Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

(kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasu telekommunikatsiooniteenuse eest 65,65 eurot.

esindaja kulu 420 eurot. Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu 100 eurot (riigilõiv). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot tunnis. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 3,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on avaldanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 x tunnitasu 120 eurot = 360 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata hageja lepingulise esindaja kulud 60 eurot (420-360=60). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 80% ulatuses. Kohus mõistab seetõttu kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 80 eurot (80% 100-st on 80) ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot (80% 360-st on 288). Kohus jätab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 48 eurot (80% kindlaksmääramata jäetud lepingulise esindaja kulust 60 eurot on 48 eurot ) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 16 eurot (80% kindlaksmääramata jäetud maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot on 16 eurot). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude 368 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 5 (6)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.