M. R. avaldus K. M. ja G. M. suhtes liikumispiirangu kohaldamiseks kinnisasjale XXX, Tallinn
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Puudutatud isik 1 K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik 2 G. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Ärakuulamise aeg
05.12.2022 ja 11.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M. R. avaldus K. M. ja G. M. suhtes liikumispiirangu kohaldamiseks kinnisasjale XXX, Tallinn.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Käesoleva määruse avalikustamisel asendada menetlusosaliste initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
nimed
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
M. R. (avaldaja) palub kohtule 08.08.2022 esitatud lähenemiskeelu avalduses kohaldada liikumispiirangut ning palub keelata K. M.l (puudutatud isik 1) ja G. M.l (puudutatud isik 2) viibida avaldajale kuuluval kinnisasjal XXX, Tallinn. Avalduse kohaselt rikuvad puudutatud isikud avaldaja isikuõigusi.
2.Puudutatud isiku 1 õiguserikkumised leidsid aset 2022 aastal, aga ka aastal 2020. Puudutatud isik 1 on avaldaja õetütre poeg. Puudutatud isik 1 on korduvalt sisenenud öösiti akna kaudu avaldajale kuuluvasse elamusse, ööbinud ilma loata keldris ja sauna eesruumis. Samuti on ta omavoliliselt avanud ja lukustanud uksi ning püüdnud elamus salaja ringi hiilida. Puudutatud isik 1 elas perioodil 06.07.2020 kuni 12.10.2020 ca viis nädalat ilma avaldajalt luba küsimata avaldaja elamus.
3.Nimetatud kinnisasjal elab ka avaldaja 96-aastane ema S. R. Avaldaja ema toitis puudutatud isikut 1, kuid kommunaalkulud tuli kanda avaldajal. Avaldaja ema maksis ka puudutatud isikule 1 sel perioodil elamus tehtud tööde eest. Samuti on puudutatud isik 1
nõudnud avaldaja emalt raha ja raha saamata jäädes lahkunud uksi paugutades. Avaldajat hakkasid need käigud ära tüütama, kuna avaldaja kodu- ja töörahu oli häiritud. Puudutatud isik 1 on avaldajalt taksoraha välja petnud, öösel mööda vihmaveetoru teisele korrusele roninud ja toru ära lõhkunud. Puudutatud isik 1 ähvardas 08.06.2020 avaldaja maamaja põlema panna, kui avaldaja oma emale telefoni tagasi ei anna. Telefoni võttis avaldaja emalt ära, kuna ema keeldus telefoniarvete eest maksmast. Puudutatud isik 1 sisenes öösel vastu 20.07.2022 keldriakna kaudu avaldaja elamusse XXX. Alates 21.07.2022 (kaks ööd ja üks päev) viibis puudutatud isik 1 ilma avaldaja loata avaldajale kuuluvas maja töötoas. Samuti varastas puudutatud isik 1 avaldaja emalt 3000 eurot. Augustis 2020 ööbis puudutatud isik 1 ilma avaldaja loata avaldajale kuuluvas suitsusaunas.
4.Puudutatud isik 2 ähvardas 08.06.2020 avaldajale kuuluvas majas XXX, Tallinnas avaldajal kolju lõhki lüüa. Samal päeva puudutatud isik 2 röökis ja sõimas, mh nimetas avaldajat kõõmaks ja parasiitlikult elavaks isikuks. Kolju lõhki löömine on otsene eluohtliku vigastusega või tapmisega ähvardamine.
5.Avaldajal on õigus väärikale elule ning tema kinnis- ja vallasvara peaks olema püha ja puutumatu. Avaldaja hinnangul soovivad puudutatud isikud tema kinnisasja endale saada ning petavad avaldaja emalt raha välja, kuna emal ei jätku enam raha toidu ja ravimite ostmiseks.
PUUDUTATUD ISIKU 1 SEISUKOHT
6.Puudutatud isik 1 ei tea, kas tema suhtes on lähenemiskeeld vajalik. Puudutatud isik 1 on korduvalt pealt näinud, et S. R. on korduvalt pidanud taluma füüsilist ja vaimset vägivalda avaldaja poolt. Avaldaja nimetab oma ema debiilikuks, idioodiks ja räägib kuidas S.l on aeg sussid varna visata. Selline avaldaja kätumine on täiesti tavaline ja igapäevane.
