Muud

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

kohtumäärust

pankrotihaldur

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnikud esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse p.15, 16, 17, 18, 19 peale võivad määruskaebuse esitada nii võlgnik kui ka usaldusisik. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Abikaasad Mxxxxx Kxxxxxxxx ja Axxxx Kxxxxxxxx esitasid 26.10.2022. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ühise avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Abikaasade ülalpidamisel on üks alaealine laps. Mxxxxx Kxxxxxxxx töötab Axxxx OÜ-s õmbleja kontrollerina ning Axxxx Kxxxxxxxx töötab Exxxxxxx OÜ-s turvaülemana. Netosissetulekud on vastavalt 850 eurot ja 1660,90 eurot, kokku 2510,90 eurot. Lisandub riiklikult makstav toetus 60 eurot. Leibkonna igakuised väljaminekud on 1137 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 1373,90 eurot. Abikaasadel on ühisvara. Varana on avalduses välja toodud korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx maakond (perekonna elukoht) (väärtus ligikaudu 55 000 eurot), sõiduauto Chrysler Grand Voyager 2008. a (5000 eurot) ja mootorratas Kawasaki ZZR 600 2004. a (2000 eurot). Esitatud andmete kohaselt on Mxxxxx Kxxxxxxxxx rahalisi kohustusi kogusummas 135 886,72 eurot (võlausaldajaid 20) ning Axxxx Kxxxxxxxxx 31 093,84 eurot (võlausaldajaid 15), abikaasadel kokku võlgnevusi 166 980,56 eurot. Abikaasad taotlevad mõlemad täitemenetluste peatamist nõuete sissenõudmiseks. Makseraskused on tekkinud arvete tasumiseks võetud laenude tõttu. Seejärel vähenes töötasu pandeemia tõttu, mistõttu võeti laenu juurde. Abikaasad on pöördunud võlausaldajate poole,

kuid pakutavad tingimused ei ole vastuvõetavad. Avaldajad soovivad ümberkujundamise menetluse algatamist ning asja läbivaatamist kohtuistungil.

võlgade

Võlgnikel ei olnud vastuväiteid Tiia Kalause nimetamise kohta usaldusisikuks, kohus nimetas usaldusisiku ja tegi talle ülesandeks FiMS §-s 17 nõutu esitamise. Usaldusisiku aruanne esitati järgmiste andmetega.

