2-23-117628/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud ja aktsepteerinud Kliendikeskkonnas lepingu tingimusi, sõlmisid kostja ja X OÜ (registrikood xxx) 30.03.2022 krediidilepingu krediidilimiidiga 1080 eurot, intressimääraga 36% aastas, krediidikulukuse määraga 41.69%. Lepingu üldtingimustest tulenevalt kõik Lepingust tulenevad maksed tuleb tasuda vastavalt arvetele, mille Krediidiandja edastab igakuiselt Kliendi poolt avaldatud e-posti aadressile ning HyBa iseteeninduse vahendusel. Arvetel ja iseteeninduses nähtub kogu krediidilimiidi kasutamisega seotud info ja Lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt Lepingus kokkulepitud maksepäeval st. 10. kuupäeval (arvestusperiood on kalendrikuu) kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida Krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Arvestusperiood Kui Kliendil on Lepingu alusel täitmata rahalisi kohustusi, võib arvel nähtuda ka viivis või võla sissenõudmise kulu tasuliste võlateadete saatmise eest. Kostja on kasutanud limiiti summas 1 168,59 eurot (lisa 4) ning tasunud põhivõla katteks 108,23 eurot. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes korduvalt tagastamata vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse, hoolimata saadetud meeldetuletuskirjadest edastas krediidiandja kostjale 2023-01-10 lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks, see tähendab võlgnevuse likvideerimiseks ning sealhulgas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse tasumisega, loeti leping kooskõlas VÕS § 416 lg 1 krediidiandja poolt ülesöelduks 2023-01-25. Hageja edastas kostjale 30.01.2023 nõudekirja koos nõude

loovutamise teatega. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1060,36 eurot (1168,59 – 108,23), tasumata intress lepingu põhitingimustes kokkulepitud määras 36% aastas, kokku summas 293,73 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt on Krediidiandjal Maksetega hilinemisel õigus nõuda viivist 24% aastas. Viivist arvestatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivituses oldud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 177,79 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ja laenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja menetluskulud: menetluses kokku tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevuse 1060,36 eurot, intressi 293,73 eurot, viiviseid 177,79 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot, menetluskulud summas 315 eurot (riigilõiv 315 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.09.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.