Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 22.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-22-16129/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 22.05.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4937

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CiviLex OÜ12088721

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-16129

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16129

Tsiviilasi

Abikaasade Mxxxxx Kxxxxxxxx ja Axxxx Kxxxxxxxx ühine avaldus maksejõuetuse väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja I: Mxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx vald, xxxxxxxxxx maakond; Tel: xxxxxxxxxx; e-post:);

Margit Paluoja

Avaldaja II: Axxxx Kxxxxxxxx (isikukood: 3xxxxxxxxx2; aadress: xxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxmaakond; Tel: xxxxxxxxx; e-post: x Usaldusisik: Tiia Kalaus OÜ Civilex, Soola tn 3 Tartu 51013, telefon 7407 662, 504 6694, e-post: [email protected] 13.01.2023.a Kohtuistungi aeg

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Axxxx Kxxxxxxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava TF Bank AB, ESTO OÜ, Oreoin OÜ, Coop Finants AS, Inbank Finance AS, Bondora AS, Frech Finance OÜ, Monefit Estonia OÜ, Primero Finance OÜ, BB Finance OÜ, Ühisraha OÜ, Multitude Bank p.l.c., IPF Digital AS nõuete ümberkujundamiseks alljärgnevatel tingimustel:

60kuud/5,45eur ot

100%

Kord kuus/60 kuud/ 15.kp

48kuud/46,36 eurot

100%

Kord kuus/60 kuud/15. kp

Sarnased lahendid

Muud

Asjaolud ja menetluse käik 1.Abikaasad Mxxxxx Kxxxxxxxx ja Axxxx Kxxxxxxxx esitasid 26.10.2022. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ühise avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Kohus määrusega 15.11.2022 võttis avalduse menetlusse ja nimetas võlgnike usaldusisikuks Tiia Kalause. Usaldusisik esitas aruande kohtule 12.12.2022.a. koos tabelitega võlgnikele välja makstud laenude ja võlgnike poolt tehtud tagasimaksete kohta. Kohus pidas kohtuistungi 13.01.2023, kus arutas koos võlgnike ja usaldusisikuga FiMS § 18 lg.1 kohaselt võlgnikele sobivat maksejõuetusmenetluse liiki. Määrusega 23.01.2023 kuulutas kohus välja MxxxxxxKxxxxxxxxx pankroti ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Sama määrusega algatas kohus Axxxx Kxxxxxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras tähtaja võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamiseks. 2.Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule koos võlausaldajate poolt esitatud seisukohtade ja vastuväidetega. (tl.131-154, 166-200 IIkd). Võlgnikul on pandiga tagamata kohustusi kogusummas 29607,67 eurot, millest põhinõudeid 28 824,05 eurot. Kuna võlgnik on kuni avalduse esitamiseni tasunud võlausaldajatele jooksvaid kohustusi, moodustavad kõrvalnõuded üksnes 783,62 eurot. Võlgnikul puuduvad täitemenetlused. Võlgnikul on pandiga tagatud kohustusi kogusummas 34 028,34 euro ulatuses, pandiesemeks on perekonna eluase. Pandiga tagatud nõude võlausaldaja on Rävala Laenud OÜ. Pandiga tagatud kohustus on ümberkujundamiskavast välja jäetud. Võlgniku netosissetulek kuus on 1667 eurot. Abikaasa Mxxxxx Kxxxxxxxxxxx ühiselt on ülalpidamisel üks alaealine laps. Võlgnik AxxxxxKxxxxxxxxx kannab kohustust oma ema hooldekodu maksete tasumise näol, mille igakuine kohustus on 325 eurot. Pandiga tagatud kohustuse igakuine makse on 453,13 eurot. Arvestades neid vältimatuid väljaminekuid, jääb võlgnikul elamiskuludeks, lapse ülalpidamiseks ja kava täitmiseks vahendeid 889 eurot kuus. Ümberkujundamiskava järgi teeb võlgnik kavasse võetud kohustuste katteks igakuiselt makse 337,85 eurot. Võlgniku võlgade ümberkujundamiskava on esitatud täitmiseks 48 kuu jooksul. Kava kohaselt vähendatakse kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded 100%. Kava on koostatud, arvestades juba kuni maksejõuetusavalduse menetlusse võtmiseni tasutud summasid. Kavaga soovitatakse saavutada olukord, et võlgnik tasub igale võlausaldajale vähemalt põhiosa laenusummast, s.t. rahalised vahendid 100% ulatuses selles osas, mis võlgnik sai võlausaldajalt endale kasutamiseks. Võlgnik on saanud võlausaldajatelt enda käsutusse rahalisi vahendeid kokku 68 906,51 eurot ja tasunud enne maksejõuetusavalduse esitamist 81 404,96 eurot. Kava kohaselt tasub võlgnik veel 16 216 eurot, seega kokku tasub võlgnik võlausaldajatele 97 620 eurot. Võlgniku poolt tagasimakstav summa ületab tema kasutusse saadud rahalisi vahendeid 1,4 kordselt. Usaldusisik esitab võrdleva analüüsi pankrotimenetluses nõuete prognoositava rahuldamisega ja selle tulemus on, et pankrotimenetluses kooskohustustest vabastamise menetlusega 3 aasta jooksul tasuks võlgnik 12000-16000 eurot, mis on umbes sama tulemus kui esitatud kavas pakutu. Usaldusisik märgib, et võlgade ümberkujundamise puhul kui võlgniku tulu ka väheneb, tuleb tal kava täita siiski vastavalt kavas iga kuu kohta esitatud summale. Võlgade ümberkujundamise menetlusega soovib võlgnik vältida pankrotimenetlust ja jätta perele alles kodu, mille tõttu ta ongi nõus ümberkujundamismenetluses kandma suuremat koormust kui pankrotimenetluses. Maksejõuetusmenetluse eesmärgiks ei saa pidada üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamist, kui isik kaotab seeläbi võimekuse oma igapäevavajadustega toimetulekuks.

AxxxxxKxxxxxxxx on üks pandiga tagatud kohustus Rävala Laenud OÜ kohustuse summaga 34 028,34 eurot. Pandiese, kinnisvarana korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxx xxxxxx linnas, on usaldusisiku poolt hinnatud 55000 eurole. Pandiga tagatud nõue ei ole ümberkujundamiskavasse hõlmatud. Kuna pandiga tagatud laenulepingu täitmine on mõlema abikaasa ühiskohustus (pandiesemeks olev kinnisasi on olnud abikaasade ühisvara), siis tuleks pandieseme müügi korral täita esmalt pandiga tagatud nõue. Arvestades pandiga tagatud nõude tasumata osa (34 028 eurot), jääks pandieseme müügi korral muude nõuete tasumiseks orienteeruvalt 20 972 eurot (55000-34028). Abikaasadel on pandiga tagamata kohustusi kokku 106 686,21 eurot. Seega saaks iga võlausaldaja pandiga tagamata kohustuse 1 euro kohta tagasi 19,65 senti ja saabuks olukord, kus võlgnikul tuleks leida uus eluase. Seda ei saa ilma täiendavate väljaminekuteta, mis tähendab, et võlgniku maksevõime kohustuste jooksvaks tasumiseks, s.h. kava täitmiseks, väheneks. Neil asjaoludel on põhjendatud pandiga tagatud nõude välja jätmine ümberkujundamiskavast. Abikaasade ühisvara on jagatud käesoleva maksejõuetusmenetluse käigus, abikaasa Mxxxxx Kxxxxxxxx pankrot on välja kuulutatud kohtu määrusega 23.01.2023.a. 8.Võlausaldajad on esitanud vastuväited kavale ja usaldusisik hinnangud neile järgmiselt. 8.1.Võlausaldaja Oreon OÜ ei nõustu kava tingimustega: võlgnevuse kustutamise tähtaeg on ebamõistlikult pikk ja võlausaldaja ei ole nõus nõude suuruse vähendamisega. Usaldusisik põhjendab vastuväitega mittenõustumist sellega, et võlausaldaja ei ole märkinud, mis ulatuses ta oleks nõus nõude suuruse vähendamisega. Võlausaldaja on esitanud kogunõude summas 572,75 eurot, millest põhinõue 523,65 eurot. Võlgnik on saanud sellelt võlausaldajalt tarbimislaenu 3000 eurot ja enne kava koostamist tagastanud juba 4345,02 eurot. Kava täites tasub ta täiendavalt veel 50% põhinõudest , millega kokku saab tasutud 4606,83 eurot. Sellega saab võlausaldaja poolt välja laenatud raha tagastatud 1,5- kordselt. 8.2.Võlausaldaja Multitude Bank p.l.c. ei ole nõus põhinõude vähendamisega. Usaldusisik ei nõustu vastuväitega ja põhjendab seda, et see võlausaldaja esitas kogunõude summas 3140 eurot, sellest põhinõue 2908,23 eurot. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajale 10% kogunõudest, s.o. põhinõudest 11%. Võlgnik on saanud võlausaldajalt krediiti 4239 eurot, tagasi maksnud 6175,34 eurot. Tasudes kavaga veel 314 eurot, on võlausaldaja saanud oma krediidi tagasi 1,5-kordselt. 8.3.Võlausaldaja Monefit Estonia OÜ leiab, et kavaga temale makstav 127,97 eurot ei ole võlausaldaja õigustatud huve arvestav ega arvesta ka võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja vastuväide tuleb rahuldada, kavasse tuleb ette näha, et võlgnikul tuleb tasuda 100% põhinõudest. Põhjenduseks on, et võlgnik on saanud sellelt võlausaldajalt rahalisi vahendeid 5116 eurot, tagasi on maksnud seni 7134 eurot ja kavas oli võlausaldaja põhinõude (345,93 eurot) rahuldamiseks ette nähtud tasumine 50% põhinõude ulatuses ehk 172,97 eurot. Tagamaks võlausaldajate võrdne kohtlemine, tuleb võlausaldajale tasuda 100% põhinõudest ehk 345,93 eurot. Nii saab sellele võlausaldajale tasutud 7134+345,93=7479,93 eurot ehk võlgniku kasutusse antud rahalised vahendid saavad tasutud 1,46-kordselt. 8.4.Võlausaldaja Fresh Finance OÜ ei nõustu võlgnikupoolse võla arvestusega. On nõus, kui põhivõla summat ei vähendata ning pikendatakse tasumise tähtaega. Nõustub ka intressi ja viivise maksmise peatamisega. Usaldusisik nõustub vastuväite rahuldamisega osaliselt ja leiab, et esialgses kavas pakutud 50% põhinõude rahuldamisest tuleb suurendada 60%-le põhinõude rahuldamisest. Võlgnik tasub kava alusel 1053,69 eurot. Võlgnik on kasutanud võlausaldajalt saadud tarbijakrediiti 4500 eurot ja seni tagastanud 5576,71 eurot. Kokkuvõttes tasub võlgnik sellele võlausaldajale 5576,71+1053,69 eurot=6630,40 eurot, mis 1,47-kordne krediidi tagastamine.

