Usaldusisik: A. R. (e-post vxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Võlausaldajad: 1) Holm Bank AS (registrikood 14080830) 2) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) 3) AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) 4) OÜ GS Core (registrikood 16183586) 5) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) 6) ESTO AS (registrikood 14180709) 7) Kohtutäitur Anne Böckler (registrikood 16045654) 8) Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood 12016414)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. K. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada 26. juunil 2023 Tartu Maakohtule esitatud M. K. ümberkujundamiskava järgmiselt:
2.1.Kohustada M. K. tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15. septembril 2023 ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
2.2.Kohustada M. K. tasuma Holm Bank AS-le, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, Aktiva Portfolio AS-le, OÜ-le GS Core, OK Incure OÜ-le ja ESTO AS-le hiljemalt kolme kuu jooksul alates ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumisest 15 000 eurot ühekordse maksena vastavalt ümberkujundamiskavas märgitud proportsionaalsetele osamaksetele järgmiselt: Võlausaldaja
Jaotise protsent
Summa (eurot)
Holm Bank AS
11,35%
1702,56
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
19,51%
2926,97
Aktiva Portfolio AS
21.42%
3212,29
Aktiva Portfolio AS
19,35%
2901,90
GS Core OÜ
3,59%
538,56
GS Core OÜ
0,56%
84,48
GS Core OÜ
0,85%
126,97
GS Core OÜ
3,11%
466,56
GS Core OÜ
2,82%
422,40
GS Core OÜ
8,41%
1261,52
OK Incure OÜ
7,00%
1050,58
ESTO AS
0,70%
104,71
ESTO AS
1,34%
200,50
Kokku
100,00%
15 000
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik A. R. .
4.Kohustada M. K. esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. oktoobriks 2023 ning edaspidi iga aasta 15. oktoobriks kuni kava täitmiseni.
5.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande M. K. võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
6.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M. K. kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata M. K. usaldusisiku A. R. tasuks 1305 eurot.
7.1.Usaldusisiku tasust (1305 eurot) maksta 1080 eurot välja M. K. poolt
18.veebruaril 2023, 14. märtsil 2023 ja 2. aprillil 2023 kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud summa arvel xxxxxxxxxx-le (registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
7.2.Ülejäänud usaldusisiku tasu 225 eurot mõista välja M. K. (registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
xxxxxxxxxx-le
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Saata määrus resolutsiooni p 7.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu
Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FiMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.M. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. veebruaril 2023 Tartu maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
Maakohtule
Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule kinnisasi asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx; hinnanguline väärtus 50 000 eurot; kinnisasi), sõidukid xxxxxxxxxxxxxx 2003. a (hinnanguline väärtus 2500 eurot) ja xxxxxx 1995. a (romulas), haagis xxxxxxx 2017. a (hinnanguline väärtus 1000 eurot) ning xxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) osa (osakapitali sissemakse tegemata). Võlgnik töötas tähtajalise töölepingu (hooajaline töö) alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema igakuine töötasu oli xxxxxxxxxxxxx. Lisaks saab ta igakuiselt sotsiaaltoetust 80 eurot ning plaanib hakata tegelema ettevõtlusega. Elukaaslase töötasu on 1400 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku 850 eurot (koos elukaaslase kuludega 1765 eurot). Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 35 773 eurot 57 senti. Võlgnikul tekkisid makseraskused endise abikaasaga kooselu lõppemisel. Ta võttis laene elamistingimuste parandamiseks ja igapäevakulude katteks, samuti varasemate laenude tasumiseks, kuna oli periooditi töötu. Võlgnik maksis ka advokaadile ühisvara jagamise vaidluse tõttu. Võlausaldajatega maksegraafikute sõlmimine ei ole olnud tulemuslik. Ta võttis raha välja pensionisambast võlgade vähendamiseks. Võlgnik ja tema endine abikaasa M. K. sõlmisid 14. märtsil 2023 kompromissi (tsiviilasi nr xxx-xxxx), mille kohaselt mh lõpetati ühisomand kinnisasjale, kinnisasi ja ühisvara hulka kuuluv sõiduk xxxxxxxxxxxxxx jäid võlgniku ainuomandisse ning M. K. kohustus tasuma võlgnikule hüvitise 18 000 eurot (15 000 eurot hiljemalt 13. juuniks 2023 ja 3000 eurot 250 euro suuruste osamaksetena 12 kuu jooksul alates 15. juulist 2023).
