Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: T. P. (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX epost: XXX); Usaldusisik: Tarmo Villman (Halduri tunnistus nr 170, isikukood XXX, Aadress: Keskväljak 4-308, Jõhvi 41533, Tel. 5297927, 3370038, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. P.’i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja T. P.’i (isikukood XXX) pankrot 21.septembril 2023. a kell 14.30 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada T. P.’i pankrotihalduriks Tarmo Villman (Halduri tunnistus nr 170, isikukood XXX, Aadress: Keskväljak 4-308, Jõhvi 41533, Tel. 5297927, 3370038, e-post: [email protected] ).
4.Määrata virtuaalse võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 01.november 2023. a algusega kell 10.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada T. P.i vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 30.10.2023. T. P. ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui T. P. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud. 1(8)
8.Määrata Tarmo Villmani usaldusisiku tasu summas 725 eurot (+ käibemaks 145 eurot).
9.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 (kaheksasada seitsekümmend koos käibemaksuga) eurot Tarmo Villmanile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb OÜ Menetlusabi Teenused (registrikood 16023173, käibemaksukohuslase nr EE102278028 ) arveldusarvele nr EEXXX SWEDBANK.
10.Pankrotihaldur Tarmo Villman täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 22.09.2024. a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.T. P. esitas 21.07.2023 Viru Maakohtu maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada tema pankrot ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik võttis laenu oma elujärje parandamiseks. Endisest elukaaslasest lahku minnes jäid kohustused tema kanda. Hetkel on osalise tööajaga töö. Võlgnikul on piiratud töövõime. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. P.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tarmo Villmani. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: 4.1 Võlgnik ning temaga koos elavad pereliikmed. Usaldusisik on olemasoleva info alusel tuvastanud, et võlgnik on perekonnaseisult vallaline ning tal puuduvad ülalpeetavad ning temaga koos elavad perekonnaliikmed. 4.2 Võlgniku ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara. Usaldusisik on eelpool märkinud, et ta ei ole tuvastanud võlgnikuga koos elavaid perekonnaliikmeid, mistõttu lähtub usaldusisik üksnes võlgniku varast. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Transpordiameti 10.08.2023 vastuse kohaselt T. P. (isikukood XXX) nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud ning võlgnik on üksnes sõiduki registrinumbriga XXX kasutaja (vt lisa 1 – Transpordiameti vastus). 2(8)
Usaldusisik on tuvastanud, et sõiduki registreerimismärgiga XXX omaniku vahetus on toimunud 20.05.2023 ning sõiduki omanikuks on märgitud T. R., sõiduki eelne omanik teadmata (kuid nimetatud isik ei olnud T. P.). Transpordiameti registris T. R. elukohaks on märgitud sama elukoht, mis võlgnikul oma maksejõuetusavalduses. Võlgniku seost T. R.’ga ei ole võlgnik maksejõuetusavalduses välja toonud ning suuliste selgituste kohaselt on T. R. kes lihtsalt toetab/aitab võlgniku. Usaldusisik on tuvastanud Eesti Vabariigi krediidiasutustele ning liisingettevõtetele tehtud päringute ning nende kohta saadud vastuste alusel alljärgneva teabe võlgniku vara kohta. AS Swedbank vastuse kohaselt T. P. (isikukood XXX) omab: 1) blokeeritud arvelduskontot nr EEXXX, mille jääk on 87.91 EUR ja millisel kontol on kaardimakse broneering summas 32.24 EUR, 2) omab hoiukontot nr EEXXX, mille jääk oli esitatud väljavõtte kohaselt 95,41 EUR ning 3) omas laenulepingut nr 14-006112-VL (28.01.2014/ 12.07.2020). AS Swedbank on esitanud usaldusisikule võlgniku arvelduskonto ja hoiukonto väljavõtted ajavahemiku 17.08.2018-17.08.2023 kohta. AS Swedbank vastuse kohaselt on allkirjaõiguslik isik konto omanik ise ning kohustused nii Swedbank AS kui Swedbank Liising AS ees puuduvad (vt lisa 2- AS Swedbank vastus, lisa 3 – arvelduskonto väljavõte, lisa 4 – hoiukonto väljavõte). Bigbank AS vastuse kohaselt oli Bigbank AS-i ning T. P.