Pankrotiõigus

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

Võlgnevus 1615 eurot, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenev tasumata põhivõlgnevusest 1388 eurot 90 senti, intressist (28%) 158 eurot 33 senti, viivisest (28%) 2 eurot 24 senti, sissenõude kulust 50 eurot, täiendavast viivisest 15 eurot 53 senti (24%).

-

Võlgnevus 2324 eurot 4 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenevast tasumata põhivõlgnevusest 1986 eurot 69 senti, intressist (33%) 269 eurot 2 senti, viivisest (33%) 2 eurot 1 senti, sissenõude kulust 50 eurot, täiendavast viivisest 16 eurot 68 senti (24%).

-

Võlgnevus 3429 eurot 70 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel laenulepingust nr XXXXXXXXXX tasumata põhivõlgnevusest 2988 eurot 6 senti, intressist (30%) 365 eurot 24 senti, viivisest (30%) 2 eurot 82 senti, sissenõude kulust 50 eurot, täiendavast viivisest 23 eurot 58 senti (24%).

-

Võlgnevus 4646 eurot 26 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel laenulepingust nr XXXXXXXXXX tasumata põhivõlgnevusest 4085 eurot 76 senti, intressist (29%) 474 eurot 53 senti, viivisest (29%) 3 eurot 73 senti, sissenõude kulust 50 eurot, täiendavast viivisest 32 eurot 24 senti (24%).

-

Võlgnevus 264 eurot 12 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel laenulepingust nr XXXXXXXXXX tasumata põhivõlgnevusest 243 eurot 8 senti, intressist (27%) 21 eurot 4 senti.

Pankrotihaldur on esitanud vastuväite võlausaldaja nõudele kogu summa ulatuses või alternatiivselt summas 10 675 eurot 28 senti. Pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja nõue ei ole tõendatud ning ei nähtu, et krediidiandja oleks veendunud analüüsi tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline ning nii intressimäär kui viivitusintress on liiga kõrged. Pankrotihaldur leidis, et põhjendatud on vähendada viivist 0-euroni või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses märgitud määrani. Võlausaldaja leidis, et pankrotihalduri vastuväide on põhjendatud vaid 200 eurot (s.o sissenõudekulude osas) ja võlausaldaja nõue tuleks lugeda tunnustatud summas 12 079 eurot 48 senti. Võlausaldaja selgitas, et tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist sellega, et enne võlgnikule laenude andmist on omandatud teave (s.o võlgniku sissetulekute ja kohustuste kohta), mis võimaldas hinnata, kas võlgnik on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja jõuti järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Enne iga laenulepingu sõlmimist kontrolliti laenusaaja maksekäitumist Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Laenusaaja sissetulekute ja väljaminekute suurust kontrolliti pensioniregistri andmete ja laenusaaja poolt antud andmete põhjal. Laenulepingud ei ole tühised ka kokkulepitud intressi määra tõttu. Laenulepingute kohaselt on viivise määraks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 viimase lause kohaselt kokku lepitud intressimääraga sama määr. Alternatiivselt taotles võlausaldaja viiviste väljamõistmist/nõude tunnustamist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et võlausaldaja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Võlausaldaja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Võlausaldaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et nõude loovutus temale on toimunud. Maakohus oli seisukohal, et pankrotihaldur saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevat vastuväidet esitada. Pankrotimenetluses ei ole mõeldav, et kohus igas pankrotimenetluses ise kõiki nõudeid omal algatusel uurib – selleks ongi haldur nimetatud ja halduril on kohtu usaldus (PankrS § 56 lg 2). Haldur teeb õigusliku eeltöö võlgniku esindajana kohtu jaoks. Kui haldur on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastuväite, siis alles kohus hindab, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohus nõustus pankrotihalduriga, et algne krediidiandja ei ole võlgnikule korduvalt laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Rikutud on krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Maakohtule nähtus võlausaldaja nõudeavaldusest ja vastuväitele esitatud seisukohast, et algne krediidiandja ei ole võlgnikult küsinud tema pangakonto väljavõtet ega muidu usutavalt tõendanud, milliste andmete alusel on tehtud kindlaks võlgniku kohustused. Algne krediidiandja ei ole ka avalikke registreid (ARK, kinnistusraamat) kontrollinud. Algne krediidiandja on otsustuse võlgniku krediidivõimelisuse kohta teinud kasutades Krediidiinfo, Krediidiregistri, Holm Bank ja Pensioniregistri andmebaase ning tuginedes võlgniku enda antud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja õigesti hinnanud võlgniku kohustusi (arvestatud on ainult elatusmiinimumi ja Omaraha laenude osamaksete summat). Võlgnikul oli aga muidki kohustusi, kuid nendega ei ole algne krediidiandja arvestanud. Samuti on vale esialgse krediidiandja hinnang, et sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Nõuded loovutuse teel hankinud võlausaldaja kannab riski, et algne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja talle loovutatud nõude suurus väheneb. Maakohus leidis, et intressimäärana tuleb kohalda määra 0% (VÕS § 94 lg 1 määr), viivist ei arvestata (eelmenetluses usaldusisiku poolt kogutud teabe kohaselt ei olnud võlgnik maksetega viivituses), juba tehtud maksed algsele krediidiandjale tuleb lahutada iga laenulepingu põhinõudest. Seega tuleb võlausaldaja nõuet tunnustada summas 1604 eurot 20 senti: -