lisanduvad veel igapäevased kulutused toimetulekuks. Avaldajate makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku arvamus abikaasade maksejõuetusavalduse lahendamiseks on, et Mxxxxx Kxxxxxxxx puhul ei ole võimalik võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna kohustused pandiga tagamata võlausaldajate ees ei võimalda isegi ainult põhivõla või vähendatud põhivõla korral tagada kava täitmise normaalset perioodi. Tehtud arvutuste pinnalt ei pea usaldusisik võimalikuks võlgade ümberkujundamise kava esitamist võlausaldajatele kinnitamiseks. Usaldusisik on seisukohal, et Mxxxxx Kxxxxxxxx on maksejõuetu ja tema suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Ei esine aluseid, mis ei võimaldaks võlgniku suhtes algatada kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisiku hinnangul on Axxxx Kxxxxxxxx puhul võimalik läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus, mille raames vähendada võlausaldajate nõudeid ja pikendada makseperioodi. Axxxx Kxxxxxxxx on saanud enda kasutada rahalisi vahendeid tagamata nõuetega võlausaldajatelt 68 906 euro ulatuses, kuid on juba käesolevaks ajaks teostanud tagasimakseid 81 404 euro ulatuses ja täitmata kohustusi on veel 29 607,67 eurot, s.h. tagastamata põhivõlg on 28 824 eurot. Sellises olukorras ei ole usaldusisiku hinnangul kohustuste vähendamine võlausaldajaid kahjustav, sest juba käesolevaks ajaks on nad saanud tagasi võlgnikule laenuks antud rahalised vahendid ja kava täitmisega osaliselt nõuet rahuldades on iga võlausaldaja saanud ka laenuandmisest kasumi. Võlgade ümberkujundamise menetluse raames tuleks AxxxxxKxxxxxxxxx tasuda 50% põhinõuetest 60 kuu jooksul ja tasuda pandiga tagatud võlausaldaja nõue. Pandiga tagatud nõuet ümber ei kujundata, kuna see on perekonna elukoht. Axxxx Kxxxxxxxx igakuine maksekohustus kava täitmisel kujuneb 693 eurot kuus. Usaldusisik esitab ülevaate abikaasadest võlgnike senise maksekäitumise kohta: kuni käesoleva ajani on nad teinud jooksvaid laenumakseid võlausaldajatele ja sissenõutavaks muutunud kohustused puudusid. Kõik pandiga tagamata nõuded on tulenenud kiirlaenudest ja tarbijakrediidilepingutest, millega on kaasnenud suured intressid. Kuni käesoleva ajani on võlgnikud kohustuste tagasimakseid täitnud ja nii on võlgnikud tasunud võlausaldajatele juba rohkem kui võlausaldajate nõude jäägid nende vastu on. Täitemenetlusi ei ole algatatud ja puuduvad pooleliolevad nõuete menetlused kohtus. Usaldusisik on analüüsinud võlgnike kontoväljavõtteid ja tuvastanud, et suur osa laenusid on võetud selleks, et eelnevaid laenukohustusi täita. Kontodel on jälgitav, et kiirlaen laekub kontole ja koheselt selle arvelt tasutakse teiste võlausaldajate osamakseid. Võlgnikel oleks siiski edaspidi vajalik paremini kooskõlastada ja kalkuleerida pere eelarvet ja teha üksnes mõistlikke ja vajalikke otsuseid rahaliste vahendite kasutamisel. Avaldajate maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu, puuduvad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS § 45 lg.3 järgi ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks FiMS § 19 lg.3 järgi. Võlgade ümberkujundamise abinõuna jääb ümberkujundamiskavaga hõlmamata Rävala Laenud OÜ nõue, mis on tagatud hüpoteegiga kinnisvarale, eesmärgiks säilitada perekonna kodu ja eluase. Abikaasadel on vajalik sõlmida abieluvaraleping ja valida edaspidiseks varasuhteks lahusvara. Olemasolev ühisvara tuleb jagada nii, et oleks tagatud võlgnike edaspidine maksevõime, s.h. töölkäimise võimalus. Sellised abinõud ei kahjusta kummagi abikaasa võlausaldajate huve, kuid tagavad võlgnikele igapäevase normaalse elu jätkamise koos jooksvate kohustuste täitmisega. Kohus pidas kohtuistungi 13.01.2023.a, kus kuulas ära võlgnikud Mxxxxx Kxxxxxxxx ja xxxxx Kxxxxxxxx. Usaldusisik Tiia Kalaus andis selgitusi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, olles tutvunud abikaasade Mxxxxx Kxxxxxxxx ja Axxxx Kxxxxxxxx ühise maksejõuetusavaldusega, leiab, et abikaasadest võlgnike suhtes tuleb rakendada erinevaid maksejõuetusmenetlusi nende erineva võlgade hulga ja erineva maksevõime tõttu. FiMS (Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus) § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.1 järgi Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on teinud kindlaks, et maksejõuetusavalduse esitamise seisuga on võlgnikel võlausaldajate ees rahalisi kohustusi 141 014,55 euro ulatuses, millest pandiga tagamata kohustusi kokku 106 986,21 euro ulatuses ja pandiga tagatud kohustusi 34 028,34 euro ulatuses. Mxxxxx Kxxxxxxxx poolt sõlmitud laenulepingute kohaselt moodustavad tema pandiga tagatud kohustused võlausaldajatele 78 162,16 eurot, millest tagastamata põhivõlgnevus moodustab 68 857,50 eurot. Abikaasade ühiskohustuseks on pandiga tagatud laenulepingu täitmine, mille jääk on 34 028,34 eurot. Mxxxxx Kxxxxxxxx andis kohtuistungil selgitusi, et ta töötab tähtajatu töölepingu alusel, usub töölepingu kestvusesse. Ta saaks igakuiselt maksta kohustuste katteks 250 eurot. Usaldusisik on selgitanud võlgnikele väljavaateid menetluses ja koostatud ettepanekud on võlgnikega läbi arutatud. Mxxxxx Kxxxxxxxx on aru saanud, et ühisvara tuleb jagada ja temale kaasneb sellega suur risk. M.Kxxxxxxxx sõnul on tema nimel rohkem laenukohustusi kuna laenuandjad nõustusid laenu andma. Kõik laenud on võetud eesmärgiga, et varasemad laenukohustused saaksid tasutud. Laenurahaga endale midagi ei ostetud. Usaldusisik Tiia Kalaus andis selgituse, et võlgnikega on nende perspektiiv läbi arutatud. Abikaasade ühisvara tuleb niikuinii jagada. Mõlemad abikaasad ei suuda võlgade ümberkujundamise menetlust lõpuni läbi teha nii, et kohustused saaksid tasutud. Usaldusisik peab nende võlgniku puhul positiivseks, et võlgnikud on püüdnud kogu aeg jooksvaid kohustusi tasuda ja seetõttu ei ole ka täitemenetlusi algatatud. Võlgnikud peavad suutma jätkata normaalset elu ka maksejõuetusemenetluse ajal, ülal pidada ennast ja alaealist last ja tööl käia. Võlgnikud peavad mõnda aega kitsendusi taluma, kuna nad on ise ennast sellesse olukorda pannud. Samas on kõik võlausaldajad saanud praeguseks juba rohkem raha tagasi, kui nad esialgselt laenu välja andsid. Kohustuste tasumise kava on juba võlgnikega arutatud ja selle põhjal saab kava võlausaldajatele esitada. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kuna Mxxxxx Kxxxxxxxx sissetulek kuus on 850 eurot, ei ole sellele tuginedes võimalik koostada võlgade ümberkujundamise kava, mis tagaks võlausaldajatele nende põhinõuete tasumise üldiselt mõistlikuks peetava aja 60 kuu (ehk 5 aastat) jooksul. See ei ole võimalik ka Mxxxxx Kxxxxxxxxxx kuuluva osa realiseerimisel abikaasade ühisvaras (Mxxxxx Kxxxxxxxxxx kuuluva ühisvara osa realiseerimisel saab rahuldatud üksnes hüpoteegiga tagatud nõue). Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ei ole ette näha muid olulisi laekumisi Mxxxxx Kxxxxxxxxxx, mis võimaldaks temal olemasolevate kohustuste tasumise lähema ettenähtava perioodi jooksul. Seega on Mxxxxx Kxxxxxxxx olukorras, kus tema suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine ehk ta on maksejõuetu. Kohus kuulutab välja Mxxxxx Kxxxxxxxx pankroti, tuginedes FiMS § 18 lg.2 p.2.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Mxxxxx Kxxxxxxxx pankroti välja 23.jaanuaril 2023.a kell 09.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks Tiia Kalause ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 15. veebruaril 2023. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.01.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