8.5.Võlausaldaja TF Bank leiab, et kava koostamine nii, kus võlausaldajate põhinõudeid tasutakse erinevas ulatuses ja arvestatakse võlgniku poolt eelnevalt tasutud makseid, s.h. ka neid, mis on tasutud intressi- ja kõrvalnõuete katteks, ei ole õiguspärane. Ka on võlausaldaja seisukohal, et pankrotimenetluses oleks võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Võlgniku eluasemele on seatud hüpoteek ja eluaseme realiseerimine tooks võlgniku vara hulka 63 750 eurot. Tagamata nõuete tasumiseks jääks vahendeid 29 750 euro ulatuses. Kuna võlgniku tagamata nõuete maht on umbes 30 000 eurot ja võlgniku auto võõrandamisest laekuks veel vähemalt 2000 eurot, oleks võlgniku kohustuste täitmiseks vähemalt 22000 eurot. Võlgnikule auto säilitamine on põhjendamatu. Vara realiseerimise ja selle arvel kohustuste täitmise järel oleks rahuldamata nõuete summa 8000 eurot (30000-22000), mille saaks tasuda umbes 10 kalendrikuuga, tasudes igakuiselt 863,25 eurot. Võlgade ümberkujundamine nelja aasta kestel koos kõrval- ja põhinõuete vähendamisega on võlausaldajatele oluliselt halvem lahendus kui oleks pankrotimenetlus. Ka juhul, kui pandieseme võõrandamisest tagamata nõuete tasumiseks vahendeid ei teki, saaksid kohustused tasutud 35 kalendrikuuga võlgniku töötasu arvel (30 000:863,25=34,75). Esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata ja sobiv menetlus on pankrotimenetlus. Usaldusisik võlausaldaja vastuväidetega täies ulatuses ei nõustu, kuid leiab, et kogu kava koostamisel järgitud põhimõtte täitmiseks tuleb suurendada TF Bank tasutavat summat 60%-ni põhinõudest. Võlgnik sai võlausaldajalt laenulepingu alusel rahalisi vahendeid 9100 eurot, on juba tasunud 10350 eurot ja tasudes kavaga veel 2690 eurot, saab võlausaldaja oma väljaantud raha tagasi 1,43-kordselt. Võlausaldaja kohaldatud intress võrreldes teiste võlausaldajatega on olnud kõige suurem. Usaldusisik esitab põhjenduse, et võlausaldajale juba tasutud summa arvestamine põhinõude katteks ei ole vastuolus ei seadusega ega võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibiga ja on leidnud kinnituse ka kohtupraktikas. Ka ei nõustu usaldusisik sellega, et pankrotimenetluses oleksid võlausaldajate huvid paremini kaitstud võrreldes võlgade ümberkujundamise menetlusega. Kuna abikaasad Mxxxxx ja Axxxx Kxxxxxxxx esitasid maksejõuetusavalduse ühiselt, on nende ühisvara käesoleva menetluse käigus jagatud. Võlgniku Axxxx Kxxxxxxxx pankrotimenetluse puhul peaks tekkinud lahusvarast saama uuesti ühisvara ja Axxxx Kxxxxxxxx pankrotimenetluses saaks arvestada poolega ühisvara väärtusest. Sellisel juhul korteriomandi realiseerimisest saadav võimalik laekumine Axxxx Kxxxxxxxx võlgade katteks oleks umbes 30 000 eurot. Pankrotimenetluses lisanduvad suuremad menetluskulud. Ka ei pea usaldusisik põhjendatuks võlausaldaja väidet võlgniku sõiduki realiseerimise kohta, kuna sõiduk tagab võlgnikule senise töölkäimise võimaluse ja ei anna pankrotivarasse arvestatavaid vahendeid. Usaldusisik jääb selle juurde, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla alternatiiviks pankrotimenetlusele ja kaaluda tuleb nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve, seejuures esiplaanil on võlgniku kui makseraskustesse sattunud isiku huvid. Maksejõuetusmenetluses ei saa võlausaldaja eeldada nõuete tervikuna täitmist. Hinnata tuleb võlgniku senist maksekäitumist aga ka seda, et võlgade ümberkujundamise menetluse korral võlausaldajate huvide olulist kahjustamist (kui üldse) ei toimu. 8.6.Võlausaldaja Bondora AS ettepanek on vähendada kõrvalnõudeid 50% ja jätta põhinõue vähendamata või pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega 2 aastani või 5 aastani. Usaldusisik esitatud vastuväitega kogu ulatuses ei nõustu, märkides, et vastuväite esitamisel on aluseks võetud varem kehtinud VÕVS. Kehtiva FiMS-i järgi ei ole vastuväiteid esitatud. Usaldusisik nõustub, et võlausaldajale tuleks kava kohaselt tasuda 60% põhinõudest (esialgses kavas märgitud 50% asemel). Võlausaldaja on andnud võlgnikule välja rahalisi vahendeid 15 laenulepingu alusel kokku summas 15 949 eurot, tasunud seni 16 197,78 eurot ja kavaga tasudes veel 3582,60 eurot, saavad laenuks antud rahalised vahendid tagastatud 1,2- kordselt. Seda on mõnevõrra vähem kui teistele võlausaldajatele, kuid arvestada tuleb, et võlausaldaja