7.Puudutatud isik 1 leiab, et ta on teinud vigu ja käitunud väga valesti. Ta on maganud avaldaja territooriumil ilma avaldaja loata. Võtnud luba küsimata keldrist toitu ja tekke jne. Ühel korral on võtnud ka kapi pealt natuke raha, et poest süüa osta. Ta ei ole varastanud S.lt tema kogutud raha ära, vastasel juhul ei ootaks S. puudutatud isikut 1 külla. Puudutatud isik 1 läks vabatahtlikult politseisse ennast üles andma. Ta ei olnud tagaotsitav. Puudutatud isik ei ole xxx majja tagasi üritanud pääseda juba peaaegu pool aastat. Puudutatud isiku 1 teod on tulenenud sellest, et puudutatud isikul 1 on olnud väga raske ja keeruline periood elus millega ta pole hakkama saanud. Ta kaotas kodu, perekonna ja sõbrad enda lolluste tõttu. S. R. oli puudutatud isikule 1 loa andnud majas viibida ja seal olla.
PUUDUTATUD ISIKU 2 SEISUKOHT
8.Puudutatud isik 2 tunnistab konflikti aset leidmist 08.06.2020 avaldajale kuuluvas majas XXX. Konflikt leidis aset põhjusel, et avaldaja oli vägivaldne puudutatud isiku 2 vanaema ja vanaisa suhtes. Naaber helistas puudutatud isikule 2 ja andis teada, et avaldaja lõi vanaema ja võttis vanaemalt ära telefoni. Vanaema palus läbi naabri abi. Konflikti lõppedes ostis puudutatud isik 2 vanaemale uue telefoni.
9.Puudutatud isik 2 ei suhtle isiklikult üldse avaldajaga. Puudutatud isik 2 käib kinnisasjal ainult vanaema vaatamas ja külastamas. Puudutatud isik 2 ei soovi avaldaja maja endale, kuna tal on kesklinnas korter. Väited puudutatud isiku 2 poolt avaldaja ema terroriseerimise kohta ei vasta tõele. Lähenemiskeeld välistab vanaemale külla minemise.
2(7)
PIRITA LINNAOSA VALITSUSE SEISUKOHT
10.Eestkosteasutus leiab, et lähenemiskeeld ei ole vajalik. S. R. lähedaste omavahelised suhted on olnud pingelised. S. R.le on Sotsiaalkindlustusameti 06.02.2019 otsusega määratud raske liikumis- ja kuulmispuue alates 21.01.2019-20.01.2024. M. R. on 20.02.2020 otsusega nr 12 määratud oma ema S. R. hooldajaks. Politsei- ja Piirivalveamet on 26.05.2020, 09.06.2020, 29.09.2020 ja 21.07.2022 Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale edastanud lähisuhtevägivalla teatisi. Teatiste kohaselt on kahtlus, et M. R. ei saa hakkama ema hooldamisega ning kasutab tema suhtes vägivalda. Sotsiaalhoolekande osakonna töötajate ja piirkonnapolitsei poolt on tehtud korduvaid kodukülastusi M. ja S. R. elukohta ning vesteldud mõlema osapoolega.
11.Tänaseks on S. R. toakeskne ja väljas käib ainult koos saatjaga. Toidukraami, sooja toidu ning ravimid apteegist tellib naabrinaine. 15.09.2022 ja 15.12.2022 teostatud kodukülastuse ajal olid eluruumid külmad ja S. R. viibis toas mantliga. Kütmisvajadust M. R. vajalikuks ei pidanud, kuna tema arvates oli tubades piisavalt soe. Lisaks tõi ta välja, et kuna ema ei anna talle elamiskulude osaliseks katmiseks raha, siis ei pea ta vajalikuks eluruume kütta.
12.Avaldaja ei näe ega tunnista, et ta ema halvasti kohtleb või on teda hooletusse jätnud. Avaldaja pahameel G. M. ja eelkõige K. M. suhtes on tekkinud seoses K. M. vargustega M. ja S. R. elukohas. Varasemate aastate peretülide algatajaks politseiteatiste kohaselt on olnud M. R., kes on ema ähvardanud hooldekoduga, kuna tema väitel hakkab S. R. dementseks jääma ja näeb luulusid või on M. on võtnud ära ema telefoni, et ema ei saaks helistada. S. R. sõnul võib M. olla äkilise iseloomuga ja mõnikord võib teda nügida, kuid ta on kohanenud ning üritab võimalikult vähe M.t ärritada ja talle ette jääda.