• •

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Axxxx Kxxxxxxxx poolt sõlmitud laenulepingute kohaselt moodustavad tema pandiga tagatud kohustused võlausaldajatele 29 607,67 eurot, millest tagastamata põhivõlgnevus moodustab 28 824,05 eurot. Axxxx Kxxxxxxxx andis kohtuistungil seletuse, et nad on usaldusisikuga läbi arutanud usaldusisiku ettepanekud maksejõuetusolukorra lahendamiseks. Axxxx Kxxxxxxxx on aru saanud, et ühisvara tuleb jagada ja tema jääb edaspidi pandiga tagatud laenu tasuma. Hüpoteeklaen on võetud korteri remondiks ja varasemate kiirlaenude tasumiseks. Võetud laenud on varem omavahel läbi arutatud. Axxxx Kxxxxxxxx töötab tähtajatu töölepingu alusel, toon vahetustega. On plaan ümberkujundamiskava kinnitamisel hakata makseid tegema otsekorralduslepingu alusel. Kohus, uurinud usaldusisiku esitatud aruannet ja arvutusi, kuulanud ära võlgnikud, leiab, et Axxxx Kxxxxxxxx puhul on põhjendatud FiMS § 18 lg.2 alusel algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p.3). Samas ei ole Axxxx Kxxxxxxxx makseraskused ületatavad ilma võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata. FiMS § 19 lg.1 sätestab: Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Usaldusisiku hinnangul on Axxxx Kxxxxxxxxxx sobilik võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna ta suudab tasuda igakuiselt vähemalt 693 eurot võlgade katteks. Selle arvelt saaks tasuda 50% põhinõuetest 60 kuu jooksu ja tasuda pandiga tagatud võlausaldaja nõude. Pandiga tagatud nõuet ümberkujundamiskavasse ei hõlmata, kuna nõude tagatiseks olev kinnisasi on perekonna elukoht, mida on vaja säilitada. Kohus nõustub sellise käsitlusega, see on FiMS § 20 lg.2 kohaselt lubatav. Võlgade ümberkujundamise menetluses tehakse kindlaks iga võlausaldaja nõude suurus, s.h. eraldi nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete suurused. Nõuete suuruse määrab kohus (FiMS § 25). Kõik võlgniku kohustused liigituvad tarbijakrediidi hulka ja sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka kõrvalkohustuste kujunemist ja põhjendatust. Usaldusisik on esitanud kohtule detailse ülevaate kummagi võlgniku võetud laenukohustustest, tagasimaksmisele kuuluvast kogusummast iga laenulepingu lõikes, igakuisest maksekohustusest, tegelikult tasutud summadest ja esitatud nõudest. Usaldusisiku hinnangul tuleb kohustuste tasumise periood jaotada viie aasta (60 kuud) peale. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on põhjendatud.