11.FiMS § 21 lg.1 sätestab: Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava koostamisel kasutatud kõiki FiMS § 21 lg.1 loetletud ümberkujundamise viise. Kõik võlgniku kohustused liigituvad tarbijakrediidi hulka ja sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka kõrvalkohustuste kujunemist ja põhjendatust. Selles menetluses ei ole sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimusi ühegi võlausaldaja puhul kontrollitud varasemas kohtumenetluses, s.t. ei ole hinnatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega ka tarbijakrediidi kulukuse määra. Võlgnik on esitanud õigeaegselt võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule, pole toimunud võlga sisse nõudvaid kohtumenetlusi ega täitemenetlusi. Ringkonnakohus on oma lahendis 19.12.2022 asjas nr. 2-22-118076 jt olnud seisukohal, et kohus peab omaalgatuslikult kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kuna varasemalt ei ole AxxxxxKxxxxxxxxx tarbijakrediidilepingute tingimusi kohtute poolt hinnatud, siis tuleb kohtul seda teha käesolevas menetluses. Käesolevas asjas käsitletavate lepingute kõrvalnõuete kõrgetest määradest, nende olulisest erinevusest ja kujunemise võrreldamatusest annavad aimu kohtule esitatud ümberkujundamiskavas märgitud suhtarvud (kava seitsmes veerg ja viimane veerg), milles usaldusisikul on ära näidatud, millise osas toimub kohustuste vähendamine ja põhinõuete tasumine. Ilmekaks näiteks on võlausaldajad Ühisraha OÜ, Multitude Bank p.l.c. ja IPF Digital AS, kelle puhul on kavas märgitud, et põhinõue tasutakse neile võlausaldajatele 10% ja 11% ulatuses. Ja vaatamata sellele asjaolule, et neile võlausaldajatele tasutakse põhinõue 10% (võlausaldajad Ühisraha ja IPF Digital) ja Multitude Bank p.l.c.-le 11% ulatuses, saab võlausaldaja Ühisraha poolt välja laenatud summa tagastatud talle 1,80-kordselt, võlausaldajale Multitude Bank p.l.c. 1,55-kordselt ja võlausaldajale IPF Digital 1,74-kordselt. See tähendab, et võlausaldajate poolt antud laenu

