Muud

elavad lahus võlgnikust. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt on võlgnik käesoleva menetluse alustamiseni regulaarselt (igakuiselt) tasunud oma laste ema kontole raha selgitusega „laste elatusraha miinus eluaseme laen või laste toiduraha“, millest on võimalik järelda võlgniku poolt oma lastele elatisraha maksmist alates 2018 aastast. Võlgniku esitatud andmete kohaselt tal ei ole kellegagi ühist majapidamist. Seega võlgniku tulude ja kuludega arvestamisel tuleb eeldavalt lähtud ainult Võlgniku sissetulekutest ja Võlgniku väljaminekutest. Võlgniku vara (FiMS § 17 lg 1 p 1). Võlgniku omandina on kinnistusraamatusse kantud kinnistu registriosa nr-ga XXX, milleks on korteriomand (3-toaline korter) asukohaga XXX (vt lisa 1 – registriosa nr XXX väljatrükk). Võlgniku on omandanud selle vara 2015 aastal ning nähtuvalt kinnistusraamatu registriosa väljavõttest on selle käsutamiseks seatud alates 24.11.2021 aastast keelumärge kohtutäitur Andrei Krek ja AS Bondora kasuks ning puuduvad kinnistut koormavad hüpoteegid. Võlgniku väitel selle korteriomandi harilik väärtus on 2000-3000 EUR. Usaldusisik tutvus kinnisvaraportaali müügikuulutuste ja Maa-ameti tehingustatistikaga ning selle põhjal järeldab, et selle kinnistu asukohas (väike maapiirkond) korteriomandi müügivõimalused sõltuvad peamisel juhusest (ehk kui keegi tahab korterit osta antud piirkonnas, siis on varale ostuhuvi. Minimaalne korteriomandi müügihind sellises maapiirkonnas on korteriomandil umbes 1000 EUR. Usaldusisiku arvates korteriomandi turuhinnaks võib lugeda võlgniku väidetud hind ehk 2000 EUR. Võlgniku omandina on kinnistusraamatusse kantud kinnistu registriosa nr. XXX, milleks on elamumaa (hoonestatud elamu ja abihoonetega) asukohaga XXX (vt lisa 2 – registriosa nr XXX väljatrükk). Võlgniku on omandanud selle vara 2017 aastal ning nähtuvalt kinnistusraamatu registriosa väljavõttest on selle käsutamiseks seatud alates 24.11.2021 aastast keelumärge kohtutäitur Andrei Krek ja AS Bondora kasuks ning lisaks hüpoteegipidaja X OÜ kasuks alates 8.6.2023. Kinnistut koormab hüpoteek summas 20000 EUR X OÜ kasuks. Võlgniku väitel selle kinnistu harilik väärtus on 45-50000 EUR. Usaldusisik tutvus kinnisvaraportaali müügikuulutuste ja Maa-ameti tehingustatistikaga ning selle põhjal järeldab, et selle kinnistu turuhinnaks võib lugeda võlgniku väidetud hind ehk 45000 EUR. Täitmaks FiMS § 17 lg 3 nõuet ja seoses kinnisasjadega, mis on olnud võlgniku omandis, usaldusisik toob välja, et T. S. ja K. S. (võlgniku laste ema) kaasomandis (igaühe omandis oli 1⁄2 kaasomandist) oli alates 2016 aastast korteriomand asukohaga: XXX(eriosaks 56 m2 korter) (vt lisa 3 – kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljavõte). Korteriomandi osa oli võlgniku poolt omandatud 26.02.2016 lepinguga, omandamisel korteriomand koormati 1.järjekoha hüpoteegiga SEB Pank AS kasuks summas 611000 EEK (39050 EUR) ja see hüpoteek tagas panga nõuet, mis tulenes SEB Pank ja T. S. ja K. S. (ühisvõlgnikud) vahelises laenulepingus tulenevate nõuete täitmist (laenulepingu kohta korteriomandi omandamise lepingust kajastuva info kohaselt andis pank nimetatud korteriomandi omandamiseks laenu summas 17550 EUR), Korteriomand oli omandatud 19500 EUR eest. T. S. ja K.S. sõlmisid 11.10.2021 aastal kinkeleping, millega T. S. kinkis Kersti Siniloo’le oma omandis oleva 1⁄2 suuruse kaasomandi osa sellest korteriomandist. 11.10.2021 aastal kinkeleping ei sisaldanud mingeid täiendavaid kokkuleppeid. Puudus ka kokkulepe seoses AS Seb Pank laenukohustuse täitmisega. Nähtuvalt võlgniku poolt SEB Pank avatud enda pangakonto väljatrükist, siis võlgnik on jätkanud pangale laenumaksete tasumist ka peale 11.10.2021 kinkelepingu sõlmimist. Registriandmetel võlgniku omandis ei ole ka ühtegi muusse registrisse kantud vara. Samas usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik on nimetatud kasutajaks sõiduk ja haagise osas (vt lisa 4 ja 2(7)

lisa 5– Transpordiameti väljavõtted), mille omanikuks on hetkel võlgnik vend B. S. (ik XXX), enne seda võlgniku ema S. S. (ik XXX), millest võib järelda, et nimetatud transpordivahendid on võlgniku kasutuses. Täitmaks FiMS § 17 lg 3 nõuet ja seoses registrisse kantud vallasvaraga, siis usaldusisik toob välja, et eelnimetatud 2 transpordivahendi (sõiduk Audi A6 ALLROAD, esmaregistreering 2007, regmärk XXX (vt lisa 4) ja haagis TIKI CP275-L esmaregistreering 221, reg-märk XXX (vt lisa 5)) omanikuks oli kuni 25.09.2021 aasta võlgnik, kuid alates sellest kuupäevast sai registriandmetel selle 2 sõiduki omaniks S. S. (võlgniku ema). Alates 29.05.2023 sai nimetatud 2 transpordivahendi omanikuks registris B. S. (võlgniku vend), seejuures registriandmetel on võlgnik alates 25.09.2021 kuni käesoleva hetkeni märgitud transpordivahendite kasutajaks. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul mingit muud väärtust omavat vallasvara. Võlgnikul on ainult tavaline kodune vara, millele ei ole üldjuhul võimalik sissenõuete pöörata või mis ei ole realiseeritav. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul raha olemasolu. Võlgnikul on avatud maksekontod AS SEB Pank, AS Swedbank, LHV Pank AS, Coop Pank, TBB Bank, Revolut Bank (Leedu (seda võlgniku väitel, usaldusikul puudub teabe saamise võimalus Leedust, kuid võlgnik on väitnud, et konto on olemas, kuid ei ole kasutuses ja kasutajatunnust internetipanga jaoks ta ei mäleta) ja Paysera (Leedu). Aktiivses kasutuses on võlgnikul AS SEB Pank avatud konto, kuhu laekub töötasu ja Paysera konto. Usaldusisikule ei ole avaldatud võlgniku poolt infot sularaha olemasolu kohta ning sularahas arveldamiste kohta. Samas vaadeldes võlgniku maksekäitumist AS SEB Pank avatud kontol, siis ei ole usutav, et võlgnikul oleks sularahas märkimisväärseid rahalisi vahendid. Võlgniku varaks on ka töötasu nõudeõigus X AS vastu. See töötasu on ka võlgniku tulude allikaks. Võlgniku töötasu suurus on keskmisel 1300-1500 EUR/kuus (netosummas). Arvestades asjaoluga, et võlgnik on selle tööandja juures töötanud juba alates 2009 aastast, siis tööandja peab isikut vajalikuks ja oluliseks töötajaks ehk on alust eeldada sama sissetulekuga töösuhte jätkumist. Samas arvestades asjaoluga, et võlgnikul on 2 ülalpeetavat ja tema sissetulekut, siis võlgniku sissetulekule on võimalik pöörata sissenõuet summas kuni 100 EUR/kuus. Usaldusisik peab vajalikuks välja tuua, et võlgnik on olnud liitunud kohustusliku kogumispensioni maksete süsteemiga ning 2021 aastal ta esitas