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 16. veebruari 2023. a määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks A. R. (usaldusisik). Sama määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1080 eurot ning võimaldas võlgnikul kõnealuse summa tasuda kolme igakuise võrdse osamaksena.
3.Usaldusisiku 10. märtsi 2023. a aruande kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Maakohus algatas 27. märtsi 2023. a määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 26. mai 2023. Kohus rahuldas 31. mai 2023. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 27. juuni 2023.
5.Usaldusisiku esitas 26. ümberkujundamiskava (kava).
juunil
maakohtule
kinnitamiseks
võlgade
5.1.Kava kohaselt taotleb võlgnik tagatiseta rahaliste kohustuste ja täitekulude ümberkujundamist. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 37 303 eurot 59 senti, millest põhivõlg on 27 615 eurot 99 senti. Kavas on kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõrvalkulusid 100% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad täies ulatuses kuni 22 kuu jooksul vastavalt kavas märgitule. Kohtutäituri nõuete osas on kohustuse põhiosana arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulusid ning põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga (kohtutäituri seaduse § 32 lg 5).
5.2.Kavas on eristatud võlausaldajate nõuded järgmiselt: kuni 100-eurosed nõuded täidetakse ühe kuuga, 101–400-eurosed nõuded kolme kuuga ning nõuded alates 401 eurot 22 kuuga. Kohtutäiturite nõudeid tasutakse esimesel kuul kokku 97 eurot 7 senti. ESTO AS nõuded ja OÜ GS Core kaks nõuet tasub võlgnik kolme kuu jooksul nelja osamaksega. Ülejäänud nõuded tasutakse vastavalt kavale 22 kuu jooksul. Selline väikeste osamaksete tasumine väldib ülekandetasusid.
5.3.Võlgnik registreeriti töötuna Eesti Töötukassas, kuid asub tööle tähtajatu töölepingu alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 1. septembril 2023 töötasuga 1300 eurot (neto). Võlgnikule kuulub kinnisasi (väärtusega 50 000 eurot) ning kaks sõidukit ja järelhaagis (koguväärtusega 3500 eurot). Võlgnik müüs talle lisaks kuulunud sõiduki menetluse ajal usaldusisiku nõusolekul 500 euroga, millest rahuldatakse võlausaldajate nõudeid. Võlgnik maksab igakuiselt elatist 250 eurot. Võlgnikule laekub kohtuliku kompromissi tulemusena 18 000 eurot ning sellest maksab võlgnik oma võlad järgmiselt: Võlgnik maksab 15 000 eurot hiljemalt kolme kuu jooksul alates kava kinnitava kohtumääruse jõustumisest ühekordse maksena, mis on jagatud proportsionaalselt võlausaldajate vahel järgmiselt: Võlausaldaja
Jaotise %
Summa (eurot)
Holm Bank AS
11,35%
1702,56
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
19,51%
2926,97
Aktiva Portfolio AS
21.42%
3212,29
Aktiva Portfolio AS
19,35%
2901,90
GS Core OÜ
3,59%
538,56
GS Core OÜ
0,56%
84,48
GS Core OÜ
0,85%
126,97
GS Core OÜ
3,11%
466,56
GS Core OÜ
2,82%
422,40
GS Core OÜ
8,41%
1261,52
OK Incure OÜ
7,00%
1050,58
ESTO AS
0,70%
104,71
ESTO AS
1,34%
200,50
Kokku
100,00%
15 00
Võlgnik maksab 3000 eurost, mis laekub 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena 250 eurot, nõuete katteks kava täitmise esimese 12 kuu jooksul vastavalt kavale. Võlgniku kogutud 2000 eurot tasub võlgnik esimesel kuul vastavalt kavale.
5.4.Kava on koostatud 22 kuu peale. Kuumaksed kõigi ümberkujundatavate nõuete peale on kokku keskmiselt 573 eurot 46 senti (esimene makse on 2000 eurot; teine ja kolmas makse on 317 eurot 83 senti; 4.–12. makse 650 eurot 1 sent; 13.–21. makse 413 eurot 2 senti ning 22. makse 413 eurot 6 senti, lisaks ühekordne makse 15 000 eurot). Kõrvalnõuete vähendamine 100% ulatuses annab võimaluse rahuldada võlausaldajate põhinõuded võlgnikule jõukohase kuumaksega 22-kuuse perioodi jooksul. Kava on koostatud võimalikult lühikese perioodi peale, et võlausaldajate põhinõuded saaksid rahuldatud võimalikult kiiresti, arvestades praegust inflatsiooni, ühtlasi võlgniku sissetulekuid, kulusid ja töötasu alammäära.
