Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja ESTO AS (registrikood: 14180709) vahel 18.07.2022 sõlmitud tähtajatu krediidileping nr 37491129880, krediidilimiidiga 4600 eurot ja järelmaksuleping nr 92078512596 kauba soetamiseks maksumusega 299 eurot, mis maksete hilinemise tõttu viidi üle krediidilepingule. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse. Kostja rikkus tagasimaksete kohustust ning esialgne krediidiandja ütles lepingu üles alates 14.02.2023. ESTO AS loovutas kostja vastu esitatavad nõuded hagejale. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 16.08.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 16.08.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale epostiaadressile xxx, kuid kostja ei ole kinnitanud materjalide saamist. Rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses xxx omanik kinnitas 06.07.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil, omanikule teadaolevalt ei ole siin kunagi elanud. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 07.07.2023, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elu- või asukohtade, kui oli toodud päringus. Eelneva tõttu toimetas kohus kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 01.09.2023. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.09.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 630 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht jätkuvalt teada. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 16.08.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 16.08.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-postiaadressile xxx, kuid kostja ei ole kinnitanud materjalide saamist. Rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses xxx omanik kinnitas 06.07.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil, omanikule teadaolevalt ei ole siin kunagi elanud. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 07.07.2023, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elu- või asukohtade, kui oli toodud päringus. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.