nende võlgnik E. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; epost XXX); võlausaldajad: -I Bondora AS (registrikood 11483929; [email protected]), esindaja M. T;
e-post
- II OK Incure OÜ (registrikood 11542046; [email protected]), esindaja M. K, e-post XXX;
e-post
- III Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223; e-post [email protected]), esindaja V. K; - IV HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217; e-post [email protected]), esindaja A. U; - V Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479; e-post XXX), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038; e-post [email protected]), esindaja A. L, e-post [email protected]; - VI TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235; e-post [email protected]), esindaja H. K, e-post XXX; - VII Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964; e-post
XXX);
- VIII ESTO AS (registrikood 14180709; e-post [email protected]); - IX Revensen OÜ (registrikood 16625699; [email protected]), esindaja I. V, e-post XXX;
X 2023 – IX 2028 X 2023 – IX 2028 X 2023 – IX 2028
60 / 32,90 60 / 18,10 60 / 16,50
1974,00 1086,00 990,00
88 / 100 65 / 100 98 / 100
822,00
732,00 (põhitasu)
X 2023 – IX 2028
60 / 9,70
582,00
100 (menetluse alustamise tasu ja täitekulud) / 67 (põhitasu)
50 304,03
39 970,30 (lisanduvad kohtutäituri tasud)
60 / 676,10
40 566,00
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 17. kuupäev
3.Määrata E. L. usaldusisiku E. S. tasuks 1087,50 eurot Majandamisnõustaja, kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
Mittetulundusühingule
4.Määratud usaldusisiku tasu 1087,50 eurot maksta E. L. poolt 2. mail 2023, 1. juunil 2023,
8.juunil 2023 ja 18. septembril 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
2(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374
6.Kohustada E. L. iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 25. novembriks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25. novembriks 2023; edaspidi
25.novembriks 2024 jne.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne E. L. võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks.
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
9.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
11.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.E. L. (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 21.03.2023 füüsilise isiku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik XXX. Tal on XXX alaealist ülalpeetavat: M. L, sünd XX.XX.XXXX, B. L, sünd XX.XX.XXXX ja B. V, sünd XX.XX.XXXX, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnik on lapsehoolduspuhkusel. Tema sissetulekuks on vanemahüvitis 1300 eurot, ülalpidamismaksed 400 eurot ja peretoetused 910 eurot, kokku 2610 eurot kuus. Võlgnik on sattunud makseraskustesse seoses oma raha paigutamisega XXX, milline on pankrotistunud. Võlgniku igakuised väljaminekud on 2295 eurot: eluasemekulud 1000 eurot, kulutused toidule 600 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 150 eurot, kulutused lapse lasteaiale 130 eurot ning muud vältimatud kulutused 215 eurot (autoliising, huviring). Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on pere sissetuleku juures 300 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub realiseeritav vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 37 137 eurot.
2.Kohus võttis 19.04.2023 määrusega E. L. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E. S. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud ning määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1020 eurot osamaksetena.
3.Usaldusisik esitas 19.05.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 50 304,03 eurot, millest 41 094 eurot on isiklikud kohustused ja 9210,03 eurot käendusest tulenevad kohustused. Võlgnik on käendanud XXX kohustusi XXX, XXX ja XXX ees. XXX on esitanud pankrotiavalduse, milles menetlus raugeb vara puudumise tõttu. Võlgnikul endal puudub samuti realiseeritav vara. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis 1304,31 eurot ja töötasu 500 eurot (0,5 koormust XXX). Lisanduvad peretoetused ja lastele makstav elatis. Võlgnik on prognoosinud, et talle on jõukohane 3(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374 tasuda viie aasta jooksul kõik põhinõuded keskmise kuumaksega ca 680 eurot. Sellega rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotiga võrreldes suuremas ulatuses. Usaldusisiku hinnangul on E. L. makseraskuste ületamiseks sobivaim võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus algatas 31.05.2023 määrusega E. L. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks E. S, määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja ning kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused.
