Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada M. R.i vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 08.10.2023. M. R. ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui M. R. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata Robert Sprengki usaldusisiku tasu summas 660 eurot (+ käibemaks 132 eurot).
9.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot Robert Sprengkile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo LMP OÜ Pank: LHV Pank AS IBAN: EEXXX. 1(5)
10.Pankrotihaldur Robert Sprengk täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 16.09.2024. a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.M. R. esitas 28.06.2023 Viru Maakohtu maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada tema pankrot ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Seoses elukoha vahetusega kaotas töö. Võttis kiirlaene. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. R. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Robert Sprengki. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
5.Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: Võlgniku varaline seisund
VARAD:
Võlgniku varaks on arvelduskontol olev 18,02 eurot. Usaldusisiku hinnangul VARASID 18,02 EUR.
KOHUSTUSED:
Võlgnikul kohustusi kokku summas vähemalt 8380 eurot. Usaldusisiku kogutud informatsiooni kohaselt Võlgniku kohustuste summa ületab vara väärtust. Kohustusi on ca 8362 EUR võrra vara väärtusest rohkem. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele 2(5)
Usaldusisik on seisukohal, et selgitatud võlgnevused ja varad ning olemasolevad dokumendid on piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul on käesoleval ajal tähtaegselt tasumata makseid summas 8380 eurot. Võlgnikul nimetatud maksete tasumiseks vara puudub. Võlgniku sissetulek on ca 300 eurot kuus ja vältimatud kulud on 300 eurot kuus. Võlgnik saab Töötukassalt toetust ja selle toetuse arvelt võlgnevusi tasuda ei suuda. Võlgniku sissetulek (netosummana) on 2023 aastal olnud: Jaanuar – 342,13 eurot Veebruar – 305,95 eurot Märts – 485,30 eurot Aprill – 295,30 eurot Mai – 295,30 Võlgniku sissetulekust ei saa arvestades vältimatuid kulusid ja TMS § 130-132 ette nähtud sissenõudmise piiranguid rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on 2022 aastal võtnud välja oma kohustusliku pensionifondi kogutud summad ja ei saa enam selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Väljamaksmisele kuulus 2,562.98, millest 2052,73 eurot läks täies võlgniku kohustuste katteks (täiteasi 175/2022/669, võlausaldaja PlusPlus Capital AS). Muu vara puudub. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgniku avalduse kohaselt saab ta ca 300 eurot kuus Eesti Töötukassalt. Pangaarve väljavõtte kohaselt saab võlgnik ka füüsilistelt isikutelt erinevaid makseid väikestes summades või siis laenu (nt 28.06.2023 laen summas 170 eurot).Nimetatud maksed näitavad, et Võlgniku sissetulekust ei piisa tema igakuistest kuludeks. Võlgnik ei suuda oma püsiva sissetuleku arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgniku 2020, 2021 ja 2022 tuludeklaratsioonide kohaselt on Võlgniku sissetulekud olnud kogu aeg väga väiksed (2020 – 3315 eurot, 2021 – 4096 eurot, 2022 – 9330 eurot) ning sellest tulenevalt pole eeldada, et Võlgniku sisstulekud edaspidi suureneksid järsult. Seega pole näha, et võlgnik tulevikus võiks saada püsiva töökoha ja töötasu, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnevuste tekkimine on olnud seotud sellega, et Võlgnikul on olnud väikesed sissetulekud. Pole ette näha, et Võlgniku sissetulekud suureneksid tulevikus. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ja seda, et see pole ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Arvamus makseraskuste tekkimise põhjuste kohta
3(5)
Maksejõuetus tekkis 2021, millal võlgnikul osas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldused, kuna võlgnik ei suutnud laenukohustusi nõuetekohaselt täita. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt laenude võtmine, mille tagasimaksmiseks puudus sissetulek. Usaldusisiku hinnangul tuleb Võlgniku makseraskuse ületamiseks kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Robert Sprengk on esitanud tasunõude 792 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
11.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 792 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
12.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad 4(5)
kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
13.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 660 eurot (lisandub käibemaks 132 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.