Muud

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053) kasuks viivis menetluskulude 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.

Asjaolude kirjeldus

korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Sellest tulenevalt on korteriühistu kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks. Korteriühistu kohustuseks oli ka hoone sadevee äravoolutorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab sadevee äravoolutorustiku leke alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustust nõuetekohaselt. Kuna sadevee äravoolutorustik on korteriomanike kaasomandis ja kaasomandi osa eset valitsevad (sh tagavad korrashoiu) korteriomanikud korteriühistu kaudu, siis on korteriühistu rikkunud oma kohustust – jätnud täitmata kohustuse hoida korras kaasomandi eset. Sadevee äravoolutorustik, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on korteriühistul. Kuna korteriomanike kaasomandis olev sadevee äravoolutorustik lekkis, siis järelikult ei olnud sadevee äravoolutorustik korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese. Kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter on saanud 15.05.2021 toimunud sadevee äravoolutorustiku lekke tagajärjel kahjustada. Kahjustada sai korteri saali laminaatpõrand ja sein ning esiku sein. KrtS § 35 lg 2 p 1 toodu kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära korteriomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles korteriühistu kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas. Korteriühistul oli mõistlikult võimalik ette näha, et sadevee äravoolutorustik võib puruneda ning purunemise korral võib sadevee äravoolutorustikust välja voolata vesi ning see võib kahjustada korteriomaniku vara. Korter sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteriühistu poolse käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos. Kui kaasomandis olev sadevee äravoolutorustik ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud (dtl-d 2-8). Avaldaja esitas kirjavahetuse korteriühistuga, mis toimus siis kahjukäsitluse käigus. Puudutatud isiku seaduslik esindaja kirjutab, et see veeleke korteris lähtus vihmavee äravoolutorust. Korteriühistu on sinna korterisse saatnud niiöelda santehniku, kes väidab, et see põhjus on likvideeritud. Korteriühistu reageeris sellele nii-öelda kahjuteatele, läks sinna korterisse ja likvideeris veelekke põhjuse. Avaldaja ei tea, kelle korteriühistu sinna saatis seda avariid likvideerima. Seda kahju suurust ei saa kuidagi muud moodi, et peab kutsuma tunnistama neid isikuid, kes selle kahju kindlaks tegid (dtl-d 88-93).