5.Usaldusisik esitas 31.07.2023 kohtule võlgniku nimel 01.07.2023 koostatud ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Kava alusel tasub võlgnik kõik võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Kohtutäituri nõude ümberkujundamisel vähendatakse põhitasu nõudeid proportsionaalselt sissenõudjate nõuete vähendamisega. Menetluse algatamise tasude ja täitekulude nõuded täidetakse täies ulatuses. Kavast on jäetud välja võlgniku kohustus XXX ees summas 3825,94 eurot. Tegemist on XXX laenuga auto tagatisel, mida käendavad E. L. ja M. V. ning mis tasutakse auto realiseerimisel. Võlgnik on oma maksevõimet üle hinnates võtnud kohustusi, mille täitmisega ta toime ei tulnud. Raskuste tekkimise põhjuseks on ka raha paigutamine ettevõtlusesse. Võlgnik on käendanud XXX kohustusi mitme krediidiandja ees. Samas XXX pankrotimenetlus raugeb vara puudumise tõttu. Võlgnik on valmis maksimaalselt pingutama (alates juunist töötab võlgnik täiskoormusega XXX netotasuga ca 800 eurot kuus) ja täitma kõikide võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Pankrotimenetluse korral kuuluks võlgniku sissetulekust arestimisele ca 520 eurot kuus, seda juhul, kui võlgnik jätkab töötamist kolme väikese lapse kõrvalt. Seega laekuks kolme aasta jooksul võlgniku sissetulekust (vara puudub) pankrotivara hulka ca 15 500 eurot, millest tuleks maha arvata pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku üle 40 500 euro. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes rahuldatud umbes kolm korda suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus.
6.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest teatasid HOOVI Rental OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Eesti Energia AS, OK Incure OÜ ja Revensen OÜ. Bondora AS viitas seisukohas ümberkujundamiskava vastuolule kuni 30.06.2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 2 lg-ga 1, kuid nõustus kõrvalnõuete vähendamisega 100% ning vähendatud kohustuste osamaksetega täitmisega 60 kuu jooksul, st nõustus kavas ettenähtud tingimustega. Kohtutäitur Oksana Kutšmei, Evergreen Capital OÜ ja ESTO AS tähtaegselt oma seisukohta ei esitanud. Võlgniku ümberkujundamise kavale esitasid vastuväited Krediidikaitse Grupp OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ.
7.Krediidikaitse Grupp OÜ ei ole nõus nõude vähendamisega, leides, et võlgnikul tuleb täita kogu nõue 100% ulatuses. Võlgnik on teadlikult võtnud endale võimalikult palju kohustusi, kuigi pidi seda tehes mõistma, et laenude tagasimaksmisega võib tekkida raskusi. Kui võlgnik hakkab edaspidi teenima vähemalt keskmist palka (juristina oluliselt suurematki keskmisest), on tal võimalik seitsme aastaga (inflatsiooni ja palkade suurenemist arvestades ilmselt oluliselt lühemagi ajaga) kõik nõuded täita. Võlausaldaja ei nõustu sellega, et nõuete rahuldamise määr on võlausaldajate lõikes erinev – näiteks Krediidikaitse Grupp OÜ-l 67%, aga Eesti Energia AS-l 98%.
8.Aktiva Finance Group OÜ seisukohast nähtuvalt ei ole põhjendatud tema nõude vähendamine, samas kui osade võlausaldajate nõuded rahuldatakse 100% ulatuses. Selliselt koheldakse erinevaid 4(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374 võlausaldajaid erinevalt, seejuures nende eelistamist põhjendamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik võimeline ka ülejäänud võlausaldajate nõuded rahuldama 100% ulatuses. Võlausaldaja palub jätta ümberkujundamiskava kinnitamata.