taotluse fondiosakute tagasivõtmiseks ja II pensionisamba jääk on sellest hetkes 0. Võlgnikul ei ole kunagi olnud III pensionisamba osakuid. Kokkuvõte: Usaldusisik on teinud kindlaks, et Võlgniku omandis on vara väärtuses umbes 47000 EUR. Sõidukite valdamisest võlgnik saab selgelt kasutuseelist, mille rahaliseks suuruseks on umbes 100-150 EUR/kuus (analoogse 2007 aasta sõiduki pikaajalisel üürimisel on üürihinnad umbes 100150 EUR/kuus). Igakuine netosissetulek saadavast töötasust summas 1300-1500 EUR. Võlgniku rahalised kohustused (FIMS § 17 lg 1 p 2) Võlgniku jooksvad kulutused on seotud eluaseme, toidule, majatarbed, sideteenustele, vältimatud kulud summas 820 EUR/kuus. Võlgnik tasub ka igakuist elatist oma lastele summas 400 EUR/kuus. Võlgnik ei ole nimetanud igakuise kulutusena makseid AS-le Eesti Loto. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on AS-ga Esti Loto seotud igakuine kulu 10-20 EUR vahel. Usaldusisikule ei ole teada andmeid võlgniku kohustuste kohta kolmandate isikutele, keda ei ole nimetatud selles punktis. Usaldusisik on tuvastanud võlgnikul olemasoleva solidaarkohustuse AS-le SEB Pank. T. S. ja tema endine elukaaslane (ja laste ema) Kersti Siniloo võtsid kui ühisvõlgnikud AS-lt SEB Pank 2016 3(7)

aastal laenu tasumise lõpptähtajaga 2034 summas 17550 EUR ja vastavalt SEB Pank AS teatele on laenujääk 11 721,49 EUR. Võlgnikul on kohustused erinevatele võlausaldajatele ja enamike nõuete osas on olemas täitedokument. Võlanõuete täpne loend on toodud võlanimekirjas (vt lisa 7). Võlgnik vaidleb osaliselt vastu X OÜ nõuete, aga kuna nimetatud võlausaldajal on nõue tõendatud kohtulahendiga (täitedokumendiga), siis võlgniku vastuväide ei ole ole asjakohane. Võlgniku osas on pooleli 11 täiteasja, millest vanimad on aastast 2021. Samas võlgnik on sõlminud kohtumenetlustes kokkulepped võla tasumisest perioodiliste maksetega ning kompromissid kohtumäärustes võimaldaks võlausaldaja saata kogu nõue sissenõudmiseks täiturile, kui võlgnik jätab tasumata perioodilised maksed. Enamikel juhtudel võlausaldajad ei ole saatnud kohtulahendit koheselt sissenõudmiseks, kui võlgnik on jätnud tasumata perioodilise makse. Võlgnikul on kokku 14 võlausaldajat, kellest enamuse moodustavad inkassoteenust osutavad ettevõtjad, kes on omakorda omandanud nõuded erinevalt laenuandjatelt. Võlgniku vastu suunatud nõuetest on valdav enam tõendatud kohtulahenditega. Võlgnik esitas maksejõuetuse avalduse 29.05.2023 ja avalduse põhjenduseks on, et SOOV PÄÄSTA ENDA ELUASET. Võlgniku eluasemeks on kinnistu asukohaga XXX. Nimetatud kinnistu sundmüügiks oli alustatud täitemenetlust 07.06.2023 (kohtutäitur Andrei Krek, nr 066/2023/2298). Nimetatud kinnistule seatud hüpoteek tagab kohustuse täitmist, mis muutus sissenõutavaks 01.10.2021. Kogutud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi 111263,42 EUR. Kohustus, mida võlgnik ei tunnista ja mille vastuväide võib omada õigusliku alust, on summas 772,16 EUR (muud vastuväited on sisutud, eelkõige X OÜ nõuetele, kuna nõue tuleneb kohtulahendist). Võlanõuded summas 22431,88 EUR on pandiga tagatud, millest omakorda kolmanda isiku (K.S.) omandis oleva varaga on tagatud nõue summas 11 721,49 EUR ja ülejäänus on nõue tagatud võlgniku enda varaga. Usaldusisiku arvestuste kohaselt võlgniku kohustustest ainult summas 14360,15 EUR täitmise tähtaeg ei ole saabunud ehk Võlgniku võlakohustustest 87% täitmise tähtaeg on saabunud. Võlgnik on esitanud andmed, et pooleliolevaks kohtumenetluseks on vaidlus Julianus Inkasso OÜga. KOKKUVÕTE: Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused võivad moodustada usaldusisiku poolt kogutud ja analüüsitud andmetele tuginedes kokku vähemalt 111263,42 EUR. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikul on selged makseraskused ja makseraskused on juba aastaid. Võlgniku maksekontode väljavõtete kohaselt on ta juba vähemalt 5 aastat olnud olukorras, kus pidevalt võetakse laene ja tagastatakse laene. Nähtuvalt täitemenetluse registriandmetest, siis võlgnikul on olnud makseraskused vähemalt 2021 aastast (esimesed täitemenetlused on aastast 2021, mis on siiani pooleli ehk võlgnik ei ole suutnud täita neid võlakohustusi). Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik tema olemasolevad kohustused täita. Olemasolevad kohustused ületavad olemasolevaid varasid umbes 2 kordselt. Füüsilisest isikust võlgniku varana saab lugeda ka tulevasi sissetulekuid saadava töötasu näol, kuid ka nende sissetulekute juures, mis on võlgniku käesoleval hetkel, ei suuda ta oma 4(7)

kohustusi täita mõistlikus ajalises perspektiivis. Maksejõuetusavalduses võlgnik nimetab, et suudab tasuda iga kuu 500 EUR oma võlausaldajate kohustuste täitmiseks ehk see teeb aastaseks makseks 6000 EUR. Samas lähtudes TMS § 132 regulatsioonist, siis võlausaldajad saaks võlgnikul sisse nõuda kuni 100 EUR/kuus ehk see teeb aastaseks makseks 1200 EUR. Arvestades asjaoluga, et võlakohustusi, mille täitmisest on huvitatud ainult võlgnik (st ei saa loota, et keegi kolmas isik asub neid täitma), siis selliseid kohustusi on ümardatuna summas 100 000,00 EUR. Lootes, et võlgnik suudab teostada aastas tagasimaksega 6000 EUR, siis see teeks olukorras kus võlgniku varasid ei müüda, võlgade tagasimakse perioodiks umbes 16-17 aastat. Selles saab järelda, et võlgnikul ei ole võimeline omi kohustusi täitma mõistliku aja jooksul. Sellest tulenevalt on ole alust eeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku hinnang võlgniku makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste Usaldusisiku poolt kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult. Maksejõuetusavalduse kohaselt on maksujõuetuse põhjuseks: elatusrahade maksmine, maja ehitus, laenude maksmine uute laenudega. Usaldusisiku arvates maksejõuetus tuleneb suutmatuses korraldada oma rahaasju, st suutmatus teadvustada endale, kuidas tuleb korraldada oma rahaasju ehk kulud ei tohi ületada tulusid.. Lähtuvalt täitemenetluse registri andmetest võlgnikul olid juba 2009 aastal makseraskused (erinevad täitemenetlused), mis said lõpuks täidetud, kuid nimetatud makseraskused ei distsiplineerinud võlgniku korraldama oma rahaasju nii, et igakuised väljaminekud ei ületaks igakuist sissetulekut. Makseraskuste süvenemisele (mitte maksejõuetuse põhjustamisele, kuna võlgnik oli maksejõuetu juba varasemalt) on kaasa aidanud asjaolud, et võlgnik tegi 2021 aastal, täpsemalt 25.09.2021 ja 11.10.2021 tehingud, millega lõpetas oma omandi mitmetele oma