Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja (võlgnik): Z. T. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX); usaldusisik advokaat Hillar Villers, asukoht Keskväljak 4, Jõhvi linn, telefon +3725082311, e-post [email protected] ; vandeadvokaadi tunnistus nr 651).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Z. T.i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja Z. T.i (isikukood XXX) pankrot 25.septembril 2023. a kell 16.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada Z. T.i pankrotihalduriks advokaat Hillar Villers, asukoht Keskväljak 4, Jõhvi linn, telefon +3725082311, e-post [email protected] ; vandeadvokaadi tunnistus nr 651).
4.Määrata virtuaalse võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16.10 2023. a algusega kell 15.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada Z. T.i vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 30.10.2023. Z. T. ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui Z. T. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
9.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 (kaheksasada seitsekümmend koos käibemaksuga) eurot Hillar Villersile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EEXXX Swedbank) .
10.Pankrotihaldur Hillar Villers täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 25.09.2024. a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.Z. T. esitas 04.07.2023 Viru Maakohtu maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada tema pankrot ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik võttis laenu oma elujärje parandamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud mitmed täitemenetlused. Ta ei ole suuteline võlgnevusi täies ulatuses tasuma. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Z. T.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar Villersi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
5.Usaldusisik on tuvastanud, järgmist:
5.1 Võlgniku teadaolevad varad. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99806958202, II samba konto saldo oli 26.07.2023 SEB Energiline Pensionifond 294.862 osakut ja Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele 2572.932 osakut (Lisa 2). Usaldusisikul ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpaberikontot ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole (Lisa 2). Võlgniku omandis ja teiste isikute (5 isikut) oli pärimise teel omandatud ning ühisomandis olnud järgnev vara (sisuliselt pärandvara ühisus): Korteriomand (registriosa nr 1840908) (Lisa 2) Hooneühistu JUUBELIAUTO (RK 80038347) 2(5)
liikmelisus (Lisa 2) Võlgniku vastuses usaldusisiku teabenõudele (Lisa 7) teatas võlgnik, et korteriomand võõrandati 5 000,00 euroga ja iga pärija sai 1 000,00 eurot. Edasises pankrotimenetluses on tehingu tagasivõitmine majanduslikult ebaotstarbekas. Hooneühistu liikmelisuse võõrandamise osas võlgnik usaldusisikule nõutud andmeid ei esitanud, kuid eelduslikult võõrandati liikmelisus koos korteriomandiga. Liiklusregistri andmete kohaselt olid võlgniku omandis järgnevad sõidukid (Lisa 2): Audi A6, reg. märk XXX, esmane reg aasta 1998, Liiklusregistrist kustutatud seoses lammutamisega, SAAB 9-3, reg. märk XXX, esmane reg aasta 1998, võõrandatud 16.11.2020.a. Vastuseks usaldusisiku teabenõudele (Lisa 7) teatas võlgnik, et sõiduk SAAB 9-3 võõrandati 300,00 euroga, kuna läks metalli Edasises pankrotimenetluses on tehingu tagasivõitmine majanduslikult ebaotstarbekas. Muu. Maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku teabenõudele esitatud vastuse kohaselt võlgnik töötab X OÜs (RK XXX) ja tema töötasu on 650 eurot. Teisi sissetulekuid võlgnik ei oma (Lisas 7 võlgniku kinnitus). Võlgniku tuludeklaratsioonid/andmed võlgniku tulude kohta on esitatud MTA vastuses (Lisa 4). Võlgnik on abielus K. T.`iga (IKXXX) alates 10.05.2023.a. ja abiellumisel valiti varasuhteks varalahusus (Lisa 2). Seega võlgniku abikaasa varaga seonduvat käesolevas aruandes ei käsitleta. KOKKUVÕTE: Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks, arvestamata lisatud varanimekirjas toodud töötasu (summas 725 eur mittearestitav TMS kohaselt) 0 EUR. 5.2 Võlgniku teadaolevad kohustused. Kajastatud Lisas 9. Pooleliolevad kohtuvaidlused: Aruande koostamise ajaks ei ole teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi. KOKKUVÕTE: Arvestades Lisa 9 toodut on võlgnikul kohustusi summas 21 367,87 eur. Võlgniku varaline seis Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 21 367 EUR võrra. HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕULISUSELE Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
USALDUSISIKU
HINNANG
EDASISE
MENETLUSE
KOHTA
Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku taotlused on põhjendatud ja tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende põhjendatus) selguvad edasises pankrotimenetluses. USALDUSISIKU HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetusavalduses ei ole toodud selgitusi makseraskuste tekkimise kohta. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks ning võlgnik on nö „elanud üle oma võimete“ ehk võtnud endale rahalisi kohustusi, mida ta ei olnud oma sissetulekute põhiselt suuteline täitma. Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on 3(5)
tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Hillar Villers on esitanud tasunõude 870 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 870 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
11.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist 4(5)
menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.