X hagi Y vastu testamendi tühistamise nõudes või alternatiivselt isiku tunnistamiseks pärimiskõlbmatuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 30.03.2023 apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
ja
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse osas
vastuapellatsioonkaebuse osas 0 eurot
Y
25.04.2023 eurot
ja
Menetlusosalised ja nende Hageja X (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Roman Maksimenko Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Silvia-Anna Gerontidi Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakakohtu 11.01.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
Rahuldada osaliselt Y apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1(9)
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 06.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles palus lõpliku nõudena tühistada 06.02.1998 Peeter Tehveri notaribüroos koostatud C testamendi. Alternatiivselt palub hageja tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks C vara suhtes 06.02.1998 Peeter Tehveri notaribüroos koostatud testamendi alusel. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja õde C (testaator) tegi 06.02.1998 notar Peeter Tehveri juures notariaalse testamendi (testament), millega pärandas kogu oma surma hetkel olemasoleva vara kostjale; - testamendi tegemise ajal 46-aastane ja füüsiliselt terve testaator vajas kiiresti raha ja kostja oli nõus seda laenama tingimusel, et hageja pärandab talle notariaalse testamendiga kogu oma surma hetkel oleva vara ja testament jääb kuni raha tagastamiseni kostja juurde hoiule laenu tagatisena; - testamendi tegemise ajal testaatoril olnud korter XXX Tallinnas maksis vähemalt 10 000 eurot, laenu andis kostja umbes 300 eurot; - kostja lubas raha tagastamisel ka testamendi tagastada ja selgitas, et testaator saab selle hävitada ning testament ei oma mõju; - testaator töötas koristajana kostja koristusfirmas ja tundis teda testamendi tegemise ajal kõigest aasta; - testaator oli vähese haridusega, juriidiliselt kirjaoskamatu ja usaldas kostjat; - umbes 2000. aastal tagastas testaator laenu, kostja andis talle testamendi, testaator rebis testamendi katki ja viskas minema, arvates, et on sellega testamendi tühistanud; ühtlasi lahkus testaator töölt ega suhelnud enam kostjaga; - testaator suri XX.XX.XXXX ja hageja pöördus 12.05.2021 notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Testaatori tegelik tahe ei olnud jätta oma vara kostjale peale oma surma. Arusaam notariaalse testamendi katkirebimisega tühistamisest pärines kostjalt. Kostja takistas niiviisi pettusega testaatorit muutmast testamendis väljendatud viimse tahte avaldust. Seetõttu on kostja pärimiskõlbmatu. 29.10.2021 hagi täpsustuses leidis hageja, et testament kui tehing oli samadel asjaoludel heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - testament kajastas vaimselt terve pärandaja viimset tahet; - testamenti kui tehingut ei ole enam võimalik tühistada, sest testamendi tegemisest on möödunud 23 aastat; 2(9)
- notar selgitas testaatorile tehingu tegemise tagajärgi ja tühistamise korda; - testaatoril oli võimalus oma ühepoolset tahteavaldust 23 aasta jooksul muuta; - testamendis oli kirjas, et üks eksemplar sellest jääb notaribüroosse, mistõttu pidi testaator aru saama, et ühe eksemplari puruksrebimine ei muuda tema viimset tahet; - kostja ei vestelnud testaatoriga testamendi koostamisest ega ka sellest, millistel tingimustel ja kuidas on pärandajal võimalik testamenti koostada ja hiljem tühistada; - notariaalse testamendi koostas testaator ainuisikuliselt ja notar selgitas pärandajale kohapeal, millistel alustel ja kuidas on pärandajal võimalik oma viimset tahet muuta. Hagi kohaselt lõi kostja testaatoris eksimuse, et testament on kehtetu. Õiguslikus mõttes ei ole tegemist eksimusega, sest pettus eeldaks tehingu tegemisele kallutamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutsiooni 11.01.2023 kohtuistungil, jättes hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Kostja teatas maakohtule soovist esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus ja kohus täiendas otsust põhjendustega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg-s 41 sätestatud korras.
