H. S. hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ü. H. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostjad: I OSAÜHING HANSEKON (registrikood 10901879), lepinguline esindaja Kalju Kutsar II Ü. H. (isikukood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
7. veebruar 2022; edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud H. S. kanda.
3.Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja menetluskulud eurot.
4.Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Määrata, et Ü. H. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Vabastada H. S. täielikult riigilõivude (300 eurot ja 630 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.H. S. (hageja) esitas 16. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi OSAÜHINGU HANSEKON (kostja I) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja esitas 2. mail 2022 hagi kostja I ja Ü. H. (kostja II) vastu, milles palub: 1) kohustada kostjaid avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja I võrguväljaande veebilehel www.lounaleht.ee esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00 – 18.00 ning 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja I paberväljaandes „LõunaLeht“ esiuudisena järgmise sisuga teated: „xxxxxxxxxxxxx“. Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber. Artiklis on läbivalt kasutatud sõnapaari “vanaisa talu” , mis ei vasta tõele”. Artikli 10 lõigus olev tsiteering: “„Miks notar meie nõudeõigust kinnitas, kui vald väidab, et meil seda polnud?” ei vasta tõele. 2) Teade tuleb avaldada mahus vähemalt 1/10 esilehe lehekülje pindalast. Teade peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 11 või 12; 3) Kohustada kostjat I xxxxxxxxxxxx „LõunaLeht“ veebiväljaandes ja paberväljaandes ilmunud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx artikli pealkirjast sõna „xxxxxxxxxxx“ ning avaldama 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest paberväljaandes vastavasisuline õiendus esiuudisena mahus vähemalt 1/10 esilehe lehekülje pindalast. Õiendus peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 11 või 12. 4) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel (hageja hinnangul 10 000 eurot); 5) Jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I Lõunalehe online-versiooni veebilehel xxxxxxxxxxxxx kostja II kirjutatud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Sama artikkel ilmus Lõunalehe paberväljaandes xxxxxxxxxxxxx. Hagejale ei saadetud artiklit ülevaatamiseks ega kooskõlastamiseks, kuid hageja pöördus toimetuse poole loo avaldamiseks ning palus saata ka kooskõlastamiseks.
Artikli pealkiri on ebakohane ning negatiivse varjundiga, kahjustades selliselt hageja head nime. Samuti on pealkirjas, artiklis ning foto all ekslikult märgitud, et tegemist on xxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses isa taluga). Artiklis on märgitud, et „„..xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses ei ole praegusel ajal õuemaad üldse“. Samuti on märgitud, et „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses on õuemaad 2 hektarit). Artiklis on märgitud, et „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses maad ei antud mitte talu rajamiseks, vaid anti lisamaad). Lisaks on märgitud, et „...tähendaks selle perekonna küüditamist”, kes nüüd sellele maale oma talu on rajanud“ (tegelikkuses ei ole talu mitte rajatud, vaid selle maid on suurendatud). Artiklis on hagejat valesti tsiteeritud, kirjas on „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Samuti on märgitud, et „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses ei olnud hageja mitte raskelt haige, vaid tal oli raske puue“. Märgitud on ka „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses nelja kinnistu kohta). Samuti on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:...xxxxx (13,27 ha)“ (xxxxx kinnistu tegelik nimetus on xxxxx-xxxxxxxxxxx). Artiklis on märgitud, et „...oli S. nõudeõigus väiksemale koondpinnale“ (tegelikkuses oli hagejal õigus suuremale koondpinnale“. Samuti on märgitud, et „oleks ta pidanud riigile tasuma 5,44 hektari lisamaa eest 1440 eurot“ (hagejale ei ole selliste andmetega maksedokumenti esitatud). Artiklis on märgitud, et „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ ja „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (õige on xxxxx-xxxxxxx maa- ja katastriüksus).
