Täitmine › Muud täitmisasjad

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt põhinõude ja viiviste osas. Hageja palub hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista põhinõue 6005,635 eurot. Hagiavalduses märgitu kohaselt kohustati Pirkanmaa esimese astme kohtu 26.10.2016 kohtuotsusega asjas 16/33052 (kohtuotsuse resolutsiooni p 1) OÜ-d Ecostock, A. T.t ja E. P.t tasuma ühisvastutuse alusel ThermiSol OY-le arvetel põhinevaid nõudeid kogusummas 10 665,10 eurot koos intressiseaduse § 4a lg-le 1 vastavate viivistega järgmistelt summadelt: 2733,60 eurolt alates 17.05.2021; 2974,80 eurolt alates 22.05.2015; 2564,40 eurolt alates 23.05.2015 ja 2392,30 eurolt alates 25.05.2015. Hageja tasus täitemenetluses muuhulgas ka kostja osa nõudest, s.o 6005,63 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevusena 6005,63 eurot. Hagiavalduse resolutsioonis märgitud põhinõude suurus 6005,635 eurot ei lähtu hagiavalduses toodust ega ole vastavuses hagiavalduses märgitud põhinõude suurusega, s.o 6005,63 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6005,63 eurot. Hageja palub hagiavalduse resolutsioonis kostjalt mh välja mõista viivis summas 840,48 eurot. VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses märgitu kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist perioodi 01.09.2021-31.12.2022 eest summas 640,50 eurot ning perioodi 01.01.2023-20.04.2023 eest summas 189,98 eurot, s.o kokku 830,48 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 830,48 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata ulatuses, mis moodustab alla 1% hagihinnast, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.