15.FiMS § 26 lg.7 järgi võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressi-ja viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni. Tarbijakrediidilepingute sõlmimise perioodil oli seadusjärgne intressimäär 0,00%, käesoleval ajal on see 3,75%. Ei ole õigusvastane, kui võlgade ümberkujundamise menetluses vähendatakse intressinõudeid seadusjärgse intressimäärani ehk nullini ja arvestatakse tagasimaksed ümber krediidi saamise ajast alates ja võlausaldaja TF Bank sellekohased vastuväited ei tulene kehtivast õigusest. Sellist ümberarvestamise võimalust peavad seaduslikuks ka muud kehtivad seadusesätted (nt VÕS § 4034 lg.7 teine ja kolmas lause), aga ka TsÜS § 86 lg.4 rakendamisel puhul, mil VÕS § 94 lg.1 järgset intressi tuleb maksta kogu raha kasutamise tähtaja eest ehk krediidi saamise algusajast peale (Riigikohus 3-2-1-186-13 p.23). Kuna kohtule esitatud ümberkujundamiskava järgi saavad kõik võlausaldajad võlgnikule kasutada antud raha tagasi keskmiselt 1,46-kordselt, ületab see määr oluliselt seadusjärgse intressimäära. Kohus peab kohaseks lähenemist ümberkujundamiskava koostamise põhimõtet, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse kogu ulatuses (100%) ehk võlausaldajad saavad nende poolt välja antud raha tagasi kogu ulatuses ja lisaks saavad nad kõrvalnõuete katteks keskmiselt 0,46 põhisummat. See teeb aastaintressiks umbes 10-11%. 16.Võlausaldaja Fresh Finance OÜ etteheited, et laenu põhisumma vähendamine on võlausaldaja vara omastamine, aga ka et menetlusega ei tohiks toetada pillavat eluviisi, on käesolevas menetluses kohatud. Kohus on eespool p.14 jt näidanud, et võlausaldajad saavad tagasi kogu välja laenatud summa ja lisaks summa kõrvalnõuete katteks. Etteheide puutuvalt pillavasse eluviisi võiks olla kohane juhul, kui krediidileping näinuks ette saadud laenuraha kasutamise kindla otstarbe ja võlgnik on seda rikkunud. Kohtule sellekohaseid andmeid esitatud ei ole. Ka ei ole esitatud kohtule vähimaidki andmeid võlgniku sõltuvuskäitumise või muu eluviisi kohta, mis tingiks näiteks FiMS § 19 lg.3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise. Kohus on kontrollinud kohtute infosüsteemi kaudu ja muudest andmebaasides, et võlgniku AxxxxxKxxxxxxxxx puhul ei esine FiMS § 19 lg.3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist.