2.Kostja I vaidleb hagile vastu. Hageja möönab ka ise, et on pikka aega järjekindlalt tegelenud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimusega, kuid tal ei ole õnnestunud saavutada soovitud eesmärke. Väljend „xxxxxxxxxx“ ei ole artikli kontekstis negatiivse varjundiga ega saa mingil viisil keskmise lugeja silmis kahjustada tema head nime. Seoses talu kuuluvusega hageja isale (mitte xxxxxxxx, nagu artiklis on märgitud), märkis kostja I, et tegemist võis olla vääritimõistmisega, millega ei saanud hagejale tekkida mittevaralist kahju. Kostjale I jääb arusaamatuks, milles seisnevad valeväited hagejale tagastatud maa suuruse osas. Kinnisturaamatu andmetel kuulub käesoleval ajal hagejale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx suurusega xxxxxxxxx. Seega on lisaks hoonete alla jäävale maale hageja omandis veel täiendav maatükk ning ei ole selge, miks seda osa maast ei võiks nimetada õuemaaks ning kuidas selline nimetamine hageja õigusi rikub. Hageja ei ole eristanud ajakirjaniku seisukohti tema poolt tsiteeritud ametiisikute väidetest. Viimaste väidete õigsuse eest ei saa kostja I vastutada. Hagist ei nähtu, milles seisnes ekslik tsiteerimine (ei ole arusaadav, mida hageja väidetavalt ütles). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ajakirjanik eksis vallavalitsuse korralduses nimetatud kinnistute arvu, maaüksuse nime või nõudeõiguse suuruse osas. Isegi kui ajakirjanik eksis detailides, ei saa sellest järeldada, et sellisel viisil oleks hagejale tekitatud mittevaralist kahju.
3.Kostja II vaidleb hagile vastu. Hageja ei soovinud näha artiklit enne avaldamist ning sellist soovi ei ole hageja ka tõendanud. Seadus ega ajakirjanduseetika koodeks ei kohusta ajakirjaniku infoallikale enne avaldamist näitama artikli mustandit. Sõna „xxxxxxxxxx“ on eesti keeles neutraalse tähendusega sõna. Artikli pealkirja on kontsentreeritud artikli sisu. Sellest tulenevalt viitab pealkiri sellele, et hageja püsis visalt oma seisukoha juures, et riik peab tagastama enne 1940. aastat eksisteerinud talu täpselt selle omaaegsetes piirides. Artiklis ei ole hagejat mitte mingil moel halvustatud.
Seoses talu kuuluvusega hageja xxxxxxxx märkis kostja II, et tegemist ei ole valeväitega. Hageja kasutas suhtluses kostjaga II talu kohta kolme sõnastust „vanaisa talu, isa talu ja et ema oli talu õigusjärgne omanik. Kostja II viitab Võru Vallavalitsuse vastusele, mille kohaselt kuulus xxxxxxxx talu õigusvastaselt võõrandamise ajal P. S. (1/2 osas; hageja vanaisa) ja xxxxx S. (1/2 osas; hageja vanaisa vend). Talu õigustatud subjektideks on tunnistatud mh M. S. (hageja ema). Väited „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ ja „Kuna taluhooned on mehe nimel, siis vaid need saaks ta veel koos 1,9 hektari õuemaaga enda kinnistuks vormistada“ on omavahel vastuolus – esmalt väidab hageja, et õuemaad pole üldse, ning seejärel väidab, nagu oleks seda kaks hektarit. Maa-ameti kaardiserveri andmetel on xxxxx-xxxx kinnistu pindala 18781 m2 ehk ümardatult 1,9 hektarit. Seda kinnitab ka Orava vallavalitsuse korraldus. Väited „Pahandate ühelt poolt sellepärast, et Teile ei antud tagasi Teie isale kuuluvat talumaad, kuna see olla antud kellelegi teisele talu rajamiseks“ ja tähendaks selle perekonna „küüditamist“, kes nüüd sellele maale oma talu on rajanud“ on tsitaadid ametlikust vastusest, mitte artikli autori väide. Kostjal II ei ole infot hageja delikaatsete isikuandmete kohta. Kostja II tugines artikli kirjutamisel hageja enda selgitusele Võru vallavanema K. P. väite peale, et hageja ei võtnud vastu vallavalitsuse edastatud tähtkirju. Kostja II uskus heauskselt hageja väidet, et ta oli tähtkirjade kättetoimetamise ajal raskesti haige (näiteks haiglas olles ei ole võimalik koju toimetatud tähtkirju kätte saada) ja pani eluliselt usutava väite ka artiklisse kirja. Artiklis on kasutatud Võru Vallavalitsusest saadud andmeid, mille järgi käis valla korraldus viie kinnistu kohta. Artiklis on kasutatud valla korralduse väljaandmise hetkel kehtinud katastriüksuste nimetusi. Artiklis märgitu mõte oli see, et hagejal oli nõudeõigus (st õigus nõuda tasuta maa tagastamist) väiksemale pindalale (osale talumaade koondpindalast), kui ta enda omandusse soovis saada, millest tulenevalt pidanuks ta riigile maksma lisamaa eest juurde. Artiklis ei ole väidetud, et hagejale on selliste andmetega maksedokument esitatud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I avaldas Lõunalehe veebilehel ning paberväljaandes xxxxxxxxxxxxx artikli pealkirjaga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, milles kirjeldati seda, kuidas hageja tegeles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega.