3.1.Kohus jättis hageja tühistamisnõude rahuldamata, kuna pettuse (isegi kui see esines) ja testamendi tegemise vahel puudub põhjuslik seos. Testaator oleks teinud sama sisuga testamendi ka siis, kui ta oleks teadnud, kuidas testamenti kehtivalt tühistada. Seega ei ole testament tehtud pettuse mõjul. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 7 lg 1 kohaselt saab enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu pärast
1.juulit 2002 tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Testamendi tühistamise korda reguleerib kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7, mille kohaselt, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise aluste esinemist hindas kohus VÕSRS § 7 lg-st 1 tulenevalt praegusel juhul 06.02.1998 kehtinud seaduste alusel, eelkõige toona kehtinud tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) alusel. Testamendi tühistamise nõude hindamisel on oluline arvestada, et testamendi tegemise ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 kohaselt on testament eraldi seisev tehing testamendi tühistamisest. Seetõttu ei too testamendi tühisust automaatselt kaasa asjaolu, et testaatorit võidi testamendi tühistamise osas petta. Määrava tähtsusega on see, kas testaator oleks teinud sama sisuga testamendi ka siis, kui ta oleks olnud teadlik testamendi tühistamise nõuetest. Hageja poolt esile toodud asjaolud annavad alust järelduseks, et testaator oleks sama sisuga testamendi teinud ka siis, kui ta oleks testamendi tegemise ajal teadnud, mida tal tuleb testamendi kehtivaks tühistamiseks tulevikus teha. Hageja tugineb sellele, et testaator tegi testamendi
3(9)
teadmises, et pärast kostjale laenu tagastamist tühistab ta testamendi. Testamendi tegemise ajal kehtinud PärS § 86 teise lõike kohaselt võib testaator notariaalse testamendi tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et testaatorile oleks valmistanud raskusi uue (koduse või notariaalse) testamendi tegemine. Hageja on 11.01.2023 kohtuistungil kinnitanud, et muid takistusi, s.o peale teadmatuse testamendi tühistamise nõuetest, testamendi tühistamisel ei esinenud. Eeltoodust järeldub, et kui testaator oleks teadnud juba testamendi tegemise ajal, kuidas testamenti kehtivalt tühistada, siis oleks ta ikkagi sama sisuga testamendi teinud ning selle hilisema testamendi või pärimislepinguga tühistanud. Seega ei mõjutanud testamendi tegemist testaatori ebaõige teadmine sellest, kuidas tuli testamenti kehtivalt tühistada. Isegi kui pärandaja oli testamendi tegemise hetkel eksimuses testamendi tühistamise vorminõuete osas, ei mõjutanud see testamendi tegemist. Seetõttu ei kallutanud kostja pettusega testaatorit testamenti tegema ning testamendi tühistamiseks puudub alus.
3.2.Kohus ei kontrollinud tühistamisnõude lahendamisel hageja väidet, kas kostja pettis testaatorit testamendi tühistamise nõuete osas. Kuna testament oleks samadel tingimustel tehtud ka siis, kui testaator oleks olnud testamendi tühistamise korrast täiel määral teadlik, ei oma hageja tühistamisnõude lahendamisel tähtsust see, kas kostja võis olla testaatorit testamendi tühistamise nõuete osas petnud.
