nende Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja jurist Heigo Kendla Puudutatud isik I: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik II: Tallinna linn (Kristiine LOV kaudu) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada avaldaja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja puudutatud isik I Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel 13.09.2023 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Pooled lepivad kokku juurdepääsu määramises XXX kinnistule (registriosa xxxxx) üle YYY (registriosa nr yyyyy) kinnistu järgmistel tingimustel: - asukoht kaardil mööda olemasolevat teed, pikkusega ca 51 meetrit, laiusega 3 meetrit YYY tänavapoolsest otsast (väravast) kuni XXX kinnistu piirini, mis kulgeb mööda olemasolevat freesafaltiga kaetud ala; - juurdepääsu tohib kasutada jalgsi ja sõidukitega täismassiga kuni 3,5 tonni liiklemiseks igal ajal, raskemate sõidukitega liiklemine öörahu ajal ei ole lubatud, piirang ei kehti operatiivsõidukile; - juurdepääsu alal liigeldes lähtutakse Liiklusseaduses sätestatud õueala liiklusreeglitest; - juurdepääs on tähtajatu. 1.2.Juhul, kui Y muudab 3 meetri laiuse kõvakattega ala asukohta, näiteks nihutades seda xxx tn 2 aia piiri äärde, nihkub juurdepääsuna kasutatav ala uuele kõvakattega alale, kuid selle laius ei tohi olla alla 3 meetri. Kõvakattega ala asukoha nihutamise ja teekatte uuendamisega seotud kulud kannab Y. 1.3.YYY ja XXX vahelisel piiril puuduoleva aia ehitab Y. Juurdepääsuteele jääva värava ja vajadusel xxx 2 kinnistu piiril oleva aiani või elupuu hekini ulatuva
aiaosa paigaldab X. Kumbki kinnistuomanik kannab vastava ehitustegevuse kulud. Värava avanemissuund jääb Xi määrata. 1.4.Lumekoristuse eest vastutab X. Lumerohke talve korral, kui lumi ei mahu tee serva, annab Y kirjalikult taasesitatavas vormis loa, millist osa YYY krundist võib lume ladustamiseks kasutada. Käesolevas punktis sisalduv kokkulepe ei kehti YYY omaniku õigusjärglase suhtes. 1.5.Teeäärte niitmise (korrashoiukohustuse) eest vastutab X. 1.6.Juhul, kui juurdepääsu on vaja lühiajaliselt (tööpäeva kestel, juhul kui tööd kestavad mitu päeva, tagatakse õhtul ja hommikul ajutiste lahendustega juurdepääs) ehitustööde teostamiseks piirata, teatab Y juurdepääsu piiramisest ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 7 kalendripäeva. 1.7.Tee on rahuldavas seisukorras, kõvakattega, suurte aukudeta. Y teeb vajadusel avariiremondi omal kulul. 1.8.Tee seisukorra olemasoleval kujul säilitamise kohustus on Xil ning mõistlikud ja vajalikud kulutused kantakse poolte poolt proportsioonis 30% Y ja 70% X. 1.9.Tee seisukorra säilitamiseks toimingute tegemine kooskõlastatakse omavahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhjendamatu keeldumine tee seisukorra säilitamiseks vajalike toimingute tegemisest ei ole lubatud. Kooskõlastust küsimata ei ole tee seisukorra säilitamiseks toimingute tegemine lubatud.
1.10.X tasub Yile juurdepääsu eest iga-aastast tasu 200 eurot aastas jooksva aasta eest 1. aprilliks, mida indekseeritakse iga-aastaselt võttes aluseks tarbijahinna indeksi muutuse võrreldes eelmise kalendriaastaga. Esimene indekseerimise aasta on 2024.
1.11.2023. aasta eest tasu alates kompromissi sõlmimisest kuni 31.12.2023 moodustab 50 eurot, mis tasutakse hiljemalt 1. oktoobril 2023.
1.12.Pooled lepivad kokku juurdepääsu kandmises kinnistusraamatusse ja puudutatud isik Yi tahteavalduse asendamises käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.13 toodud tingimustel.
1.13.Kohustada Yit andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr yyyyy III jakku juurdepääsu ja juurdepääsutingimuste kohta märkuse tegemiseks järgmises sõnastuses: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnisasja igakordne omanik tohib kasutada juurdepääsuks oma kinnisasjale registriossa nr yyyyy kantud kinnisasjal asuvat teed, mis on määruse nr 2-23-983 lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Nimetatud teed tohib kasutada järgmistel tingimustel: asukoht kaardil mööda olemasolevat teed, pikkusega ca 51 meetrit, laiusega 3 meetrit YYY tänavapoolsest otsast (väravast) kuni XXX kinnistu piirini, mis kulgeb mööda olemasolevat freesafaltiga kaetud ala; juhul, kui muutub 3 meetri laiuse kõvakattega ala asukoht ja kate, näiteks nihutades seda xxx tn 2 aia piiri äärde, nihkub juurdepääsuna kasutatav ala uuele kõvakattega alale, kuid selle laius ei tohi olla alla 3 meetri; juurdepääsu tohib kasutada jalgsi ja sõidukitega täismassiga kuni 3,5 tonni liiklemiseks igal ajal, raskemate sõidukitega liiklemine öörahu ajal ei ole lubatud, piirang ei kehti operatiivsõidukile; juurdepääsu alal liigeldes lähtutakse Liiklusseaduses sätestatud õueala liiklusreeglitest; juurdepääs on tähtajatu; kinnisasja nr xxxxx igakordne omanik kohustub tasuma kinnisasja nr yyyyy igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 200 eurot aastas, mis indekseeritakse lähtuvalt tarbijahinnaindeksist eelmise kalendriaasta eest, mis tuleb tasuda iga aasta 01. aprilliks jooksva aasta eest.
2.Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.TsMS § 150 lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 25 eurot avaldaja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-983.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Xi avaldus avalikult kasutatavale tänavale juurdepääsu saamiseks.
2.Pooled sõlmisid 13.09.2023 kohtuistungil kompromisslepingu.
3.Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-23-983 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 tööpäevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
4.Avaldaja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole tagastamist arveldusarvele, millelt see on tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
6.Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
7.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
8.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
9.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) tööpäevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
10.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
11.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
12.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
13.Avaldaja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust arveldusarvele, millelt see on tasutud. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 tagastab kohus avaldajale pool tsiviilasja menetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 25 eurot avaldaja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), kuivõrd avaldaja on menetluses avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 50 eurot.
14.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-983.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.