-i vahel sõlmitud 23.05.2017 tarbijakrediidileping nr SL17-01-1489627. Tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded on võõrandatud 14.03.2018 kuupäeval Lindorff Eesti AS-le. Kuna Bigbank AS ei osuta arveldusarve teenust, sellest tulenevalt ei oma päringus nimetatud isik kontosid Bigbank AS-is (vt lisa 5 – BigBank AS vastus). Coop Pank AS vastuse kohaselt T. P. (isikukood XXX) nimel on Coop Pank AS-is: arvelduskonto nr EEXXX, saldo vastuskirja koostamise seisuga 0,00 eurot. Nimetatud kontol puuduvad tehingud alates arvelduskonto avamisest 29.08.2022 kuni vastuskirja koostamiseni 10.08.2023. Nimetatud arvelduskonto käsutusõigust ning internetipanga kasutusõigust omab T. P. (isikukood XXX) ning alates 09.08.2023 on pankrotimenetluse kliendil arvelduskonto kasutamine ja käsutamine blokeeritud. Coop Finants AS-i ja T. P. (isikukood XXX) vahel on sõlmitud 21.01.2016 Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT0000076697 krediidilimiidiga 300,00 eurot, kohustus 09.08.2023 seisuga on 657,90 eurot. Lepinguline võlgnevus vastuskirja koostamisele eelneva kuupäeva seisuga on 657,90 eurot, võlgnevusele võib ajas kasvada lisanduva intressi, viivise ja sissenõudmiskulude tõttu. Coop Pank AS- ja Coop Liising AS võlgnikul kohustused puuduvad (vt lisa 6 – Coop Pank AS vastus). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vastuse kohaselt võlgnik ei oma nende pangas vara ega kohustusi ning varem kehtinud leping on öeldud üles ja nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le. OK Incure OÜ on omakorda teatanud, et vastav nõue on tasutud. Usaldusisik on võlgnikult saadud info kohaselt tuvastanud, et võlgnik töötab osalise tööajaga (34h nädalas) OÜ-s X ning tema töötasu suurus sõltub tükitööst (vt lisa 7 – võlgniku tööleping). Usaldusisik, analüüsides AS Swedbank poolt esitatud võlgniku konto väljavõtet, siis tuvastatu kohaselt oli võlgniku jaanuar 2023 neto töötasu suuruseks 454,50 EUR, veebruaris 505,33 EUR, märtsis 556,96 EUR; aprillis 465,48 EUR, mais 631,93 EUR, juunis 457,90 EUR, juulis 235,98 EUR ning juunis 2023 maksti võlgnikule puhkusetasu netosummas 414,53 EUR. Ehk siis võlgniku konto väljavõttest nähtub, et töötasu summad on kuude lõikes varieeruvad ehk võlgniku sissetulek sõltubki ilmselt tükitööst nagu see on märgitud tema töölepingus. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikule on määratud Eesti Töötukassa poolt töövõimetustoetus perioodiks 12.10.2020-11.10.2025 summas 8,8473 EUR päevas, mis on olenevalt kalendripäevade arvust kas siis 318,06 EUR või siis 628,66 EUR ning otsustest lähtuvalt on võimalik aru saada, et võlgnikul on töövõime kaotus 60% ulatuses (vt lisa 8 - Eesti Töötukassa 28.10.2020 otsus nr TVT/20/052343). Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on olemas igakuine sissetulek nii töötasu ja töövõimetustoetuse näol. Maksu-ja Tolliametilt saadud info kohaselt töötas võlgnik perioodil 02.02.2017-06.05.2019 OÜ X; X OÜ-s 07.10.2019 - 10.08.2020; XOÜ-s 22.03.2021 - 14.05.2021; X OÜ-s 01.12.2020 3(8)