3.3.Kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude õiguslikuks aluseks on PärS § 6 lg 1 p 3, mille kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes pettusega takistas pärandajat muutmast viimse tahte avaldust, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. Hageja väidetel takistas kostja testaatorit testamenti tühistamast pettusega ning pettus seisneb selles, et kostja avaldas testaatorile, et testamendi tühistamiseks piisab testamendi hävitamisest. Hageja väidetel olid testaator ja kostja täiesti võõrad inimesed, millest järeldab kohus, et testaatoril ei olnud põhjust kostjat testamendi tegemise ja selle tühistamise küsimustes usaldada sellisel määral nagu hageja seda väidab. Hageja on 11.01.2023 kohtuistungil kinnitanud, et muid takistusi testaatoril peale teadmatuse, kuidas testamenti tühistada, ei esinenud. Sellest järeldub, et testaatoril oli võimalik kontrollida ning testaatoriga sarnases olukorras olev mõistlik inimene oleks enne testamendi tegemist kontrollinud (kui ta ei soovinud määrata kogu oma vara pärijaks kostjat), mida ta peab tegema selleks, et testamenti pärast laenu tagastamist kehtivalt tühistada. Seega ei olnud testaator olukorras, mis oleks käsitatav tema võimetusena oma tegelikku viimset tahet väljendada PärS § 6 lg 1 p 3 mõttes. Pooltel puudub vaidlus, et pärandaja tegi testamendi notariaalselt tõestatud vormis. Testamendis on testaatori kinnitus: „Pärimisseaduse §§-de 86 ja 104 sisu on notari poolt minule avaldatud ja selgitatud.“ Sellest tõendist nähtub lisaks, et enne testamendi allakirjutamist testaatori poolt on testamendi tekst testaatorile ette loetud, vene keelde tõlgitud ja see vastab tema tahtele. Sellest järeldab kohus, et testaator oli testamendi tegemisel teadlik sellest, et toona kehtinud PärS § 86 kohaselt tuli testamendi tühistamiseks teha testaatoril uus testament või sõlmida pärimisleping. Sama tõendi alusel luges kohus tuvastatuks, et testaator oli testamendi allkirjastamise hetkel teadlik sellest, et testament on koostatud kahes eksemplaris, millest ühte hoitakse notaribüroos. Seetõttu ei ole usutav hageja väide, et testaator oli veendunud, et testamendi ühe eksemplari katki rebimisega muutub testament kehtetuks.
4(9)
Kuna hageja on ise tuginenud sellele, et pärast 2000. aastat ei suhelnud testaator enam kostjaga ning testaator suri aastal 2021, siis oli testaator enne oma surma vähemalt 21 aastat kostja mõju alt väljas, mistõttu ei ole täidetud PärS § 6 lg 1 p 3 kohaldamise tingimus, et pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kostja ei ole pettusega takistanud testaatoril testamendi tühistamist ega muutmist ning testaatoril oli võimalus testamenti muuta, kui ta seda oleks soovinud.
3.4.Menetluskulude osas märkis kohus, et on otsuse kuulutamisel 11.01.2023 teatanud inimliku eksimuse tõttu, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Samas tuleks need TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 447 lg 1). Seetõttu ei saa kohus enda eksimust ise kõrvaldada ning kui kostja soovib menetluskulude jaotuse muutmist otsuses, tuleb tal esitada maakohtu otsuse vaidlustamiseks apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Hageja kordab maakohtus esitatud seisukohti testaatori isiku ja testamendi tegemise asjaolude kohta. Testaator kasvas üles talupoja peres ja tal oli lõpetamata keskharidus (5 klassi). „Ajutine testament“ oli hoiul kostja käes, kes lubas peale laenu tagastamist tagastada testaatorile testamendi ainsa originaaleksemplari. Kostja kinnitas testaatorile, et testamendi kehtetuks muutmiseks piisab selle puruks rebimisest. 2000. a tagastas testaator võla, kostja andis testamendi originaaleksemplari testaatorile ja viimane rebis selle puruks. Kostja viis testaatori eksitusse selles, et testamendi tühistamiseks piisab selle hävitamisest.
4.2.Kohus ei arvestanud hageja väidetega selle kohta, et notariaalses testamendis kajastuvad ainult viited PärS §-le 86, mida olevat testaatorile selgitatud. Seetõttu ei ole võimalik väita, et testaatorile neid sätteid täies mahus selgitati. Sätte sõnastust ei ole testamendis kirjas ja testament ei andnud teavet selle kohta, mismoodi seda tühistada saab. Testamendis on märgitud, et see on tõlgitud vene keelde. Samas ei ole märgitud, et PärS § 86 oleks tõlgitud vene keelde. Kui notar ka selgitas pärandajale vene keeles sätte sisu, ei järeldu sellest, et notar oleks teinud seda sellisel viisil, et vähese haridusega testaator oleks testamendi tühistamisest õigesti aru saanud. Seetõttu ei saa eeldada, et pärandaja oli tutvunud testamendi tühistamise korraga. Tegelikkuses pärandaja ei teadnud, mis viisil saab testamenti tühistada. Juriidiliselt kirjaoskamatu testaator usaldas ülemusest kostjat ja oli veendunud, et testamenti saab tühistada pabereksemplari hävitamise teel.