13.14.11.2022 andis S. R. sotsiaalhoolekande osakonnale teada, et ta on üksinda ja kurb ning soovib, et keegi teda vaatama tuleks. S. R. sai külastatud tema elukohas 15.11.2022. Vestlusest selgus, et M. R. on hetkel maakodus ja ta on nädal aega üksinda kodus olnud. S. R. kurvastab asjaolu, et M. ei luba enam inimesi isegi maja hoovi ning ta ei saa aru, miks ta ei tohi enam suhelda tütretütre G. M.ga, kellega on tal olnud hea läbisaamine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, jätab avalduse rahuldamata.
15.Kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat (TsMS § 544 lg 1). Avaldaja palub kohaldada puudutatud isikute suhtes liikumispiirangut ja keelata puudutatud isikutel viibida avaldajale kuuluval kinnisasjal XXX, Tallinn. Sellise piirangu eripäraks on, et isikutel keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isikute tegevus on häiriv ja segab tema isiklikku elu ning puudutatud isikud varastavad asju ja tema emalt raha.
16.Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). Kinnistusraamatu andmetel on avaldaja kinnisasja XXX, Tallinn omanik. Kohus kogus ise tõendeid Politsei- ja Piirivalveametilt ja Pirita Linnaosa Valitsuselt. Kohus kuulas TsMS § 545 alusel ära kirjalikult puudutatud isiku 2 venna J. R.i ning avaldaja õe ja puudutatud isiku 2 ema M. H.
17.M. H. sõnul eitab tema ema seda, et G. oleks temalt raha välja pressinud. Ema on soovinud kinkelepingut, millega ema ja isa kinkisid maja ja maakodu avaldajale, tühistada. 3(7)
G. ostis emale telefoni, kuna avaldaja võttis emalt telefoni ära. Pärast seda oli tõesti sõnavahetus avaldaja ja G. vahel. G. maksab vanaema telefoniarveid. Avaldaja ei soovi, et puudutatud isik 2 külastaks vanaema, kuna puudutatud isik 2 kaitseb ja hoolib vanaemast ja on alati vahele läinud kui avaldaja käitub vanaemaga inetult (tl 66-71). J. R. on seisukohal, et ainukene põhjus miks G. (puudutatud isik 2) ei tohiks vanaema S. R. külastada, on avaldaja soov. Vanaema soovis kinkelepingut tühistada. Puudutatud isiku 1 käitumisest on ta kuulnud, näinud ei ole (tl 73).
18.Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist (VÕS § 1055 lg 1). VÕS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).
19.Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu, eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude kehtestamise aluseks see, kas esineb isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Lähenemiskeelu ja teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule.
20.Riigikohus on selgitanud, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt RKTKm nr 3-2-1-91-14, p 17). VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt peaks nt lähenemiskeelu kehtestamiseks piisama ka sellest, kui kostja senine käitumine annab alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2020, lk 829). Tervisekahjustuse põhjustamine on võimalik ka solvamise, hirmutamise ja ähvardamise tulemusena.
21.Seega ei tohi puudutatud isikute suhtes rakendatavad meetmed riivata nende õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju keelu adressaadile.
22.Avaldaja selgitas 05.12.2022 toimunud ärakuulamisel, et politsei soovitas lähenemiskeelu avalduse teha. Avaldaja on puudutatud isikule 1 korduvalt politsei kutsunud. Kuu aega elas puudutatud isik 1 nende juures nende kulul. Need kulud, mis tekkisid, maksis avaldaja kõik kinni, v.a toit. Puudutatud isik 1 varastab, öösiti ronib sisse. Viimati käis sügise poole ja avaldaja nägi teda viimast korda siis, kui ta välipeldikus magas ja avaldaja 4(7)
korduvalt politsei kutsus. Kui politsei tuli, pani puudutatud isik 1 üle aia jooksu. Puudutatud isiku 2 on korduvalt käinud lärmamas, ema tülitamas. Laenab emalt raha, tagasi ei taha maksta. Ähvardas avaldajal kolju lõhki lüüa. See ähvardus oli ühekordne. Avaldaja ei soovi, et puudutatud isikud käiksid avaldaja elukohas ilma avaldaja loata. Puudutatud isik 1 varastas emalt ka pensioniraha ära, 3000 eurot. Ema tervis on pärast seda järsult halvenenud. 19.10.2022 pidi avaldaja endale kiirabi kutsuma, kuna süda läks rütmist välja kogu selle tsirkuse peale. Avaldaja ei keela, et puututatud isikud avaldaja emaga suhtlevad, aga mitte XXX. Võivad tulla emale järele ja enda juurde viia, kuid see peab toimuma siis politsei juuresolekul, et asi oleks fikseeritud (tl 75 pöördel).
