lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-110162/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-110162/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number

2-23-110162

Kohtuasi

A. F. G. O.hagi J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. F. G. O.(registrikood XXX), lepinguline esindaja S. R. Kostja J. K .(isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A. F. G. O. hagi J. K. vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud A. F. G. O. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
A. F. G. O. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu läks see nõue üle hagimenetlusse.

1 (4)

2.Tartu Maakohus kohustas 12. aprilli 2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ühtlasi selgitas kohus, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Kohus selgitas hagejale, et riigilõivu tasumata jätmisel võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.
3.Hageja esitas hagiavalduse 12. mail 2023. Hageja tasus hagilt täiendava riigilõivu 345,19 eurot.
4.Kohus jättis 22. juuni 2023 määrusega hageja 12. mail 2023 esitatud hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagejale toimetati kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 alusel kätte 10. juulil 2023. Kohus pikendas 28. juulil 2023 hageja taotlusel puuduste kõrvaldamise tähtaega ning hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamise tähtpäev saabus 14. augustil 2023. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel.
6.TsMS 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale 12. aprilli 2023 määruses, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et riigilõivu tasumata jätmisel võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Hageja on hagis märkinud hagihinnaks 4689,92 eurot. Hagilt hinnaga 4689,92 eurot kuulus tasumisele riigilõiv 560 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 100,90 eurot ning hagilt tasus hageja täiendava riigilõivu 345,19 eurot. Hageja on hagis märkinud tasutud riigilõivu suuruseks 560 eurot, kuid hageja on tasunud riigilõivu kokku 446,09 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem 113,91 eurot. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Hagejal on võimalik taotleda riigilõivu 345,19 eurot tagastamist.
7.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-2015376/34, p 15 ja 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult perspektiivitu järgmistel põhjustel. 2 (4)
7.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I. D. E. O. (esialgne võlausaldaja) ja P. K. neli lepingut: 1) 22.02.2016 krediidikonto lepingu nr XXX; 2) 18.07.2016 krediidikonto lepingu nr XXX; 3) 27.09.2016 krediidikonto lepingu nr XXX; 4) 13.12.2016 krediidikonto lepingu nr XXX. Nende lepingute alusel sai P. K. krediiti. P. K. ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis võlgnikule 13.06.2019 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 01.07.2019), milles anti P. K. täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna P. K. ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 02.07.2019 lepingu üles. Hageja tõi hagis välja iga lepingu krediidikulukuse määra. Lepingu ülesütlemise seisuga 02.07.2019 oli võlgnikul tagastamata krediit summas 1873,45 eurot. P. K. laekus kokku 280 eurot. Põhivõla nõue on summas 1593,45 eurot. Intressinõue on summas 1453,02 eurot. P. K. suri ning pärimisregistri andmete kohaselt läks pärand üle kostjale.
7.2.Kuna hageja tugines hagis neljale lepingule, mis on erinevad lepingud, siis palus kohus hagejal nõude aluseks olevad asjaolud välja tuua eraldi iga lepingu kohta, et kohtul oleks võimalik aru saada, millised nõuded millise lepingu alusel on kohtule esitatud. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ning selgitusi kohtule ei esitanud. Kohtul peab olema võimalik asja lahendamisel aru saada, millistest lepingutest hageja konkreetsed nõuded tulenevad, mis on vajalik ka selleks, et kohtul oleks võimalik hageja nõuded õiguslikult kvalifitseerida.
7.3.Kuna hageja tugines hagis neljale lepingule, siis palus kohus hagejal lepingute ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid välja tuua. Hagist ei nähtu, milline leping ja millistel asjaoludel üles öeldi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas täidetud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 sätestatud tarbijakrediidilepingute ülesütlemise eeldused. Samuti palus kohus hagejal täpsustada intressi- ja viivisenõude aluseks olevaid asjaolud, arvestades, et sõlmitud oli neli lepingut. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ega selgitusi kohtule ei esitanud.
8.Hageja tugines hagis neljale lepingule, kuid nendest lepingustest tulenevate nõuete aluseks olevaid asjaolusid hageja välja ei toonud ning selgitusi kohtule ei esitanud. Hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistavaks puuduseks, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Kohus on määranud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kuna hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376/34, p 15).
9.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
10.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

3 (4)

(allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja