Themis Õigusbüroo OÜ hagi A.R. ja A.K. vastu võla ja viivise väljamõistmise nõudes
Hagihind
4130,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543; asukoht Narva mnt 5, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: T.R. (e-post; XXX); Kostja I: A.R.
XXX);
(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post;
Kostja II: A.K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post; XXX) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista solidaarselt A.R. ja A.K. Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja 3824,55 eurot, sh 3375 eurot põhivõlg ja 449,55 eurot 22.09.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Mõista solidaarselt A.R. ja A.K. Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja alates 23.09.2023. a viivis 3375 euro suuruselt põhivõlalt 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate A.R. ja A.K. kanda.
5.Mõista solidaarselt A.R. ja A.K. Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja menetluskulud summas 921,25 eurot.
6.Mõista solidaarselt A.R. ja A.K. Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja viivis punktis 5 väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Themis Õigusbüroo OÜ esitas 21.02.2023. a kohtusse hagiavalduse A.R. ja A.K. vastu võla ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja I 07.09.2022. a võlatunnistus-kokkuleppe, millega tunnistas rahalise kohustuse olemasolu K.K. ees summas 3000 eurot. Kostja I võttis võlatunnistus-kokkuleppega kohustuse tasuda K.K. võlgnevuse 100 euro suuruste osamaksetega, sealjuures tasudes esimese osamakse 10.10.2022. a ja järgnevad iga kuu 10. kuupäevaks kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja II võttis käendajana kohustuse tagada kostja I kohustuste täitmist kuni 4500 euro ulatuses. Seoses sellega, et kostjad võlatunnistus-kokkulepet täitma ei asunud, ütles võlausaldaja K.K. maksekokkuleppe ennetähtaegselt üles ja nõudis kostjatelt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 14.11.2022. a. 12.11.2022. a loovutas endine võlausaldaja oma nõudeõigused kostjate vastu hagejale. 23.11.2022. a sõlmisid hageja ja kostjad maksegraafiku kokkuleppe võlgnevuse summas 3375 euro tasumiseks. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse hagejale osamaksetena alates 22.01.2023. a. Muuhulgas leppisid pooled kokku viivise lisandumises määraga 0,06% päevas ning kokkuleppe ülesütlemise õiguses kui makseviivitus on kestvusega enam kui 10 päeva. Kokkuleppe täitmist jäi jätkuvalt tagama kostja II. Kostja II vastutuse maksimumsummat ei muudetud, st selleks jäi 4500 eurot. Ka seda hagejaga sõlmitud kokkulepet ei asunud kostjad täitma, mistõttu ütles hageja kokkuleppe üles alates 13.02.2023. a. Kuna kohtuväliselt kostjad nõuet ei täitnud, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tasumata põhivõla summas 3375 eurot, viivise põhivõlalt 20.02.2023. a seisuga summas 16,20 eurot ja edasiulatuvalt 0,06% põhivõlalt päevas kuni nõude täitmiseni.
2.Kohus võttis hagi 21.02.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja I, A.R., esitas 22.02.2023. a kohtule kirja, milles kinnitas, et sai dokumendid kätte, aga palub maksegraafikut, sest tal on rahalised raskused.
4.11.03.2023. a saabus kostja II, A.K., e-maililt kohtule kiri, milles kostjad avaldavad, et neil on jäänud sellepärast maksmata, et kohtutäiturid võtavad nende kontolt raha maha ning neil ei jää raha, et makse maksta.
5.Kohus otsustas 25.04.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
6.Hageja teatas 11.05.2023. a kohtule, et kostjad ei ole esitanud hagejale omapoolselt ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks ega vastanud hageja ettepanekule pidada kompromissiläbirääkimisi. Seetõttu ei pea hageja asja kompromissiga lõpetamist võimalikuks. Hageja teatas, et jääb esitatud nõude juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.
7.Kostjad määratud tähtaja jooksul mingeid uusi avaldusi ega dokumente kohtule ei esitanud.
8.28.07.2023. a kirjaga andis kohus pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade,
menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.