9.Usaldusisik ei nõustu oma 31.07.2023 arvamuses võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise väitega. Menetluse üldpõhimõtte kohaselt toimub nõuete vähendamine eeskätt kõrvalnõuete arvel. See tähendab, et kui võlgnik ei suuda kõiki nõudeid tervikuna täita, jäävad esmalt tasumata kõrvalnõuded. Antud juhul on võlausaldajate võrdne kohtlemine tagatud sellega, et kõigi võlausaldajate põhinõuded täidetakse 100% ulatuses ja kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad täitmata. Võlausaldaja ootus, et kogu tema nõue saab võlgade ümberkujundamise menetluses rahuldatud, ei ole kuidagi põhjendatud. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiks on võlgniku makseraskuste ületamine ja selleks võimaldatakse võlgnikule nii kohustuste vähendamist, osadena täitmist kui tähtaegade pikendamist. Võlausaldajate huve kaaludes on oluline, et võlausaldajate nõuded saaksid ümberkujundamiskava kinnitamisel rahuldatud mitte väiksemas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. E. L. võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud umbes kolm korda suuremas ulatuses kui tema võimaliku pankroti korral ja seega ei ole kava kinnitamine võlausaldajate huvidega vastuolus. Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (viis aastat) on pankrotimenetlusega võrreldes maksimaalselt mõistlik aeg ja selle pikendamine võiks olla põhjendatud vaid juhul, kui selleta jääks nõuete rahuldamise ulatus väiksemaks kui pankroti korral. Võlausaldaja ennustus – kui suurt palka võiks võlgnik tulevikus saada – ei saa olla aluseks ümberkujundamiskava koostamisel. Kui võlgniku varaline seis edaspidi oluliselt muutub, on võimalik taotleda ümberkujundamiskava või selle tähtaja muutmist. Minnes tööle XXX lapse kõrvalt, teeb E. L. olulisi pingutusi sissetulekute suurendamiseks ja võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Säilitamaks võlgniku motiveeritust kava täita, ei ole põhjendatud nõudmine kohustuste veelgi suuremas ulatuses rahuldamise osas. Usaldusisiku hinnangul on kohtule esitatud ümberkujundamiskava võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused
10.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on üheteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk 18% võlausaldajatest. Kohus märgib, et Bondora AS seisukoha sisust nähtuvalt tuleb lugeda, et võlausaldaja on nõustunud võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Samuti tuleb lugeda, et ümberkujundamiskava kinnitamisega on nõustunud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on menetluses esitanud omapoolse seisukoha (esindaja H. K), milles nõustus võlgniku pakutud viisil võlgade ümberkujundamisega, kuigi on täiendavalt märgitud võlausaldajaks ka Aktiva Finance Group OÜ seisukohas (esindaja A. L).
11.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 82% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 79%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel E. L. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (Krediidikaitse Grupp OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Usaldusisik on toonud välja, et Blackhill OÜ ei ole vastanud ühelegi elektronposti aadressile [email protected] saadetud usaldusisiku kirjale ega meeldetuletusele (21.04, 07.05, 03.07 ja 17.07). Tegemist on XXX (kustutatud 21.07.2023) poolt auto tagatisel auto ostmiseks võetud 5(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374 laenuga, mida käendavad E. L. ja M. V. Liiklusregistris on sõiduk laenuandja Blackhill OÜ nimel. Laenu on tasuda veel 18 kuud (ca 200 eurot kuus) kokku 3632,39 eurot. Leping lõpeb 24.10.2025. Laenukohustus saab tõenäoliselt täidetud auto realiseerimisel. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuna Blackhill OÜ pandi (sõiduauto) ja käendusega tagatud nõuet kavaga ümber ei kujundata, ei takista eeltoodu FiMS § 26 lg-s 2 toodud teiste tingimuste täitmisel ümberkujundamiskava kinnitamist.
12.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. E. L. on ümberkujundamiskavast nähtuvalt rahalisi kohustusi üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 50 304,03 eurot, millest 39 970,30 eurot on põhinõuded, 9511,73 eurot kõrvalnõuded ja 822 eurot kohtutäituri tasunõuded. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 100% ulatuses. Usaldusisik on selgitanud kavas, et kohtutäituri nõue koosneb täitemenetluse algatamise tasust, täitekulust ja kohtutäituri põhitasust, samas kui teiste võlausaldajate nõuded koosnevad põhinõudest ja kõrvalnõuetest. Kohtutäituri nõude ümberkujundamisel on vähendatud põhitasu nõuet proportsionaalselt sissenõudja nõude vähendamisega. Menetluse algatamise tasu ja täitekulu nõuded täidetakse täies ulatuses nagu ka teiste võlausaldajate põhinõuded. Kava kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded viie aasta jooksul 60 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste kogusumma rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev (65% kuni 98%), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses (100%) täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel (sh vastuväite esitanud Krediidikaitse Grupp OÜ-l) on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded (Krediidikaitse Grupp OÜ-l 2112,35 eurot 4287,65 euro suuruse põhinõude juures). Ühegi võlausaldaja pandiga tagamata kohustuse rahuldamise määr ei ole võrdne põhinõude rahuldamise määraga (100%), kuna kõigi võlausaldajate nõuete koosseisus on kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Krediidikaitse Grupp OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajatele 100% nende põhinõudest ning sarnaselt kõigi teiste nõuetega jäävad täies ulatuses (100%) täitmata vastuväite esitanud võlausaldajate kõrvalnõuded.