peaks alustama n.ö. nullist. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava täitmise tulemusena maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele nende põhinõuetele vastava summa ja lisaks kõrvalnõuete katteks veel keskmiselt 46% põhinõuete summast, säilitab eluaseme ja välditakse pankrotimenetlust. Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses TMS § 132 alusel arestimisele 701 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil saaks võlgnikult nõuda võlgnevuste katteks 525 eurot kuus. (FiMS § 47 lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust). Võlgnikul on – lisaks alaealisele ülalpeetavale- oma eaka ema ülalpidamiseks maksete tegemise kohustus (hooldekodu tasu näol 325 eurot kuus.). Seega jääks võlgnikul võlausaldajatele igakuise kohustuse katteks 376 eurot. Pankrotimenetluses lisanduksid võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud ja on prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldajate nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt on pankrotimenetluse kestus FiMS § 49 lg.1 järgi kolm aastat, mille kestel koguneks võlausaldajatele võlgniku sissetulekust makstavaid vahendeid umbes 13500 euro ulatuses ehk siis oluliselt vähem kui praeguses võlgade ümberkujundamise menetluses, kus laekub 19 451 eurot. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida pankrotimenetlust. Võlgnik Axxxx Kxxxxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Axxxx Kxxxxxxxx töötab, tal on võimekus tasuda oma sissetulekust igakuiseid makseid võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks ja pankrotimenetluse läbiviimine, mille tulemusena võlgnik ja tema pere kaotavad eluaseme, muutuma peab kogu võlgniku elukorraldus ja alustada tuleb n.ö. tühjalt kohalt, on õigustamatu. Seadusandja on selgelt eristanud, et pankrotimenetluse vältimine võib olla omaette eesmärk. Otsustus, kas sellisest eesmärgist juhindumine on põhjendatud, on kohtu kaalutlusotsus. Kohus kaalub selle tegemisel võlgniku ja võlausaldajate huve. Konkreetsel juhul on kaalumistulemus, et võlgniku olukord ja võlausaldajatele võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel saabuv tulemus õigustavad võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist. Kõigi võlausaldajate põhinõuded täidetakse ja sellele lisandub makseid veel umbes 46% põhinõuetest ehk aastaintressiga umbes 10%. Võlausaldajate huvid ei ole tahaplaanile jäetud. Kohus on kaalunud võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas pakutud lahendust, et võlgnik teeb võlausaldajatele makseid 48 kuu jooksul ja tegi ettepaneku usaldusisikule ja võlgnikule teha makseid pikema aja kestel. Võlgnik nõustus, et võlgade ümberkujundamise kava tähtajaks saab 60 kuud. Sellega on võlgnik võtnud oluliselt suurema kohustuse võrreldes kohustustest vabastamise menetlusega pankrotimenetluse järel ja võlausaldajatele saab tasutud võlgade ümberkujundamise perioodi jooksul 19451 eurot. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. Kohus kinnitab Axxxx Kxxxxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava FiMS § 26 lg.3 alusel. Kui võlgniku varaline seisund või muud asjaolud ümberkujundamiskava täitmise ajal oluliselt muutuvad, on võlgnikul, usaldusisikul ja võlausaldajal õigus esitada kohtule taotlus ümberkujundamiskav või selle tähtaja muutmiseks FiMS § 36 lg.1 alusel.

FiMS § 30 lg.1 järgi Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. FiMS § 30 lg.4 järgi Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FiMS § 35 järgi järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. FiMS § 53 sätestab usaldusisiku ülesanded, § 54 sätestab tasu määramise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg.5 sätestab: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas koos ümberkujundamiskavaga tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg.1, lg.3, lg 5 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu AxxxxxKxxxxxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluses 7 töötunni eest määraga 100 eurot tund, kokku 700 eurot. Lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist tema büroole OÜ Civilex arvelduskonto nr EE312200221055387366. Usaldusisik on esitanud oma tööaruande ajakulu näitamisega tehtud toimingute kohta. Kohtu hinnangul on usaldusisik teinud võlgade ümberkujundamise menetluses toiminguid põhjalikult ja kõrge kutseoskusega. Koostatud on tabelid andmetega võlgniku kõigi maksete tasumise kohta kogu tasumisperioodi jooksul. Võlausaldajaid ja maksekohustusi on arvukalt. Usaldusisik on viinud läbi sisuka analüüsi ja käsitlenud argumenteeritult võlausaldajate väiteid. Ajakulu 7 tundi on igati põhjendatud. OÜ Civilex, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane, s.t. põhjendatud on käibemaksu lisandumine. Kohus on kohustanud võlgnikku Axxxx Kxxxxxxxx tegema ettemaksu usaldusisiku tasu katteks, nõutud ettemaks 840 eurot on tasutud. FiMS § 8 lg.2 järgi võlgniku võlgade ümberkujundamise puhul kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud võlgnik.