4.3.Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et testaator ja kostja ei suhelnud üle 20 aasta pärast testaatori vallandamist koristaja ametikohalt kostja firmas; testament oli koostatud kogu tema varale, kui ta oli vaid 46-aastane; kostja kasuks, kes oli pärandajale täiesti võõras inimene; pärandaja kirjutas testamendi enda jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel raskete asjaolude kokkusattumusel (oli vaja raha laenuks võtta); kostja laenatud 300 eurot oli ebaproportsionaalne
5(9)
kostjale pärandatava vara suurusega. Kohus jättis otsuses tähelepanuta kostja suutmatuse selgitada, miks testament oli koostatud tema kasuks. Isegi kui pärandaja teadis testamendi tühistamise korda, tuleks testament tunnistada tühiseks, sest see oli koostatud pärandajale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
4.4.Kohus keeldus põhjendamatult tunnistajate Z ja Q ärakuulamisest. Tunnistaja Z võis anda ütlusi, et testament oli koostatud pärandajal esinenud raskete asjaolude mõjul.
4.5.Kostja viis sihilikult testaatori eksimusse, et testamenti saab tühistada selle katkirebimisega. Samas teadis kostja, kuidas testamenti tühistatakse. Pettuse mõjul tehtud testament tuleb lugeda tühiseks. Alternatiivselt takistas kostja pettusega testaatoril oma viimse tahte muutmist, sest testaator oli veendunud, et tühistas testamendi selle puruksrebimisega. Seetõttu puudus testaatoril võimalus väljendada tegelikku viimset tahet. Vastuapellatsioonkaebus
5.Vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda ning teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda, kuna nende jätmine hageja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Ebaõiglust põhjendab hageja sellega, et hagejal on otsene suhe pärandvaraga, ta on testaatori õde. Lisaks asub hageja kaugel pärandist, elab tunnustamata okupeeritud riigis ja tema sissetulekuks on pension umbes 20 eurot kuus. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel). Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus, kuid ringkonnakohus ei tee uut otsustust, kuidas menetluskulud jaotada. Selle otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebuse rahuldab ringkonnakohus täielikult ja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt.
7.1.Maakohus leidis õigesti, et VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt saab enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu pärast 1. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust.
7.2.Maakohus leidis õigesti, et kui pärandaja ei saa oma eksimusest teada või kui tühistamise aluseks olev olukord kestab pärandaja surmani, siis võivad pärandaja surma korral nõuda kõigil
6(9)
(TsÜS-s toodud) alustel testamendi kehtetuks tunnistamist pärijad pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul (PärS § 88 lg 7). I
8.Hageja tugines maakohtus asjaolule, et tehing on tehtud pettuse mõjul või heade kommetega vastuolus. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja toodud asjaoludel puudub õiguslik alus testamendi tühistamiseks.
8.1.Alused tehingu tühistamiseks saavad tuleneda TsÜS (1998) § 74 lg-st 1, mille kohaselt tehingu, mille tegemisel üks pool kasutas ära, et füüsiline isik oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, tunnistab kohus kannatanud poole nõudel kehtetuks.
8.2.Sisuliselt väidab hageja, et testaatoril oli kostjaga kokkulepe, et kostja laenab talle täna kehtivas vääringus 300 eurot ja testaator annab talle tagatise 10 000 euro ulatuses, tehes notariaalse testamendi hagis märgitud viisil kostja kasuks. Isegi kui vastaks tõele hageja väited, et kostja kasutas sellise kokkuleppe sõlmimisel ära testaatori sõltuvussuhet, kogenematust ja rasket olukorda, saaks tühine olla vastav poolte kokkulepe, aga mitte testament. Testamendi näol on tegemist ühepoolse tehinguga (TsÜS (1998) § 60 lg 2, kehtiv TsÜS § 67 lg 2 teine lause), milles väljendub vaid ühe isiku ehk testaatori tahe. Testament lähtub ainult pärandaja korraldustest ja testamendis soodustatud isikud ei ole tehingu osalised. Nad ei pea isegi teadma sellest, et pärandaja on teinud nende kasuks korralduse. Testament kui ühepoolne tehing saab iseenesest olla heade kommetega vastuolus, sest testamenti tehes peab testaator arvestama ka heade kommetega (TsÜS (1998) § 66 lg 1). Teatud korraldused loetakse seadusele mittevastavateks ehk lubamatuteks, ja need on seetõttu õiguslikus mõttes mittekehtivad. Testeerimisvabadus ei ole absoluutne ja seda piirab nt sundosa saamise õigus (PärS § 104). Hageja tugineb aga asjaoludele, mis eeldavad kahepoolse tehingu olemasolu ega saa olla aluseks testamendi kui ühepoolse tehingu heade kommetega vastuolule.