VõlgnikuAxxxxx Kxxxxxxxx puhul ei esine FiMS § 19 lg.3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist. Kohus on määranud FiMS § 19 lg.2 alusel tähtaja ja summa usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemaksu tegemiseks. Kui võlgnik ettemaksu ei tasu, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata. Käesoleva määruse koostamise ajaks on ettemaks tasutud. Kohus algatab võlgnik Axxxx Kxxxxxxxx võlgade ümberkujundamise ja määrab FiMS § 19 lg.5 alusel tähtaja, milliseks tuleb usaldusisikul esitada kohtule võlgniku nimel võlgade ümberkujundamiskava. Ehkki võlgade ümberkujundamise kava koostamiseks on ettevalmistused tehtud, arvestab kohus tähtaja määramisel FiMS § 24 nõuetega, mis tuleb usaldusisikul enne kava kohtule esitamist täita. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lgs 11 sätestatust. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas 12.12.2022. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 5 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Ajutise pankrotihaldurina tegutsev usaldusisik taotleb tasu kahe võlgniku ühises maksejõuetusmenetluses 12,5 töötunni eest määraga 100 eurot tund, kokku 1250 eurot. Lisandub käibemaks 250 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist tema büroole OÜ Civilex arvelduskonto nr EE312200221055387366. Usaldusisik on esitanud oma tööaruande ajakulu näitamisega tehtud toimingute kohta. Kohtu hinnangul on usaldusisik teinud maksejõuetusavalduste läbivaatamisel toiminguid efektiivselt ja kõrge kutseoskusega. Kahe avaldaja ühise maksejõuetusavalduse käsitlemise maht on olnud suur, eriti arvestades võlausaldajate suur hulka ja usaldusisiku poolt läbiviidud analüüsi sisukust. Seetõttu tähendab ajakulu 12 tundi 30 minutit tõhusat ja asjatundlikku tööd ja on põhjendatud. Kohus leiab, et ajakulu kahe võlgniku ühises pankrotimenetluses jaguneb peamiselt võrdselt, s.o. 6 tundi võlgnik Mxxxxx Kxxxxxxxx maksejõuetusmenetluses ja 6,5 tundi Axxxx Kxxxxxxxx maksejõuetusmenetluses. Kohus kontrollis, et OÜ Civilex, mille kaudu usaldusisik/ajutine pankrotihaldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane, s.t. põhjendatud on käibemaksu lisandumine. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Kohus määrab usaldusisiku tasu MxxxxxxKxxxxxxxx maksejõuetusmenetluses 6 tunni ulatuses 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot. Kokku 720 eurot. Usaldusisiku tasu mõistab kohus välja võlgnikult Mxxxxx Kxxxxxxxxxx. Arvestades, et kohus kuulutab võlgniku pankroti välja FiMS § 45 lg.2 (varem PankrS § 171 lõike 11) alusel, määrab kohus, et usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg.4, lg.51 alusel arvutatud määras, s.o. summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 475,20 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Mxxxxx Kxxxxxxxx usaldusisiku tasu summas 244,80 eurot jääb võlgniku Mxxxxx Kxxxxxxxx kanda. Muud Mxxxxx Kxxxxxxxx pankrotimenetluse kulud tasutakse PankrS § 150 lg.2 alusel pankrotivarast. Usaldusisiku tasu Axxxx Kxxxxxxxx maksejõuetusmenetluses 6,5 töötunni eest on 650 eurot, lisandub käibemaks 130 eurot, kokku 780 eurot. FiMS § 8 lg.2 järgi võlgniku võlgade ümberkujundamise puhul kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud võlgnik. Kohus kontrollis, et usaldusisiku tasu on arvutatud FiMS § 54 lg.5 esimese lause, PankrS § 23 lg.2 ja lg.3 reeglite kohaselt, s.t. kohaldatud tunnitasu 100 eurot jääb alla PankrS § 23 lg.3 määra. Kohus määrab võlgnik Axxxx Kxxxxxxxx maksejõuetusavalduse läbivaatamisega seotud usaldusisiku tasu kokku summas 780 eurot, mis jääb Axxxx Kxxxxxxxx kanda. Arvestades võlgniku poolt kohtu deposiidikontole tehtud ettemaksu usaldusisiku tasu katteks, tuleb usaldusisiku tasu välja maksta kohtu deposiidikontole selleks tehtud ettemaksu arvel. Kohtu deposiidikontole jääb ettemaksuna alles 20 eurot, mida kasutatakse edaspidise tasu allikana.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.