25.01.2021 ja alates 01.12.2022 kuni käesoleva ajani X OÜ-s ehk võlgnik on omanud töökohti ning igakuist sissetulekut aastast 2017, välja arvatud mõned perioodid nende aastate jooksul (vt lisa 9 – Maksu- ja tolliameti vastus, maksuandmete tõend ja 3 aasta tuludeklaratsioonid). Võlgniku enda andmetel (esitatud maksejõuetusavalduses) on tema sissetulekuks 775,96 EUR kuus, millest igakuised sotsiaaltoetused summas 318,06 EUR ning töötasu 457,90 EUR (võlgnik on nimetatud summade esitamisel lähtunud ilmselt nii töötasu kui töövõimetustoetuse summadest, mida ta sellel kuul on kätte saanud). Usaldusisik selgitab, et töövõimetustoetusele ja toimetulekutoetusele ei ole võimalik üldjuhul TMS § 131 lg 1 tulenevast piirangust sissenõuet pöörata, kuid TMS § 131 lg 2 lubab erandlike asjaolude esinemisel (milleks on, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane) pöörata sissenõuet võlgniku saadavale töövõimetustoetusele. Usaldusisikule ei ole avaldatud võlgniku poolt infot sularaha olemasolu kohta ning sularahas arveldamiste kohta, kuid usaldusisik ei välista nende toimumist. Usaldusisikule ei ole avaldatud võlgniku poolt infot temale kuuluva registrisse mittekantava vallasvara osas, mis võiks väärtust omada. Usaldusisik on teinud päringu X-tee kaudu võlgniku kohta ning sealt saadud info kohaselt ei ole võlgnikul väärtpaberid Eesti Väärtpaberite Keskregistris, samuti ei kuulu isikule äriühingu osasid, võlgnik ei ole liitunud III pensionisambaga ning on II pensionisamba osakud rahas välja võtnud ning need on juba realiseeritud. Kokkuvõte: Usaldusisik on tutvunud olemasoleva info põhjal võlgniku varaga. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku nimele vara registrites registreeritud ei ole. Võlgniku arvelduskontole AS Swedbank laekub võlgniku töötasu, mis on kuude lõikes erinev kuna võlgniku töötasu sõltub tükitööst ca 450-630 EUR kuus. Võlgniku arvelduskontole AS Swedbank laekub igakuiselt Eesti Töötukassa poolt määratud töövõimetustoetus, mis olenevalt kalendripäevade arvust on kas 318,06 EUR või 328,66 EUR kuus. Kokku laekub võlgniku kontole igakuiselt ca 770 – 950 EUR kuus. Võlgnik on märgitud Transpordiametis sõiduki registrimärgiga XXX kasutajaks, siis võib olla tegelikkuses tegemist olukorraga, kus võlgnik on sõiduki vormistanud lihtsalt teise isiku nimele. Võlgnik võib saada sõiduki kasutamisest kasutuseelist, mis tulenevalt senisest kohtupraktikast ei ole küll võlgniku sissetulekuks TMS § 130 jj tähenduses juhul kui seda võimaldab talle tema lähedane. Usaldusisikule on teadmata, kes on sõiduki XXX omanik T. R. võlgnikule, kas tegemist on võlgniku lähedasega või mitte (usaldusisik on seisukohal, et antud juhul peaks kohus siiski eeldama, et tegemist on võlgniku lähedase isikuga, sest üldtuntuks saab lugeda seda asjaolu, et võõrale isikule oma vara ei anta kasutusse ega märgita seda registrisse ehk tegemist peab olema võlgniku lähedasega). Usaldusisiku hinnangul, juhul kui sõiduk on siiski võlgniku omand, võlgnik on enda nimele selle vara registreerimata jätnud ning teinud seda teadlikult olemasolevate täitemenetluste tõttu või muul põhjusel oma vara varjamiseks, on võimalik vara rahalist suurust hinnata sarnaste sõidukite väärtusega, kuid nimetatud sõiduki väärtuseks on ca 1500 - 2000 EUR, mille arvelt ei ole võimalik võlgniku võlgnevusi nii või teisiti täies mahus kustutada (vt lisa 10 – sama aasta sama mudel sõidukite maksumused). Võlgniku rahalised kohustused FIMS § 17 lg 1 p 2 usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, samuti millises ulatuses tagatis nõuet tagab, ning tuues eraldi välja jooksvad kulutused (näiteks eluasemekulud, ülalpidamiskohustused) ja solidaarkohustused.
5.1.Võlgniku maksejõuetuse avalduse kohaselt võlgniku jooksvad kulutused on seotud eluaseme, sideteenuste ja kulutustega toidule ning võlgniku enda andmetel on need alljärgnevad: 1) eluasemekulud 160 EUR; 2) toit 360 EUR; 3) kulutused riietele ja jalanõudele 40 EUR; 4) kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele 40 EUR; 5) transpordikulud 120 EUR; 6) sidekulud
4(8)
15 EUR; 7) ravimid ja tervishoiukulud 32,96 EUR ja 8) muud vältimatud kulutused 8 EUR. Kokku
775,96 EUR.
