Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-22-19271
Kohtuasi
ANOD OÜ hagi OÜ Frank Ehitus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ANOD OÜ (registrikood 14110821), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristi Haas ja Kristjan Okas Kostja OÜ Frank Ehitus (likvideerimisel; registrikood 14375241), seaduslik esindaja pankrotihaldur Vladimir Kutšmei
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-22-19271 ANOD OÜ loobumine hagist OÜ Frank Ehitus (likvideerimisel) vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-19271.
3.Jätta menetluskulud ANOD OÜ kanda.
4.Rahuldada OÜ Frank Ehitus (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista ANOD OÜ-lt OÜ Frank Ehitus (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 100 eurot.
Välja mõista ANOD OÜ-lt OÜ Frank Ehitus (likvideerimisel) kasuks viivis menetluskulude 100 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Rahuldada ANOD OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pärast kohtumääruse jõustumist ANOD OÜ-le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot.
1 (5)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse (välja arvatud määruse resolutsiooni punkti 7) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.ANOD OÜ (hageja) esitas 27. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ Frank Ehitus (likvideerimisel; kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 8576,16 eurot, viivise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 673,20 eurot ja jooksva viivise põhivõlgnevuselt 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
18.veebruaril 2022 töövõtulepingu nr 2022-02. Töövõtulepingus lepiti kokku, et hageja teeb objektil Tartu Riia tn 9 elektri- ja nõrkvoolusüsteemide ehituse vastavalt projektdokumentatsioonile. Hageja tegi elektritöid vastavalt projektile ning esitas 22. juulil 2022 kostjale tööde tegemise eest arve nr 1185 summas 8576,16 eurot. Kostja arvet ei tasunud.
2.Kohus võttis 2. jaanuari 2023 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile ei vastanud.
3.Hageja teatas 23. jaanuaril 2023 kohtule, et väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt on
19.jaanuaril 2023 määratud kostja ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Pankrotiavalduse tagamiseks keelati 19. jaanuari 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-814 kostjal ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Kohtumenetlus käesolevas asjas peatus
19.jaanuaril 2023 pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 alusel.
4.Kohus lõpetas 26. juuni 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-814 kostja pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit Vladimir Kutšmeid likvideerima kostja kui juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Määrus jõustus 13. juulil 2023.
5.Hageja esitas 18. aprillil 2023 avalduse 12. detsembril 2022 tasutud riigilõiv tagastamiseks summas 840 eurot seoses kostja pankrotimenetluse alustamisega. 18. mail 2023 esitas hageja avalduse hagi tagasi võtmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 alusel ning palus tasutud riigilõivu tagastada. Kohus selgitas 28. juunil 2023 hagejale hagi tagasivõtmise ja hagist loobumise õiguslikku regulatsiooni ning tagajärgi. Ühtlasi selgitas kohus, et hagejal tuleb kohtule teatada, mis põhjusel ta hagi tagasi võtab või hagist loobub – kas kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus selgitas, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle
2 (5)
tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
6.Hageja esitas 13. juulil 2023 avalduse hagist loobumiseks ning palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Samuti esitas hageja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 537,60 eurot (sh käibemaks).
7.Kohus määras kostjale hagist loobumise avalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitamiseks ja kostja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostja seaduslik esindaja Vladimir Kutšmei (kes tegutseb likvideerija ülesannetes) vastas kohtule 10. augustil 2023, et kostjal puuduvad hagist loobumise avalduse osas vastuväited. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Kostja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kohus määras hagejale tähtaja kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.
10.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited.
11.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust
3 (5)
tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
12.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus selgitas hagejale 28. juunil 2023, et hagejal tuleb kohtule teatada, mis põhjusel ta hagi tagasi võtab või hagist loobub – kas kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei teatanud kohtule hagist loobumise põhjust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
14.Kostja palub hagejalt esindaja kuluna välja mõista 100 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164/62, p 9). Kostjat esindab menetluses ajutine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei, kes on äriregistrisse kantud kostja seadusliku esindajana, kuid kelle ülesandeks on kostja likvideerimine. Ajutine pankrotihaldur on menetluskulude nimekirjas avaldanud, et ta vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses ilma täiendavat õigusabi kasutamata. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub PankrS § 65 lg 14, mis sätestab, et kui haldur vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Kostja esindajal kulus 31. juuli 2023 kohtukirja e-toimiku kaudu vastuvõtmisele ja määrusega tutvumisele 10 minutit; hageja avalduse ja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele, seisukoha kujundamisele, 10. augusti 2023 vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele 30 minutit, kokku 40 minutit. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja vastab
4 (5)
tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele – kostja esindaja on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi). Arvestades, et kostja esindaja tegi menetluses toiminguid 40 minuti ulatuses, siis on kostja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, mistõttu tuleb hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hageja nimetatud pangakontole.
16.Kohus selgitab, et TsMS § 432 lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise avalduse, mistõttu ei ole määrus selles osas edasikaevatav (TsMS § 150 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.