23.Esmalt hindab kohus avaldaja nõuet puudutatud isiku 1 osas. Puudutatud isik 1 selgitas 11.05.2023 ärakuulamisel, et ta mõistab miks avaldaja seda lähenemiskeeldu on taotlenud. Puudutatud isik käitus valesti ning kasutas ära oma vanavanaema headust. Avaldajale see ei meeldinud ja tekkisid verbaalsed konfliktid. Tema eesmärk ei ole kellelegi ebamugavust valmistada. Tal olid väga rasked ajad ja vajas kohta kus viibida. Puudutatud isik 1 käis kinnisasjal viimati oktoobri alguses 2022 vanavanaema juures. Vanavanaemaga saab ka mobiili teel suhelda, kui keeld tuleb. Vanavanaema on 97-aastane, omal jõul ta territooriumilt välja ei liigu. Puudutatud isik 1 arvab, et lähenemiskeeld ei ole vajalik. Ta ei kipu sinna. Puudutatud isik salaja majja sisse ei läinud, vanavanaema oli teadlik sellest, avaldaja ei teadnud. S. palus, et avaldaja ei saaks teada, et ei tekiks probleeme. Vanavanaema on palunud, et kui M. tuleb konflikte otsima, siis puudutatud isik 1 hoiaks suu kinni ega ütleks midagi. Territooriumile läks, sest jäi kodutuks. Mis puudutab varguseid, siis puudutatud isik 1 on külmkapist ainult toitu võtnud (tl 98 ja 98 pöördel).
24.Avaldajal on õigus kodu puutumatusele. Samas tuleb arvestada ka sellega, et XXX, Tallinnas elab ka avaldaja ema (puudutatud isiku 1 vanavanaema ja puudutatud isiku 2 vanaema). Avaldaja ema on 97-aastane ja tal on õigus suhelda oma sugulastega. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt avaldaja ema tulenevalt oma vanusest ja tervislikust seisundist maja ümbrusest kaugemal ei käi. Puudutatud isik 1 ei eita ilma avaldaja loata kinnisasjal käimist. Samas tuleb arvestada sellega, et puudutatud isik 2 käis enda vanavanaema juures ja vanavanema loal avaldaja elukohas (mis on ühtlasi ka avaldaja ema elukoht). Kohus möönab, et elukoha puudumine ja raskused elus ei anna alust ilma omaniku loata omaniku kinnisasja kasutada. Avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isik 1 on varastanud majast asju ja avaldaja emalt raha, on tõendamata. Samuti ei ole kohtul alust kahelda Pirita Linnaosa Valitsuse seisukohas. Pirita Linnaosa Valitsuse hinnangul ei ole lähenemiskeeldu vaja. Seega ei ole tuvastatud, et kahju õigusvastane tekitamine puudutatud isiku 1 poolt on kestev või et puudutatud isik on avaldajat kahju õigusvastase tekitamisega ähvardanud. Keelu kohaldamine on isikuõigusi oluliselt piirav abinõu, mistõttu ei ole põhjendatud määrata seda igaks juhuks. Asjaolu, et avaldaja on häiritud puudutatud isiku 1 poolt avaldaja ema juures käimisest ja avaldaja ema loal majas viibimisest, ei anna alust liikumispiirangu kohaldamiseks. Selleks peavad olema objektiivsed asjaolud, mis viitaksid kestvale ja reaalsele ohule. Puudutatud isik 1 ei ole olnud vägivaldne ning nagu kohus eelnevalt tuvastas, varguste toimepanek on tõendamata. Puudutatud isiku 1 käitumist ei saa pidada avaldaja õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei esine avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist puudutatud isiku 1 poolt.