kahjustusest. Ehitise ülevaatusaktis on ilma mingisuguse põhjuseta juurde tekkinud kahjustused seinal saalis ja esikus, esiku kapil ja kummutil saalis. Ehitise ülevaatusakti juures puuduvad fotod ja mõõtmised. Sellest väidetavast kahjust ei olnud juttu korteriomaniku 15.05.2021 teatises ja 24.05.2021 R L OÜ kahjuteates. R OÜ 17.02.2022 hinnapakkumine, R OÜ 18.03.2022 arve ja 24.03.2022 maksekorraldus arve tasumise kohta ei tõenda kahju tekkimist, selle ulatust, kahju allikat ja põhjuslikku seost. Hinnapakkumisega ei saa tõendada kahju tekkimist, selle põhjuseid, ulatust ja põhjuslikku seost. Hinnapakkumine on offert vastavalt tellija hinnapäringule ega oma tõenduslikku väärtust. Hinnapakkumine oleneb üksnes sellest, mida konkreetne tellija/avaldaja on tellinud. Tegemist ei ole ehitustehnilise ekspertiisi aktiga. Sama argumentatsioon käib R OÜ poolt esitatud arve ja maksekorralduse kohta. Need dokumendid ei ole kohasteks tõenditeks. Avaldaja ei fikseerinud olukorda, kahju olemasolu ja selle tekkepõhjuseid minimaalses vajalikus ulatuses, mis ei võimalda järeldada, et kahju üldse tekkis, mis ulatuses ta tekkis ja kas nõue vastab contitio sine qua non printsiibile. Tehtud fotodest nähtub, et üksnes laminaadil on mingit kogust vett ning sellel puuduvad mingid kahjustused. Avaldaja ei tuvastanud, kust kohast korterisse sattus vesi – konkreetne allikas. Tagantjärgi seda ei ole enam võimalik teha, sest korteris on tehtud remont. Kirjavahetus puudutatud isiku juhatuse liikmega M Fga ei tõenda kahju tekkimist, selle ulatust ja põhjuslikku seost. Juhatuse liige ei ole ehitustehnilist haridust omav ekspert, kellel oleks õigust teha mingeid järeldusi. Juhatuse liiget ei kutsutud 15.05.2021, 24.05.2021 ega 04.06.2021 kohale. Puudutatud isikul puudus objektiivselt võimalus ise uurida kujunenud olukorda vahetult vahejuhtumi toimumise kuupäeval või viivitamatult pärast seda. Asjaolu, et avaldaja on oma e-kirjades palunud esitada seisukohta kahju võimalike tekkepõhjuste kohta ja juhatuse liige on avaldanud oma subjektiivset hüpoteetilist arvamust, ei ole tõendiks. Juhatuse liige kinnitab 08.06.2021 e-kirjas, et „on keeruline öelda, kust vesi sattus korterisse“. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et avaldaja nõue kuulub mingil määral rahuldamisele, palub puudutatud isik järgnevat. Avaldaja nõue ei ole summaliselt põhjendatud. Hüvitamisele ei peaks kuuluma rohkem kui laminaadi vahetus. Muud kahju ei ole tekkinud, ei ole mitte mingil moel tõendatud ning on kuni 04.06.2021 üldse eitatud. Juhtumit klient kohe ei registreerinud, arvates, et peale koristust enam muud kahju polegi. Puudutatud isik leiab, et ei tohi lubada üksnes väikese laminaadi osa kahjustamisel terve korteri remonti. Puudutatud isik palub kahju vähendada 100% ehk nullini. Puudutatud isik tellis pärast vahejuhtumit ja avaldajalt päringu kättesaamist sadevee äravoolutorustiku videouuringu, millega tuvastati, et korteris oli sisselõige (ebaseaduslik ühendus sadevee äravoolutorustikuga). Sadevee äravoolutorustik ei ole ette nähtud kanalisatsiooni ja mis tahes muude torude ühendamiseks, sest selle ainsaks sihtotstarbeks on katuselt vihmavee äravoolu tagamine. Kannatanu korteri köök oli ebaseaduslikult ühendatud sadevee äravoolutorustikuga, sest torustiku süsteemi oli sisse lõigatud korteri köögi kanalisatsiooni torustik. Seoses sellega on korterit korduvalt uputatud. Korteriomanik on rikkunud teatud kohustusi hoida korras eriomandi eset ning hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikul on kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda. Kannatanust tulenev asjaolu seisneb selles, et ta ühendas enda köögikanalisatsiooni süsteemi sadevee äravoolutorustikuga. Seega on kannatanu kaal vahejuhtumi/veelekke põhjustamises on 100%. Niisuguses olukorras on kohane vähendada varalise kahju hüvitist 100%. Äärmiselt ebamõistlik on olukord, kus kaasomanik, kes on kahju põhjustanud ja kes selle eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav, saab kindlustusandjalt kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu alusel hüvitist (remonti) ning puudutatud isik on kohustatud selle läbi kindlustusandja poolse regressnõude osaliselt tagastama. Välistatud ei ole ka see, et korteriomanik vahejuhtumi päeval jättis kraani lahti, kui ta kasutas köögivalamut ning vesi läks üle serva ning sattus põrandale või vesi sattus köögis halvasti ühendatud torustikust (kraan, liitmikud, valamu, kanalisatsiooniga ühendus vms). Korteriühistu ei vastuta korteriomaniku tahtliku või hooletu tegutsemise eest (dtl-d 58-65). Juhatuse liige on öelnud, et keeruline on öelda, kust vesi sattus korterisse, ta on seda sõnaselgelt kirjavahetuses välja toonud. Ei ole ta seda otsesõnu tunnistanud. Asjaolu, et korteriühistu koheselt võtab ette sammud selleks, et maandada erinevaid riske, seejuures ekspertiisi läbi viimata, millega täidab oma hoolsuskohustust, ei ütle seda, et kohustatud isik mingil moel tuvastab seda või midagi tunnistab kahju tekkepõhjuste osas (dtl-d 88-93). 4 (7)

