Pankrotiõigus

eurot ja 09.07.2023 veel 198 eurot. Seega on võlgnik tasunud võlausaldajale kokku 298 eurot. Võlgniku usaldusisik edastas kohtule võlgnevuste tasumist tõendavate maksekorralduste väljatrükid. 15.09.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajale Risto Sepale tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas hiljemalt 20.09.2023. Võlausaldaja Risto Sepp kohtule tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). Harju Maakohtu 16.01.2023 määrusest, millega kohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluse võlausaldajate nimekirja, nähtub, et võlgnikul oli üks võlausaldaja, kohtutäitur Risto Sepp, kelle nõue võlgniku pankrotimenetluses oli summas 285,69 eurot. Võlgnik on võlausaldaja nõude täies ulatuses rahuldanud ning edastanud kohtule väljamakseid tõendavad maksekorraldused, millest nähtub, et T. K. on võlgniku eest võlgniku võlgnevuse katteks 15.05.2023 tasunud Risto Sepale 100 eurot ja 09.07.2023 198 eurot. Seega on võlausaldajale kohtutäitur Risto Sepale tasutud kokku võlgnevuse katteks 298 eurot, millega on kaetud võlausaldaja nõue võlgniku vastu summas 285,69 eurot. FiMS § 52 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta aluse äralangemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue on kogu ulatuses rahuldatud, siis peab kohus võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse selle algatamise aluse ära langemise tõttu FiMS § 52 lg 1 alusel. FiMS § 55 lg 1 p 2 sätestab, et kohus vabastab usaldusisiku muuhulgas kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemisel või kui kohus otsustab käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel jätta maksejõuetusavalduse rahuldamata või kuulutab välja võlgniku pankroti ja ei nimeta teda pankrotihalduriks. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus lõpetab A. K.i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb usaldusisik J. K. vabastada tema ülesannetest võlgniku usaldusisikuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. K.i kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.