13.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist võrreldes makseraskustesse sattunud füüsilise isiku õigustega. Kohtu hinnangul on kava koostamisel üksnes kõrvalnõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Kohus märgib, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt 6(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374 üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma eeskätt kõrvalnõuete (kulud, intress, viivis) arvel. Antud juhul ongi E. L. võlgade ümberkujundamisel vähendatud vaid kõrvalnõudeid. Õige on usaldusisiku seisukoht, et millegagi ei ole põhjendatud võlausaldaja ootus, et kogu tema nõue saab võlgade ümberkujundamise menetluses rahuldatud. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (nt võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku sissetulekust (realiseeritav vara puudub) pankrotipessa kokku ca 15 500 eurot, mis on 31% koguvõlgnevusest. Samas tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamise kava kinnitamise korral tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 40 566 eurot, so 81% koguvõlgnevusest. Makseperiood on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (36 kuud versus 60 kuud) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Kohus nõustub siinjuures usaldusisiku seisukohaga, et võlgade ümberkujundamiskava täitmise tähtaja pikendamine (nt viielt aastalt seitsmele nagu on soovinud Krediidikaitse Grupp OÜ) võiks antud juhul olla põhjendatud olukorras, kui pikendamiseta jääks võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus väiksemaks kui võrreldavas pankrotimenetluses. Kohus märgib, et võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust üheselt, et ümberkujundamiskava arvestab võlausaldajate õigustatud huve ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
14.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgniku 21.03.2023 maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks riigilt saadavad toetused (vanemahüvitis 1300 eurot ja peretoetused 910 eurot), millele lisandub M. L. ja B. L. ülalpidamiseks makstav elatis 400 eurot, kokku 2610 eurot kuus. Võlgniku pere igakuised väljaminekud on avalduse kohaselt 2295 eurot. Võlgade ümberkujundamise kavast nähtuvalt asus võlgnik 2023. aasta maikuus sissetuleku suurendamiseks 0,5 koormusega tööle XXX, kus alates XXX püüab töötada täiskoormusega netotasuga ca 800 eurot kuus. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava järgi tuleb võlgnikul oma sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda järgmised viis aastat igal kuul kokku 676,10 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere (XXX alaealist last) minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus selgitab vastuseks vastuväite esitanud Krediidikaitse Grupp OÜ-le, et seaduse kohaselt lähtutakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku varalise seisundi (sh sissetulekute) ja 7(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374 kohustuste suuruse kindlakstegemisel maksejõuetusavalduse esitamise seisust (FiMS § 17 lg 1 p 1 ja 2 ning § 21 lg 3). Usaldusisiku koostatud kava sellele nõudele ka vastab. Kui asjaolud muutuvad, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub (nt halveneb või paraneb), võivad nii võlgnik, usaldusisik kui ka võlausaldaja FiMS § 36 lg 1 kohaselt esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks (nt pikendamiseks või lühendamiseks).
15.Kokkuvõtteks rahuldab kohus E. L. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused saadava sissetuleku arvel ning vajadusel lähedaste (ema) abiga. Kuivõrd antud kohtumääruse tegemise ajaks on möödunud nii augusti- kui septembrikuu osamaksete tasumise tähtajad (iga kuu 17. kuupäev) ja kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik kava enne selle kinnitamist täitma asunud, on võlgniku kohustuste täitmise perioodiks oktoober 2023 kuni september 2028.
16.19.04.2023 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
17.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. novembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.11.2023; edaspidi iga aasta möödumisel, so 25.11.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
18.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
19.Usaldusisik on 31.07.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 14,5 tunni eest 1087,50 eurot. Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kuupäev
Kirjeldus
21.04.2023
Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele
16.05.2023
Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine
17.05.2023
Vara- ja võlanimekirjade koostamine
8(9)
Tsiviilasi nr 2-23-4374 18.05.2023
Usaldusisiku hinnangu koostamine ja kohtule edastamine
27.06.2023
Ümberkujundamiskava koostamine
28.06.2023
Kava selgituste ja pankrotivõrdluse dokumentide edastamine võlausaldajatele
28.07.2023
Tutvumine võlausaldajate arvamuse koostamine
koostamine
seisukohtadega.
ning
Usaldusisiku
FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 14,5 tunni eest taotletud 1087,50 eurot (14,5 tundi × 75 eurot). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
21.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.