25.Kohus hindab liikumispiirangu kohaldamise eeldusi puudutatud isiku 2 puhul. Seega tuleb analüüsida kas puudutatud isiku 2 puhul esineb isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Kohtu hinnangul ei esine puudutatud isiku 2 puhul liikumispiirangu abinõu kohaldamise eelduseid. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et sellise abinõu kohaldamine on avaldaja isiklike õiguste kaitseks vajalik. Kohtule esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt saab järeldada, et puudutatud isiku 2 käitumine ei kujuta reaalset ohtu avaldaja elule ning tervisele. Vaidlus puudub selles, et 5(7)
konflikt leidis aset 08.06.2020, kui puudutatud isik 2 ähvardas avaldajale kuuluvas majas XXX, Tallinnas avaldajal kolju lõhki lüüa.
26.Puudutatud isik 2 avaldas ärakuulamisel, et ta käib kõnealuses majas ainult vanaema palvel, siis kui vanaema palub. Puudutatud isik 2 ei soovi konflikte ja ta ei suhtle hetkel vanaemaga, et mitte probleeme tekitada. Mis puudutab raha laenamist vanaemalt, siis puudutatud isik 2 saab ise endaga väga hästi hakkama. Ostis vanaemale isegi telefoni kui avaldaja selle ära võttis. Avaldaja võttis vanaemalt ära telefoni ja käitus väga inetult. Puudutatud isikule 2 helistas naabrinaine ja palus appi. Kui puudutatud isik 2 sinna läks, siis avaldaja istus autos ja vanaema rääkis, mis oli juhtunud. Puudutatud isik 2 läks auto juurde ja ütles avaldajale, et kui ta veel üks kord vanaema puudutab, siis lööb tal pea lõhki. Oli hetke emotsioonil öeldud, vanaema on pidevalt telefoni teel nutnud (tl 75 pöördel). Seega oli tegemist isikliku konflikti pinnalt öelduga, kuna puudutatud isiku 2 hinnangul käitus avaldaja puudutatud isiku 2 vanemaga halvasti.
27.Tegemist oli ühekordse ähvardusega pärast tüli telefoni pärast. Ähvardust ei saa pidada reaalseks, kuna avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud, et puudutatud isik 2 oleks vägivaldne. Seega ei saanud puudutatud isiku 2 käitumisest lähtuda avaldajale tajutavat ohtu. Kohus möönab, et kolju lõhki löömine on kehavigastuse tekitamisega ähvardamine. Puudutatud isik 2 ütles seda olukorras, kus avaldaja võttis enda emalt (ühtlasi ka puudutatud isiku 2 vanaemalt) ära mobiiltelefoni ja ei lubanud helistada. Avaldaja ei ole ka ise väitnud, et puudutatud isik 2 süstemaatiliselt solvaks, ähvardaks või hirmutaks avaldajat. Avaldaja esitas avalduse kohtusse 08.08.2022, so kaks aastat pärast ähvardust. Juhul kui avaldajal oli alust karta, et puudutatud isik 2 tekitab talle kehavigastuse, oleks ta pöördunud koheselt kohtusse. Samuti on tõendamata, et puudutatud isik 2 oleks midagi avaldaja emalt varastanud. Eeltoodust tulenevalt ei esine avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist puudutatud isiku 2 poolt. Vastavalt jääb avaldus puudutatud isiku 2 osas rahuldamata.
28.Kohus leiab, et ülal viidatud ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole liikumispiirangu kohaldamise eeldused täidetud ning ei ole põhjendatud keelata puudutatud isikutel läheneda avaldaja koduks olevale kinnisasjale. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS § 1055 lg 1 sätestatud nõuded liikumispiirangu kohaldamiseks. VÕS § 1055 lg 1 sõnastusest tuleneb, et keelu rakendamise taotluse kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu, st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Asjaolu, et avaldajale ei meeldi puudutatud isikute suhtlemine avaldaja emaga avaldajale kuuluval kinnisasjal, ei saa olla liikumispiirangu kohaldamiseks. Kinnisasi kuulus enne kinkelepingu sõlmimist avaldaja vanematele.
29.Eeltoodust tulenevalt jääb avaldus tervikuna rahuldamata.
30.Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode (TsMS § 462 lg 2). Menetluskulud
31.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus on seisukohal, et avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
6(7)
32.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause) /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.