laenuleping XXXXXXXXXX osas 141 eurot 14 senti (saadud laen 2070 eurot – võlgniku poolt tehtud tagasimaksed kokku 1928 eurot 86 senti);

-

laenuleping XXXXXXXXXX osas 162,50 eurot (2692,83 – 2530,33);

-

Laenuleping XXXXXXXXXX osas 452 eurot 62 senti (4115,84 – 3663,22);

-

Laenuleping XXXXXXXXXX osas 802 eurot 36 senti (5698,53 – 4896,17);

-

Laenuleping XXXXXXXXXX osas 45 eurot 58 senti (360 – 314,42).

Pankrotimenetluses tuleb jätta tunnustamata võlausaldaja nõue 10 475 eurot 28 senti (12 079 eurot 48 senti – 1604 eurot 20 senti). Lähtudes nõudele esitatud vastuväite lahendamisel tuvastatust määras maakohus võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitas võlausaldajate nimekirja. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

Enne iga laenulepingu sõlmimist (v.a laenud XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, millede alusel toimus varem võlgniku poolt võetud Omaraha laenude refinantseerimine, mille käigus vähenes laenaja igakuine osamakse) tegi OÜ Omaraha krediidivahendajana võlgniku krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud: kontrolliti laenusaaja maksekäitumist Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Pensioniregistri andmete põhjal oli laenusaaja igakuine netopalk 1204 eurot kuus. Laenusaaja väljaminekute suuruse osas lähtuti laenusaaja esitatud andmetest, millele lisati elatusmiinimum, s.o laenu nr XXXXXXXXXX andes arvestati laenusaaja igakuiste kohustuste suuruseks 610 eurot 67 senti ja laenu nr XXXXXXXXXX andes arvestati laenusaaja igakuiste kohustuste suuruseks 803 eurot 51 senti. Arvestades igakuiste tagasimaksete suurust ja laenusaaja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste kohustuste suurust, oli laenusaaja sissetulek enam kui piisav kõikide laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Laenulepingu XXXXXXXXXX alusel oli igakuise makse suuruseks ca 93 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 181 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 134 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 65 eurot kuus; Laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 11 eurot kuus. Olukorras, kus laenu on antud laenulepingute sõlmimise ajal igati maksejõulisele isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas see, et laenusaaja vabaneb makseraskuste korral intressi ja viiviste tasumise kohustusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et pankrotihalduril ei ole vastuväite esitamise õigust. Tulenevalt PankrS §-st 55 lg 1 peab pankrotihaldur kaitsema mitte ainult võlausaldajate, vaid ka võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Maakohus on õigesti märkinud, et haldur teeb õigusliku eeltöö võlgniku esindajana kohtu jaoks. Võlgniku õiguste ja huvide seisukohast lähtuvalt on haldur põhjendatult võtnud seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise osas ja esitanud vastava vastuväite. Maakohus ei saa jätta esitatud vastuväidet tähelepanuta ja kontrollimata. Maakohtu kohustus on hinnata, kas rikutud on krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eelmenetluses kogutud teabe põhjal ei olnud võlgnik maksetega viivituses ja seega viivist ei arvestada ning võlgniku tehtud maksed algsele krediidiandjale tuleb lahutada iga laenulepingu põhinõudest. Lähtuvalt eelnevast on maakohus õigesti leidnud, et võlausaldaja nõue summas 10 475 eurot 28 senti tuleb jätta tunnustamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.