II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Kohtu hinnangul ei nähtu ehitise 04.06.2021 ülevaatusaktist ja 25.05.2021 e-kirjast, kust kohast pääses kahjustatud korteriomandisse vesi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid või osundatud tõenditele, millest nähtub teave korteriomandit kahjustanud vee lekkekoha kohta. Köögivalamu kapi alt vee väljavoolamisest ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et vesi pärineb korteriomanike kaasomandis olevast ehitise konstruktsioonist. Korteriomanike kaasomandis oleva sadevee äravoolutoru vaatlemise 26.05.2021 videosalvestistest (dtl 68) ja vaatlemise põhjal Y N koostatud ülevaatuse aktist xxx (dtl-d 70-71) on tehtud sügavusel 14,67 meetrit torusse sisselõige. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku esitada tõendeid, millest nähtub sisselõike asukoht kahjustatud korteriomandi kõrgusel. Menetlusosalised kohtule tõendeid ei esitanud. Ülevaatuse videosalvestis ja ülevaatuse akt ei sisalda teavet, millest kohus saab järeldada torusse tehtud sisselõike asukoha kahjustatud korteriomandi kõrgusel ja sisselõike ühendust kahjustatud korteriga. Samuti ei ole kohtul võimalik esitatud tõenditest järeldada, et kahjustatud korteriomandist on ühendanud eluruumist lähtuva reovee äravool sadevee torusse. Kohus ei saa eeltoodut arvestades tõenditest järeldada, et sadevee äravoolutorusse on tehtud ava, mis on ühenduses kahjustatud korteriga. Kohtu hinnangul ei nähtu menetlusosaliste esitatud tõenditest teave, mille põhjal on võimalik pidada vee pääsemist kahjustatud korterisse. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu sademete esinemine 15.05.2021. Samuti ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et mõni kahjustatud korteri kohal asuvatest korteritest on juhtinud reovee sadevee äravoolutorusse. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et menetlusosaliste esitatud tõenditest ei nähtu vee pääsemine kahjustatud korterisse korteriomanike kaasomandis olevast ehitise osast. Seetõttu ei ole täidetud kahjunõude eeldus, milleks on korteriomanike kaasomandis oleva sadevee äravoolutorustiku leke. Avaldajal puudub seetõttu õigus nõuda puudutatud isikult kahjustatud korteris teostatud remondi kulude hüvitamist. Kohus jätab avalduse kahjuhüvitise tasumise nõudes rahuldamata. Kuivõrd avaldajal puudub kahjuhüvitise tasumise nõue puudutatud isiku vastu, puuduvad avaldajal puudutatud isiku vastu ka kõrvalnõuded, milleks on viivise tasumise nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Kohus jätab avalduse viivise ja sissenõudmiskulude tasumise nõuetes rahuldamata.

avaldusega tutvumiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, kliendi suhtes informeerimiskohustuse täitmiseks, vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalik põhjendatud aeg maksimaalselt 8 tundi. 23.03.2023 kohtuistungiks ettevalmistumise (sh kohtukutse vastuvõtmine, menetluskulude nimekirja koostamine istungiks) ajakulu on vajalik ja põhjendatud maksimaalselt 1,5 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemise ajakulu üks tund on vajalik ja põhjendatud tervikuna. Pärast 23.03.2023 kohtuistungit tehtud toimingud (sh kohtunõudele vastamine, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, menetluskulude nimekirjade koostamine ja kohtule esitamine) on põhjendatud ja vajalik maksimaalselt 4,5 tunni ulatuses. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulust on põhjendatud ja vajalik 15 tundi. Ajakulu 10,45 tundi ei ole kohtu hinnangul asja vähest mahtu ja keerukusastet põhjendatud ja vajalik. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot, mis ei sisalda käibemaksu, on vajalik ja põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks ja mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1350 eurot (15x90=1350). Kohus jätab kindlaks määramata ja avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 940,50 eurot (2290,501350=940,50). Kohus mõistab vastavalt puudutatud isiku taotlusele avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.