8.3.Maakohus leidis sisuliselt õigesti, et vaidlusaluse testamendi tegemisel ei esinenud tahtepuudust. Seda põhjusel, et testaator tahtis teha testamenti eesmärgiga raha laenuks saada ja laenu tagastamist tagada. Testaator ei lähtunud testamendi tegemisel valedest eeldustest ja teda ei petetud (TsÜS (1998) § 72 lg 1 mõttes), st talle laenati lubatud rahasumma. Testamendi tegemise valeks eelduseks ei saa lugeda testaatori arvamust, et testamendi tühistamiseks piisas selle enda valdusesse saamisest ja puruks rebimisest. Maakohus märkis põhjendatult, et testamendi tegemise ja selle tühistamise näol on tegemist kahe eraldiseisva tehinguga.
8.4.Vaidluse asjaolude kohaselt ei teadnud testaator, kuidas testamenti tühistada (PärS § 88 mõttes). Maakohus tuvastas, et notariaalses testamendis on kinnitus selle kohta, et testament tõlgiti testaatorile temale arusaadavasse keelde, ja selles sisalduvad paragrahvidena viited testamendi tühistamise korra kohta. Nimetatut kinnitas testaator oma allkirjaga testamendil. Isegi kui vastavaid sätteid testaatorile ei selgitatud ega tõlgitud, ei muuda see testamenti tühiseks, vaid võib kaasa tuua notari distsiplinaarvastutuse.
7(9)
8.5.Eelnevast tulenevalt on maakohus kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et puuduvad õiguslikud alused vaidlusaluse testamendi tühistamiseks. Samuti puuduvad õiguslikud alused tuvastamaks, et testament on tühine. II
9.Hageja on leidnud, et kostja kui pärija tuleks pärimisest välistada seetõttu, et ta on pärimiskõlbmatu. Kolleegium leiab, et maakohus on kitsendavalt kohaldanud PärS § 6 lg 1 p-s 3 sätestatut.
9.1.Maakohus märkis õigesti, et kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude õiguslikuks aluseks on PärS § 6 lg 1 p 3, mille kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes pettusega takistas pärandajat muutmast viimse tahte avaldust, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. Maakohus leidis, et testaatoril oli seoses asjaoluga, et ta oli 21 aastat kostja mõju alt väljas, võimalik oma viimset tahet väljendada.
9.2.Pärimiskõlbmatuse regulatsiooni eesmärk on välistada pärimisest pärija, kellel ühiskonnas aktsepteeritud eetikanormidest tulenevalt puudub moraalne õigustus pärida. Pärimiskõlbmatuse alused on loetletud pärimisseaduses ammendavalt. Pärimiskõlbmatuks tunnistamist saab nõuda pärast pärandi avanemist (PärS § 8 lg 3). Kuna pärand on praegusel juhul avanenud, on nimetatud eeldus täidetud.
9.3.Viimse tahte avaldamine selle kehtivas vormis on oma sisult käsutus. Pärandaja takistamine teha sellist käsutust võib eelnimetatud normi kohaselt toimuda pettusega. Normi kohaldamise eelduseks on, et pärandaja on kavatsenud pärimisõiguslikku käsutust teha või seda tühistada. Praegusel juhul on pärandaja hagi asjaolude kohaselt kavatsenud tühistada varasemalt kostja kasuks tehtud testamendi. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja takistanud pärimisõigusliku käsutuse tühistamist üldiselt, vaid sellise käsutuse tühistamise kehtivust. Hageja tugines asjaolule, et kostja tekitas testaatoris veendumuse, et testamenti saab tühistada ka selle puruks rebimisega, mis kehtinud õiguse kohaselt ei tühistanud aga pärandaja eelnevat käsutust.