5.5.Võlgniku pankroti korral on prognoositavaks tuluks võlgnikule kuuluvast vara müügist ja sissetulekust saadav raha. Arvestades võlgnikule kuuluva vara koguväärtust (hinnanguliselt 53 500 eurot) ja selle müügiga kaasnevaid kulusid, mis vähendavad omakorda võlausaldajatele makstavat summat ning kinnisvaraturu olukorda, laekuks pankrotimenetluse ajal ligikaudu 333 eurot 33 senti kuus ning kohustustest vabastamise menetluse ajal 75% töötasu alammäära ületavast osast (250 eurot kuus), s.o kokku 9500 eurot (6 x 333 eurot 33 senti + 30 x 250 eurot). Siiski ei ole võimalik täpselt prognoosida võlausaldajate saadavat tulu pankroti korral täpselt, kuna see sõltub vara müügist saadavast rahast, millest tuleb maha arvata pankrotimenetluse kulud. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 22 kuu jooksul võlausaldajatele kokku 27 615 eurot 99 senti, st põhivõlad 100% ulatuses ja koguvõlgadest 74,03%. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotti. Võlgnik on saanud kohtuliku kompromissi tulemusena kinnisasja ainuomanikuks ning on valmis saadava hüvitise tasuma võlgade katteks. Samuti on võlgnik loobunud ühest oma sõidukist menetluse ajal, et tasuda selle müügist saadava rahaga (500 eurot) oma võlgasid. Lisaks on võlgnik kogunud 1500 eurot oma töötasudest. Võlgnik on alustanud oma elu uuesti pärast lahutust, mistõttu tal võlad tekkisid. Oluline on säilitada võlgnikule tema elukoht ning aidata makseraskused ületada mõistlikul viisil.
5.6.Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte. Kavaga nõustusid Holm Bank AS, ESTO AS, OÜ GS Core ja kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kohtutäitur Anne Böckler, OK Incure OÜ ja
AS Aktiva Portfolio tähtaegselt avaldusi ega seisukohti ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega on seitse võlausaldajat nõustunud ümberkujundamiskavaga. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ümberkujundamiskavaga ei nõustunud ning palub jätta selle kinnitamata. Võlausaldaja arvates on võlgnikul piisavalt vara, mille realiseerimisel rahuldada võlausaldajate nõuded täielikult, st võlausaldajatel oleks pankrotimenetlus soodsam. Võlgnikul ei ole subjektiivset õigust nõuda vara säilitamist ja kohustuste vähendamist. Eluaseme säilitamine võib olla legitiimne eesmärk ümberkujundamise menetluses, kuid see eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamist täies ulatuses. Olukorras, kus võlgniku vara ületab kohustusi, ei saa põhjendada võlausaldajate nõuete vähendamist põhjusel, et võlgade ümberkujundamine on võlgniku huvides ning need on mõnevõrra ka esiplaanil. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõustuks võlgade ümberkujundamisega, kui võlgnik tasub nii põhi- kui kõrvalnõuded 36 kuu jooksul.
6.Usaldusisiku arvates on kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid. Seda kinnitab asjaolu, et enamus (87,50% võlausaldajatest ja 81,86% koguvõlga omavatest võlausaldajatest) võlausaldajatest on kavaga nõustunud (sh kõrvalnõuete vähendamise kui kava täitmise pikkuse osas). Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdelt ning arvestatud on nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1305 eurot xxxxxxxxxx-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 14 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
8.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FiMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FiMS § 24 lg 3). FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud neli võlausaldajat (Holm Bank AS, ESTO AS, OÜ GS Core ja kohtutäitur Oksana Kutšmei). Vastuväite on esitanud üks võlausaldaja (TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal). Ülejäänud võlausaldajad (kohtutäitur Anne Böckler, OK Incure OÜ ning AS Aktiva Portfolio) avaldusi ega seisukohti tähtaegselt ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises FiMS § 24 lg 4 neljanda lause kohaselt märkinud, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud seitse võlausaldajat, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud FiMS § 26 lg-s 2 sätestatud eeldused. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FiMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FiMS § 26 lg 2) ning kas esineb FiMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.
