad seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumised, sh märke tegemata jätmine, millega kaasneb määruse kohaselt keskkonnale tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on kostja 03.07.2023 hagivastuse punktis 2.2.4. viidatud Riigikohtu 15.02.2017 kohtuotsus tsiviilasjas 3-2-1-158-16 asjakohane ja selles selgitatu seoses keskkonna kahjustamise kui keskkonnahäiringu tekkimisega analoogia korras käesolevas asjas kohaldatav.
3.7.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 2 p 3 sätestab, et keskkonnakahju põhjustamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Määruse nr 79 § 3 lg 1 sätestab jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused. Eelnimetatu eelduseks on, et jahiuluk on hukatud, seadust või seaduse alusel antud õigusakti nõudeid on rikutud ja keskkonnale on tekitatud kahju. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on jahiulukid (kaks põtra) hukatud, seaduses sätestatud nõuet viivitamatuks jahilubadele märgete kandmiseks on rikutud, kuna märked kanti sisse hilinemisega. Kuna jahiload hilinemisega siiski täideti ja lubade alusel kütiti ning maha kanti, ei ole tekkinud keskkonnale kostja tegevusest kahju. Seega ei ole kostja tegevuses põhjuslikku seost tagajärje puudumise tõttu ning puudub alus määruse nr 79 § 3 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks.
3.8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja ei ole JahiS § 41 lg 1 p 2 rikkumisega põhjustanud keskkonnale kahju, mida määruse nr 79 § 3 lg 1 alusel hüvitada.
4.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
4.2.Kostja esitas kohtule 29.08.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 504 eurot /dtl 107-108/. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks on esitatud menetluskulude nimekirjaga arve nr 117/2023 /dtl 109/. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud hagimaterjalidega tutvumisele, kohtupraktikaga tutvumisele, hagivastuse koostamisele, 29.08.2023 seisukoha koostamisele ning 29.06.2023 ja 28.08.2023 menetluskulude nimekirjade koostamisele kokku 4 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 105 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohuslane ja tal ei ole õigust tasutud sisendkäibemaksu tagastamisele, siis tuleb talle kantud esindajatasu hüvitada koos käibemaksuga /dtl 108/. Kohus peab käesolevas menetluses õigusabi osutamisele kulunud aega põhjendatuks. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab esinduskulusid kokku 4 tunni ulatuses so. 504 eurot käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks. Esindamise tunnitasu (126 eurot tunnis käibemaksuga) peab kohus mõistlikuks.
4.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud summas 504 eurot.
4.4.Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
4.5.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.