9.Määratud tähtaja jooksul esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kostjad kohtule ei vastanud ega midagi täiendavat ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et Themis Õigusbüroo OÜ hagi A.R. ja A.K. vastu võla ning viivise väljamõistmise nõudes on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
10.1.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: • 07.09.2022. a sõlmisid A.R. (kostja I) ja A.K. (kostja II) K.K. kirjaliku kokkuleppe (tl 6-7), millega kostja I tunnistas, et tal on K.K. ees laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlg summas 3000 eurot. Pooled leppisid kokku iseseisvas uues põhivõla kohustuses summas 3000 eurot ja kostja I võttis kohustuse tasuda võlg igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, tasudes alates 10.10.2022. a 100 eurot kuus, lõpptähtajaga 10.03.2025. a. Pooled leppisid kokku, et kui osamaksega ollakse viivituses 7 päeva, siis on õigus maksegraafik erakorraliselt üles öelda. Kostja II kinnitas, et käendab kokkuleppe täitmist kuni 4500 euro ulatuses. • Kostjad 07.09.2022. a sõlmitud kokkulepet täitma ei asunud, mistõttu ütles võlausaldaja K.K. maksekokkuleppe 12.11.2022. a üles ja nõudis kostjatelt kogu võla jäägi, summas 3000 eurot, tasumist hiljemalt 14.11.2022. a. • 12.11.2022. a sõlmitud lepinguga (tl 10-11) loovutas esialgne võlausaldaja K.K. oma nõude kostjate vastu hagejale. • Hageja teavitas 21.11.2022. a kirjas (tl 13) kostjaid nõude loovutamisest ja nõudis kohustuse, s.o võla summas 3000 euro täitmist. Lisaks nõudis hageja kostjatelt võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 375 eurot. • 23.11.2022. a sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe (tl 14-16), milles kostjad tunnistasid hageja ees võlga summas 3375 eurot ja võtsid solidaarse kohustuse tasuda võlg hagejale igakuiste osamaksetena alates 22.01.2023. a kuni võlgnevuse tasumiseni. Pooled leppisid kokku, et tasumisega viivitamisel kohustub võlgnik tasuma hagejale viivist 0,06% kalendripäeva kohta kogu võlajäägi summalt. Samuti leppisid pooled kokku, et loevad vähemalt 10-päevast makseviivitust maksekokkuleppe oluliseks rikkumiseks ja võlgniku poolt osamakse tasumisega viivitamisel enam kui 10 kalendripäeva tekib hagejal kokkulepitud maksegraafiku ülesütlemise õigus ning ülesütlemise avalduse esitamisega võlgnikule muutuvad korraga sissenõutavaks kõik tasumata osamaksed. • Kostjad 23.11.2022. a kokkuleppega võetud maksekohustust täitma ei asunud, mistõttu ütles hageja kokkuleppe üles alates 13.02.2023. a. Hageja nõuab hagiavalduses kostjatelt solidaarselt 23.11.2022. a sõlmitud kokkuleppe järgi tasumata põhivõlga summas 3375 eurot ja lisaks viivist selle summa tasumisega viivitamise eest alates 13.02.2023. a kuni nõude täitmiseni kokkulepitud määras, s.o 0,06% tasumata võlalt päevas. Kostjad ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, nõude olemasolu ega suurust. Samas ei ole kostjad hagi ka selgesõnaliselt õigeks võtnud. Kostjad on kirjalikes vastustes välja toonud, et neil on hageja ees nõue täitmata, kuna neil on rahalised raskused, kohtutäiturid võtavad raha ära ja ei jää vahendeid hagejale maksmiseks.
10.2.Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või
seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõue asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et nad on hagejaga 23.11.2022. a sõlmitud kokkulepet rikkunud ja neil on hageja ees solidaarne võlgnevus summas 3375 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates 13.02.2023. a. Rahalised raskused, millele kostjad tuginevad, ei ole selline asjaolu, mida võiks käsitleda VÕS § 103 lg 2 mõttes vääramatu jõuna, millisel juhul on rikkumine vabandatav. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt kohustuse täitmist ja lisaks kohustuse täitmisega viivitamise eest ka viivist lepingus kokkulepitud määras. Kohus tegi kirjaliku menetluse määramise määruses (tl 32-34) muu hulgas pooltele ettepaneku menetluse lõpetamiseks kompromissiga, leppides võla tasumiseks kokku maksegraafiku. Kostjad aga kohtule midagi ei vastanud ja hageja teatel ei võtnud kostjad ka temaga ühendust maksegraafiku kokkuleppimise teemal. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas 3375 eurot ja lisaks viivise selle summa tasumisega viivitamise eest lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,06% päevas alates 13.02.2023. a kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise kindla summana otsuse tegemise aja seisuga ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise, s.o 22.09.2023. a seisuga kujuneb hageja nõutavas määras viivise suuruseks 449,55 eurot (3375 eurot x 0,06% x 222 päeva). Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 3824,55 eurot, sh 3375 eurot põhivõlg ja 449,55 eurot 22.09.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja alates 23.09.2023. a viivise põhivõlalt 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
10.4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
10.5.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 47) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 921,25 eurot, sh 490 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 431,25 eurot lepingulise esindaja tasu. Kostjad ei esitanud hageja menetluskulude kohta oma seisukohta ega menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid.
10.6.Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 490 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 490 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.
10.7.Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist T.R., kes TsMS § 218 kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kokku 3,45 tundi, sh: 1) hagiavalduse koostamine – 3 tundi; 2) vastus kohtunõudele – 0,25 tundi; 3) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,2 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu määras 125 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja mahtu ja keerukust saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostjate esindaja toimingud ning ka ajakulu neile toimingutele kokku 3,45 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada hageja esindaja tasumäära tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale lepingulise esindaja tasumäärale. Seega loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 3,45 tunni eest kokku summas 431,25 eurot (3,45 x 125).
10.8.Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 921,25 eurot, sh 490 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 431,25 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 921,25 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.