9.4.Kuigi TsÜS (1998) pettust ja eksimust reguleerivad sätted kohalduvad mitmepoolsetele tehingutele, on need seadusest tulenevad mõisted rakendatavad ka PärS § 6 lg 1 p 3 tõlgendamisel. Pettus TsÜS (1998) § 72 lg 1 järgi on isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. See kehtib ka praeguse olukorra kohta, kus tegemist on tehingu tühistamisega. Eksimus TsÜS (1998) § 71 järgi on tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Õiguskirjanduses on kehtiva TsÜS-i analoogse normi osas väljendatud seisukohta, et asjaolude all tuleb eelkõige mõista faktilisi asjaolusid, ent asjaolude all tuleb mõista ka tehingu tagajärgi, st tehingu tagajärjel tekkivaid õigusi ja kohustusi või tehinguga kaasneva õigusmuudatuse sisu. Tehingu pool võib faktiliste asjaolude kõrval eksida ka õigusküsimuses, eelkõige tehingu tagajärgede osas (TsÜS komm (2023), § 92 p 3.1).
9.5.Asjaolude kohaselt pettis kostja testaatorit ja viimane ei saanud oma eksimusest enne oma surma teada. Testaatori eksimust testamendi puruksrebimisega kaasnevasse õigusmuudatusse ei välista see, et notar testaatorile kehtivat testamendi tühistamise korda selgitas, vastav viide seadusele testamendis kajastus, testament oli selles kajastuva kohaselt koostatud kahes eksemplaris ja testaator sellega hiljemalt testamendi kostjalt enda valdusesse saamisega tutvuda sai. Arvestades testaatori väidetavat kostjalt saadud teadmist, et testamendi tühistamiseks piisab 8(9)
ka selle puruksrebimisest, ei olnud testaatoril põhjust hakata tegema uut nortariaalset või kodust testamenti, samuti pärimislepingut (kehtinud PärS § 86 lg 2). PärS § 6 lg 1 p 3 sõnastus „pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada“ on kolleegiumi hinnangul kohaldatav ka olukordades, kus otsest objektiivset takistust testamendi muutmiseks ei ole. Oleks ebaõiglane ja seaduse mõttele mittevastav, kui PärS § 6 lg 1 p 3 ei oleks kohaldatav sellistele olukordadele, kui testamendi alusel pärija takistab testaatoril kavalusega, kasutades ära tema lihtsameelsust või usaldust, oma testamendis väljendatud tahet muuta (testamenti tühistada).
10.Selleks, et PärS § 6 lg 1 p-s 3 sätestatut kohaldada, tuleb tuvastada, kas testaator soovis vaidlusalust testamenti tühistada, kas kostja pettis tahtlikult testaatorit ja kas testaator tulenevalt oma lihtsameelsusest ja isiklikust usaldussuhtest kostja vastu eksis selle tulemusena testamendi puruksrebimise õiguslikes tagajärgedes.
10.1.Praegusel juhul kehtib TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamise üldine kord. Seega hageja peab tõendama asjaolud, millele tema nõue tugineb ja kostja peab tõendama oma vastuväited. Maakohus on ainsa tõendina võtnud asja juurde testamendi ja tagastanud kõik ülejäänud tõendid hagejale. Kostja ei ole ühtki hageja väidet omaks võtnud.
10.2.Maakohus on tulenevalt materiaalõiguse väärast tõlgendamisest jätnud välja selgitamata, millised tõendid soovivad menetlusosalised esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Hageja väited vajavad osaliselt ka täpsustamist. Nii näiteks on hageja esitanud erinevaid väiteid testaatori vähese hariduse kohta. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist ja anda tähtaeg tõendite esitamiseks. Sarnaselt tuleb kostjale anda seejärel võimalus tulenevalt ringkonnakohtu selgitusest ja hageja esitatavatest tõenditest esitada oma vastuväited ja tõendid. Seejärel saab maakohus hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, on hagejal võimalik esitada maakohtule ka muud praeguses apellatsioonkaebuses esitatud väited ja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (TsMS § 658 lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad asjaolude tuvastamisega.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.