6.Kostjate kohta märgib kohus järgmist. Esmalt esitas hageja hagi kostja I (Lõunalehe väljaandja) vastu. Kuivõrd hageja oli mitmes menetlusdokumendis märkinud, et talle jääb arusaamatuks, miks kohus menetleb hagi kostja I, mitte artikli kirjutanud ajakirjaniku (hiljem kostja II) vastu, palus kohus 24. septembri 2021 kirjas täpsustada, kellelt ta soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses artikliga. Hageja 3. jaanuari 2022 vastusest ei olnud kohtu hinnangul võimalik üheselt aru saada, kellelt ta kahju hüvitamist nõuab. Seetõttu korraldas kohus 7. veebruaril 2022 eelistungi, et välja selgitada, kelle vastu ja milliseid nõudeid hageja esitada soovib. Eelistungil soovis hageja, et Lõunaleht vabandaks, ning arvas, et kostja I (ajalehe väljaandja) ei peaks menetluses olema, sest kostja I ei ole süüdi, et ajakirjanik (hiljem kostja II) artikli kirjutas. Eelistungil taotles hageja kostja I asendamist kostja II, K. L. ja K. P. . Samas leidis hageja eelistungi lõpus, et kostja I peaks ikkagi menetlusse jääma. Eelistungil soovitas kohus hagejale
veel kord taotleda riigi õigusabi korras esindajat, et esitada kohtule nõuetekohane hagi (esimest korda oli riigi õigusabi antud hagejale 17. septembri 2020 määrusega). Selliselt esitaski hageja riigi õigusabi taotluse, mille kohus 18. märtsi 2022 määrusega ka rahuldas. Määruses andis kohus hagejale riigi õigusabi hagi koostamiseks ja esindamiseks menetluses, ning määras, et advokaadil tuleb hageja esindajana selgitada välja hageja võimalikud nõuded kostja I, ajakirjaniku (hiljem kostja II), K. L. ja K. P. vastu seonduvalt artikliga, ning koostada hageja õiguste kaitseks vajalik nõuetekohane hagiavaldus.
2.mail 2022 esitas hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso kohtule hagi kostja I (Lõunalehe väljaandja) ja kostja II (artikli kirjutanud ajakirjanik) vastu. Kohus võttis 14. detsembri 2022 määrusega menetlusse hageja nõuded kostja I vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamiseks (mittevaralise kahju nõue oli juba eelnevalt menetluses), ning hageja nõuded kostja II vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
7.Hilisemates menetlusdokumentides on hageja tuginenud sellele, et talle jääb arusaamatuks, miks on kostja I menetluses. Hageja on tuginenud ka sellele, et menetluses peaks olema muud isikud (nt K. P. ). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et 18. märtsi 2022 riigi õigusabi andmise määruses oli hageja esindajale määratud tähtaeg, et selgitada välja hageja võimalikud nõuded erinevate isikute (kostja I, ajakirjaniku, K. L. ja K. P. ) vastu. Hageja (esindaja kaudu) esitas 2. mail 2022 hagi Lõunalehe väljaandja ja ajakirjaniku vastu, mida kohus on ka menetlenud. Hageja ei saa menetluses esitada pidevalt erinevaid seisukohti seoses sellega, kelle vastu ja milliseid nõudeid ta soovib esitada. Eelneva tõttu ongi kohus menetlenud hageja nõudeid kostjate I ja II vastu.
8.Järgmisena käsitleb kohus hageja nõudeid. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.
9.Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.
10.Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.
11.Artikli pealkiri on „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja hinnangul on sõna „xxxxxxxxxxx“ ebakohane ning negatiivse varjundiga, kahjustades selliselt hageja head nime. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna „xxxxxxxxxx“ „jonnakas, isemeelne,
järeleandmatu, visalt millegi juures püsiv“. Kuigi sõna „xxxxxxxxxxx“ kasutamine võib kohtu hinnangul olla ka negatiivse varjundiga, ei ole siiski tegemist vulgaarse või täiesti sobimatu sõnaga, ning seega tuleb hinnata selle sõna kasutamist konkreetses kontekstis. Kohtu hinnangul on kostjad piisavalt selgitanud, et pealkiri viitab artikli sisule, mille kohaselt püsis hageja visalt oma seisukoha juures, et riik peab tagastama enne 1940. aastat eksisteerinud talu täpselt selle omaaegsetes piirides. Kohtu hinnangul on seega kostjad selgitanud väärtushinnangu kohasust ning seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
12.Artikli pealkirjas, artiklis läbivalt ning foto all on märgitud, et tegemist on hageja xxxxxxxxxxxxx. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses on tegemist tema isa taluga. Võru Vallavalitsuse 13. jaanuari 2023 vastusest (kostja II vastuse lisa nr 3) nähtuvalt kuulus talu õigusvastaselt võõrandamise ajal P. S. (1/2 osas; hageja vanaisa) ning xxxxx S. (1/2 osas; hageja vanaisa vend). Talu õigustatud subjektideks on tunnistatud M. S. (1/2 osas; hageja ema) (vt Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldus nr 74, kostja II vastuse lisa nr 2). Hageja ei ole vaidlustanud seda, et P. S. on tema vanaisa. Arvestades seda, et õigusvastaselt võõrandamise ajal kuulus talu hageja xxxxxxxx, ei olnud kohtu hinnangul ebaõige nimetada talu hageja vanaisa omaks. Seega on kostjad selgitanud ja tõendanud faktiväite tõesust. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõige faktiväitega ning tegelikkuses oli tegemist siiski hageja isa taluga, ei hageja kohtu hinnangul põhistanud sellise ebaõige faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et tegemist on hageja xxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses isa taluga).