AS Swedbank võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on tasunud üüri viimati 09.12.2021 aastal isikule nimega K.L., rohkem üürimakseid ei ole võlgnik tasunud. Samuti ei nähtu võlgniku kontolt muude kommunaalteenuste tasumist. Usaldusisikule jääb arusaamatuks, et kui võlgnikul endal puudub vara ja ta ei üüri vara, siis millise pinna eest võlgnik maksab väidetavaid eluasemekulusid igakuiselt summas 160 EUR ning kuidas ta neid maksab, sest nende tasumist igakuiselt summas 160 EUR tema arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu. Usaldusisik on võlgniku AS Swedbank kontol teostatud otsingusõnaga Eesti Energia päringu ning selle tulemus on üksnes 4 vastet, ehk siis võlgnik on perioodil 17.08.2018-17.08.2023 ehk siis 5 aasta jooksul tasunud elektrienergia eest kokku ainult 4 korda: 14.09.2018 summas 8,43 EUR; 13.12.2018 summas 8,65 EUR; 15.04.2023 summas 36,41 EUR ning 05.08.2023 summas 59,38 EUR. Mingeid muid kommunaalteenuste tasumisi võlgniku kontol toimunud ei ole (ei vee ega kanalisatsiooniteenuse eest, kütte, gaasi eest jne). Nt Telia Eesti AS-ile ei ole võlgniku kontolt peale märts 2022 ühtegi makset tehtud. Võlgniku arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on laadinud üksnes aegajalt 10 või 20 euro kaupa omale kõneaega telefonioperaator Elisa Eesti AS teenuste kasutamiseks ehk usutav on sidekulude tasumine summas 15 EUR. Võlgnik on märkinud, et tema transpordikulud on summas 120 EUR kuus. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt ei ole 2023 aastal Circle K ostusid üldse toimunud ja Olerex AS ostud on igakuiselt märkimisväärselt väiksemates summades kui 120 EUR. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik kas oma teadmatusest esitanud kohtule andmed oma kulutuste kohta arvestades, et nad ühtiks tema sissetulekute summaga või siis on teadlikult esitanud kohtule ebaõigeid andmeid või siis alternatiivselt võlgnikul on sularahas varjatud sissetulekud mille arvelt võlgnik oma nimetatud kulusid tasub.
5.2.Usaldusisikule ei ole teada andmeid võlgniku kohustuste kohta kolmandatele isikutele, keda ei ole nimetatud alljärgnevas punktis.
5.3.Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul olemasolevaid solidaarkohustusi.
5.4.Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on küll olnud kohustused erinevatele võlausaldajatele ja toimunud erinevad täitemenetlused, kuid praegusel juhul on usaldusisik tuvastanud üksnes ühe täitemenetluse, kus menetlus on aktiivne: TäiteTäiteSisseBüroo Võlgnik Nõude Nõuet Nõu toimik dokumen nõudja liik e ja ete di nr tasude jääk algsu mma 197/2023/ 2-23Aktiva kohtutäitur Tatjana T. P. Võlanõu 11
Finance Afanasieva
(XXX)...
e 304,81 304, (Menetlus Group tsiviilasj
es) OÜ as (107464 (viivist 79) arvestata kse) Usaldusisik esitab kohtule aktiivsete täitemenetluste nimekirja (vt lisa 11 – võlgniku kohta väljavõte täitemenetluse registrist). Kokku on võlgniku vastu 1 aktiivne täitemenetlus. Usaldusisik on teinud päringu Julianus Inkasso OÜ-le, kelle vastuse kohaselt (vt lisa 12 – Julianuse Inkasso OÜ vastus) on Aktiva Finance Group OÜ-l võlgniku vastu alljärgnevad nõuded: 1) Aktiva Finance Group OÜ (omandatud loovutuse teel BB Finance); võlanõue summas 2178,00 eurot; tuleneb lepingust 2101753460; 2) Aktiva Finance Group OÜ (omandatud loovutuse teel Placet Group); võlanõue summas 181,14 eurot; tuleneb lepingust KK3174686; 5(8)
3) Aktiva Finance Group OÜ (omandatud loovutuse teel Placet Group); võlanõue summas 1860,10 eurot; tuleneb lepingust TL3153420; 4) Aktiva Finance Group OÜ (omandatud loovutuse teel Bigbank); võlanõue summas 11 304,81 eurot; ts.asja nr 2-23-5939; kohtutäitur Tatjana Afanasieva. Võlgnik on oma maksejõuetusavalduses üle loetlenud samad kohustused, kuid täitemenetlus on nimetatud nõuete osas algatatud üksnes täiteasjas nr 197/2023/1751 - nõue summas 11 304,81 EUR ning ülejäänud nõuete osas ei ole usaldusisikule teadaolevalt kohtumenetlust võlgniku vastu algatatud. Kokku on täitemenetluses sissenõudmisel olevate nõuete kogusumma 11 304,81 EUR, mille osas on võimalik taotleda täitemenetluse lõpetamist.