olulistele varadele (1/2 korteriomandist, sõiduk, haagis) ilma hüvesid vastu saamata. Tõendite analüüsi põhjal saab järeldada, et võlgnik tegi seda põhjusel, et takistada võlausaldajatel sissenõude pööramist nimetatud varadele. Täitemenetluse registri andmetel alustati 22.11.2011 aastal võlgniku suhtes 2 täiteasja (nr 066/2021/3767 ja nr 066/2021/3768 (AS Bondora võlanõuded). AS Bondora esitatud andmete kohaselt (vt lisa 15) tehti AS Bondora võlanõuete osas võlgnikku kohustavad lahendid 19.10.2021 ja 21.10.2021 ning need võlakohustused on siiani täitmata. Tõendite alusel saab järeldada, et võlgnik tegi tahtlikult need tehingud, et halvendada oma maksevõimet. Kogutud tõendite alusel usaldusisik järeldab, et võlgniku varaline seis ei vasta enam FiMS § 19 lg 1 sätestatule. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt FiMS § 19 lg 3 p-le 5 Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui: 5) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Kogutud tõendite alusel usaldusisik järeldab, et võlgniku tegevus seoses 25.09.2021 ja 11.10.2021 tehingute, millega võlgnik lõpetas oma omandi mitmetele oma olulistele varadele (1/2 korteriomandist, sõiduk, haagis) ilma hüvesid vastu saamata, vastab FiMS § 19 lg 3 p-s 5 sätestatule. Usaldusisik nimetati 07.06.2023. Seega nimetatud tehingud toimusid umbes 1 aasta ja 9 kuud enne usaldusisiku nimetamist. Haagise ja sõiduki omanikuvahetus Transpordiameti registris algatati e-teenindus vahendusel (vt lisa 4, lisa 5), millest on võimalik järeldada, et puudub kirjalik kokkulepe transpordivahendite omandi lõpetamiseks. Võlgniku pangakontode väljavõttest ei ole tuvastatav, et võlgniku ema S. S. oleks transpordivahendite eest võlgnikule tasunud ja sellest omakorda tulenevalt on võimalik järeldada, et võlgniku omand sellele varale lõppes nii, et võlgnik 5(7)

ei saanud vastu mingeidki hüvesid. Aga juhul, kui võlgnik asub väitma, et transpordivahendite omand ei muutunud (muutus ainult omaniku registrikanne), siis sellist omanikuvahetus tuleb mõista kui võlgniku vara peitmine. Võlgniku omandi lõpetamiseks 1⁄2 korteriomandi osas oli sõlmitud 11.10.2021 kinkeleping (vt lisa 16) ja kuna notariaalselt tõestatud leping peab sisaldama kõiki pooli kokkuleppeid, siis ei saa olla kahtlustki, et võlgniku omand sellele varale lõppes nii, et võlgnik ei saanud vastu mingeidki hüvesid. Omandivahetustehing oli tahtlik ja arvestades AS Bondora nõudega seotud asjaolusid, siis see oli tehtud tahtlikult võlausaldajate huvide kahjustamiseks, sellega toimus olulises määras võlgniku maksejõulisuse halvenemine. Arvestades kogutud teave, siis usaldusisiku arvates kohus ei peaks andma võlgnikule sellises olukorras õiguskaitset takistamaks võlausaldajatel nõuda oma nõuete täitmist võlgniku omandis oleva kinnisvara arvelt. KOKKUVÕTE: Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu ja esinevad alused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

FIMS § 19 lg.3 p.5 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas alus FIMS § 19 lg.3 p.5 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmiseks, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja on enne usaldusisiku nimetamist tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.