13.Artiklis on märgitud, et „..xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb sellele, et praegusel ajal ei ole õuemaad üldse. Samuti on artiklis märgitud, et „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses on õuemaad 2 hektarit. Siinkohal nõustub kohus kostjaga II selles, et hageja positsioon on vastuoluline – ühe faktiväite puhul leiab hageja, et see on ebaõige, kuna õuemaad ei ole üldse, ning teise puhul leiab, et see on ebaõige, kuna õuemaad on tegelikult 2 hektarit. Seega ei ole selge, kas hageja enda hinnangul on õuemaa olemas või mitte. Lisaks sellele on kostjad esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistu pindala on 18 781 m2 ehk ümardatult 1,9 hektarit (vt kinnistusraamatu väljavõte, kostja I vastuse lisa; samuti Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldus nr 74; kostja II vastuse lisa nr 2). Seega on kostjad tõendanud kinnistu pindalaga seonduva faktiväite õigsust. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega (õuemaad ei ole üldse; kinnistu pindala on 2 hektarit), ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged väited selle kohta, et õuemaa on olemas (tegelikkuses ei ole) või et kinnistu pindala on 1,9 hektarit (tegelikkuses 2 hektarit).
14.Artiklis on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ /.../ tähendaks selle perekonna „küüditamist“, kes nüüd sellele maale oma talu on rajanud“. Hageja tugineb sellele, et maad ei antud talu rajamiseks, vaid anti lisamaad, ning talu ei ole rajatud, vaid selle maid on suurendatud. Siinkohal nõustub kohus kostjatega selles, et tegemist on tsitaatidega ametiisiku (Riigikogu kantselei juriidilise osakonna juhataja) vastusest, mitte artikli autori väitega. Seega ei saa kostjad nende faktiväidete tõesust selgitada või tõendada. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega, ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged faktiväided selle kohta, et
kellelegi teisele anti maad talu rajamiseks ja nad on sinna oma talu rajanud (tegelikkuses anti lisamaad).
15.Artiklis on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb sellele, et teda on valesti tsiteeritud. Kohtu hinnangul ei nähtu aga hagist, mida hageja tegelikult ütles (milles seisnes vale tsiteerimine). Kohtul ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kas hagejat on valesti tsiteeritud või mitte. Lisaks sellele on kostja II vastuses hagile selgitanud, et hageja lause tulenes notari väljastatud pärimisõiguse tunnistusest, millest hageja tuletas pärijate õiguse terve talule, samas kui vald väitis, et pärijatel ei olnud õigust tervele talule.
16.Artiklis on märgitud „ta /hageja/ oli sel ajal raskelt haige“. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses ei olnud ta raskelt haige, vaid tal oli raske puue. Kohtu hinnangul puudub kostjatel objektiivne võimalus selgitada või tõendada hageja terviseseisundiga seonduvat. Kohus peab loogiliseks kostja II selgitust selle kohta, et artikli kirjutamisel tugines ta vallavanema K. P. väitele, et hageja ei võtnud vastu vallavalitsuse edastatud tähtkirju, ning uskus hageja selgitust, et viimane oli tähtkirjade kättetoimetamisel raskelt haige, mis takistas tal kirjade kättesaamist (raske puue on püsiv seisund ning seega on arusaamatu, kuidas see takistas üksnes teatud ajahetkel kirjade kättesaamist). Ka siis, kui asuda seisukohale, et tegemist on vale faktiväitega, ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et ta oli raskelt haige (tegelikkus oli hagejal raske puue).