5.5.Usaldusisik ei ole tuvastanud pooleliolevaid kohtumenetlusi võlgniku suhtes. Usaldusisikule on teada, et võlgnik on varasemalt esitanud kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, kuid Tartu Maakohtu 21.02.2020 kohtumäärusega on kohus tühistanud Tartu Maakohtu 16.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6927 kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava ning lõpetanud T. P.i võlgade ümberkujundamise menetluse (põhjus lühidalt – suutmatus maksta lubatut).
5.6.KOKKUVÕTE: Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused, mille osas võlgnikul on võimalik taotleda kohustustest vabastamist, võivad moodustada usaldusisiku poolt kogutud ja analüüsitud andmetele tuginedes kokku vähemalt 11 304,81 EUR, kuid eelduslikult 15524,05 EUR.
5.7.FiMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Usaldusisik on teinud päringu maksu-ja tolliametile, et talle esitatakse võlgniku kolme viimase aasta tuludeklaratsioonid (2020, 2021 ja 2022) ning maksekonto väljavõte, kuid nimetatud tuludeklaratsioonidel on kajastatud üksnes võlgniku töötasu, töövõimetustoetuse väljamaksmine ning Eesti Haigekassa hüvitised ning lisaks AS Pensionikeskus II samba tulu (vt lisa 9 – Maksuhalduri vastus koos Võlgniku 2020 , 2021 ja 2022 aastate tuludeklaratsioonidega).
5.8.Vastavalt FiMS § 17 lg 2 usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud vastavat vormi. Usaldusisik on koostanud nimetatu kohaselt võlgniku varanimekirja (vt lisa 13 – varanimekirja) ja võlgniku võlanimekirja ( vt lisa 14 – võlanimekiri). Usaldusisiku hinnang FiMS § 17 lg 2 usaldusisik esitab koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõiki tema vastu olemasolevad kohustused täita. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi täita koheselt, kuid saaks neid täita ajatades, sest sissetulekutele sissenõude pööramine ei annaks ka paremaid tulemusi, sest töövõimetustoetusele ei ole võimalik sissenõuet sisuliselt pöörata (elatusmiinimum on summas 303,40 EUR, töövõimetustoetus 318,06-328,66 EUR kuus. Kokkuvõtvalt on võlgnik maksejõuetu. FiMS § 17 lg 3 kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses. Usaldusisik ei ole tuvastanud 5 aasta jooksul enne avalduse esitamist, et võlgnik oleks võõrandanud kinnisasju või võõrandanud registrisse kantud vallasvara. Samuti ei ole usaldusisik tuvastanud võõrandatud õigusi ega raha laenamist kolmandatele isikutele. Võlgnik on oma avalduses märkinud, et ta soovib võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik on tuvastanud, et ta pole tuvastanud aruande koostamise ajaks otseseid 6(8)
aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (FIMS § 19 lg 3 alapunktid). Usaldusisiku hinnang võlgniku kohustuste tekkimise ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Usaldusisiku poolt kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetusavalduse kohaselt on maksujõuetuse põhjuseks võlgniku ja tema endise elukaaslasega elujärje parandamiseks võetud kohustused nii kodutehnika ja sõiduki ostmiseks, mis lahkuminekul jäid elukaaslasele). Samas on usaldusisiku hinnangul käitunud võlgnik ka ise hoolimatult ning lasknud võlgnevustel tekkida. Võlgniku AS Swedbank kontolt nähtub, et võlgnikule maksti tema II samba pensionifondi osakud välja 03.09.2021 summas 6283,74 EUR. Nimetatud summast oleks saanud võlgnik kustutada kasvõi osaliselt võlgnevuse Aktiva Finance Group AS ees või leida kompromiss võlgnevuse tasumisena ajatamise kaudu, kuid ei teinud seda ja lasi enda vastu kohtumenetluse algatada ning täitemenetluse algatada. Lihtsustatud võlgnik on ise äärmiselt hoolimatult käitunud võlausaldaja suhtes. Võlgnik ise on selgitanud, et nimetatud kohustused olid võetud elujärje parandamiseks ehk sisuliselt oleks laenud jääda ka võtmata. Kuna võlgnikul on olnud siiski pidev sissetulek töötasuna (välja arvatud teatud perioodid), on võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega keeruline määrata praegusel ajahetkel ja olemasoleva info alusel. Usaldusisik on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu 7(8)
9.Usaldusisik Tarmo Villman on esitanud tasunõude 870 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 870 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
11.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.