17.Artiklis on märgitud, et „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:...xxxxx (13,27 ha)“, „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses käis valla korraldus nelja kinnistu kohta, xxxxx kinnistu tegelik nimetus on xxxxx-xxxxxxxxxxx, ning xxxx maa- ja katastriüksuse asemel peaks olema xxxxxxxxxxxxxxxx maa- ja katastriüksus. Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldusest nr 74 (kostja II vastuse lisa nr 2) nähtub, et selles mainitakse viit kinnistut ning selles mainitakse ka xxxxx kinnistut, samuti xxxx maa- ja katastriüksust. Kostja II on ka selgitanud, et korralduses on kasutatud selle väljaandmise hetkel kehtinud katastriüksuste nimetusi. Ka Orava Vallavalitsuse 1. märtsi 2017 korralduses nr 28 (kostja II vastuse lisa nr 4) on kasutatud xxxxx, xxxx, xxxx ja xxxxx katastriüksuste nimetusi (mitte üksnes xxxxx-xxxxxxxxxxx katastriüksuse nimetust). Seega on kostjad selgitanud kinnistute ja nende nimetustega seonduvate faktiväidete õigsust. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega ning tegelikkus käis korraldus nelja (mitte viie) kinnistu kohta ning artiklis on kasutatud ebaõigeid kinnistute nimetusi, ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged väited selle kohta, et valla korraldus käis viie (tegelikkuses nelja) kinnistu kohta, ning artiklis kasutatud ebaõiged kinnistute nimetused.
18.Artiklis on märgitud, et „...oli S. nõudeõigus väiksemale koondpinnale“. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses oli tal õigus suuremale koondpinnale. Kostja II on vastuses selgitanud, et hagejal oli nõudeõigus (st õigus nõuda tasuta maa tagastamist) väiksemale pindale, kui ta enda omandisse soovis saada, millest tulenevalt pidanuks ta riigile lisamaa eest maksma 1440 eurot (vt ka otsuse p 19). Seega on kostja II selgitanud hageja nõudeõigusega seonduvat väidet ning see selgitus on ka kooskõlas artikli sisuga.
19.Artiklis on märgitud, et „oleks ta (hageja) pidanud riigile tasuma 5,44 hektari lisamaa eest 1440 eurot“. Hageja tugineb sellele, et talle ei ole selliste andmetega maksedokumenti esitatatud. Orava Vallavalitsuse 1. märtsi 2017 korralduse nr 28 (kostja II vastuse lisa nr 4) kohaselt on
nõudeõiguse osast suurema pinnaga maa, suurusega 5,44 hektarit tagastamise eest juurdemakstav summa on 1440 eurot ning see summa tuleb hagejal kanda Rahandusministeeriumi kontole. Seega on kostjad tõendanud nimetatud faktiväite õigsust. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõige faktiväitega ning tegelikkuses ei pidanud hageja riigile lisamaa eest tasuma, ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud ebaõige faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige faktiväide selle kohta, et ta pidi riigile lisamaa eest tasuma (tegelikkuses ei pidanud).
20.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostjad on selgitanud ning tõendanud vaidlusaluste faktiväidete tõesust ning väärtushinnangu kohasust. Samas ei ole hageja põhistanud väidete au teotavat iseloomu. Kohus on seisukohal, et iga ebaõige faktiväide ei tähenda veel automaatselt hageja õiguste rikkumist (au teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Seega jätab kohus hagi rahuldamata.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuigi hageja on menetluses saanud menetlusabi, ei välista ega piira see hageja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulud (TsMS § 190 lg 1). Seega tuleb hagejal hüvitada kostjatele tekkinud kulud.
22.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I lepingulise esindaja kulud 300 eurot (120 eurot/h x 2,5 h). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu (2,5 h). Eelneva tõttu on kostja I lepingulise esindaja kulud täies ulatuses põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja II ei ole kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitanud ning seega tuleb määrata, et kostjale II hüvitatavad kulud puuduvad.
23.TsMS § 190 lg 3 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on 11. märtsi 2021 määrusega vabastanud hageja 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest.
26.oktoobri 2022 määrusega on kohus vabastanud hageja 630 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Arvestades hageja majanduslikku olukorda menetlusabi andmise otsustamise ajal, mis praeguseks ajaks ei ole eelduslikult muutunud, samuti hageja tervislikku seisundit, millele hageja on läbivalt oma menetlusdokumentides viidanud, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg
7 alusel täielikult riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega ei pea hageja tasuma riigile riigilõivu. Kohus on 17. septembri 2020 ja 18. märtsi 2022 määrustega andnud hagejale riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Seega ei pea hageja riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.