8.1.Kohus määras 27. märtsi 2023. a määruses kava esitamise tähtajaks 26. mai 2023 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni 27. juunini 2023. Usaldusisik esitas kohtule kava kinnitamiseks 26. juunil 2023, st tähtaegselt. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest, võlgniku elukaaslase Kätlin Tekkeli kinnituskirja vastaval perioodil võlgniku igapäevakulude ja kavajärgse puuduoleva summa tasumise kohta, võlausaldajate seisukohad ja kokkuvõtte sellest, samuti taotluse kava muutmiseks ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse. Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh FiMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.
8.2.Kohtu arvates vastab kava FiMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
8.2.1.Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FiMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on kohustusi kaheksa võlausaldaja ees kokku 37 303 euro 59 sendi ulatuses, millest ümberkujundamisele kuuluvad põhivõlad on 27 615 eurot 99 senti. Kõrvalkulusid on vähendatud 100% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad 100% ulatuses kuni 22 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud FiMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade
ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel.
8.2.2.Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (FiMS § 20 lg 1 p 2). Võlgnik teeb esimese makse 15. septembril 2023 (kohus kuulas kõnealuse kuupäeva osas võlgniku telefoni teel ära 11. septembril 2023) ning kava täidetakse hiljemalt juunis 2025.
8.2.3.Võlgnikul tekkisid makseraskused endise abikaasaga kooselu lõppemisel, kui ta võttis laene elamistingimuste parandamiseks ja igapäevakulude katteks, samuti varasemate laenude tasumiseks, kuna oli periooditi töötu, ning lisaks maksis ta advokaadile ühisvara jagamise vaidluse tõttu. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FiMS § 20 lg 1 p 3). Võlgnikul on juba praegu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 15 000 eurot, lisaks on ta müünud ära ühe oma sõiduki 500 euroga ning kogunud töötasust täiendavalt 1500 eurot (s.o kokku 17 000 eurot), millest rahuldada võlausaldajate nõudeid kavas näidatud tingimustel. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda edaspidi pärast eelnimetatud summa tasumist kava igakuiselt täita. Kava kohaselt töötab võlgnik alates
1.septembrist 2023 igakuise töötasuga 1300 eurot (neto). Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses märgitud igakuised kulusid (850 eurot), võlgniku elukaaslase kinnitust kanda vastaval perioodil igapäevakulud ja kavajärgne puuduolev summa, samuti asjaolu, et võlgnikule laekub endiselt abikaasalt täiendavalt 3000 eurot 12 kuu jooksul võrdsete igakuiste osamaksetena, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt keskmiselt 573 euro 46 sendi ulatuses täita. Seeläbi on võlgnikul tõenäoliselt võimalik püsivat maksejõuetust vältida.
8.2.4.Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta (FiMS § 20 lg 1 p 3).
8.3.Järgmisena kontrollib kohus FiMS § 26 lg 2 järgi, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ning kui koheldakse, siis kas mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
8.3.1.Võlgnik tasub kava alusel võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 27 615 eurot 99 senti, rahuldades kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses (100%). Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud – kõigile võlausaldajatele tasutakse põhinõuded täies ulatuses ja kõigil võlausaldajatel on kõrvalkohustused vähendatud 100% ulatuses. Seega puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Väikeste nõuetega võlausaldajate nõuded rahuldatakse küll kuni kolme kuu jooksul, et vältida liigseid ülekandetasusid, kuid kohtu arvates on kõnealune võlausaldajate nõuete rahuldamise eristamine
lisanduvate kulude vältimiseks põhjendatud. Selliselt on ka ühetaoliste nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt.
8.3.2.Võlausaldaja ei ole ka väitnud, nagu oleks teda kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldaja tugineb üksnes asjaolule, et võlgnikule kuulub piisavalt vara, millest saab väidetavalt rahuldada võlausaldajate nõuded täies ulatuses, st võlausaldaja arvates on pankrotimenetlus soodsam. Kohus leiab, et FiMS § 26 lg-eid 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FiMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga. Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et võlausaldaja ei ole kava kohaselt oluliselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel. Võlausaldaja ei saa maksejõuetusmenetluses nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud, seda isegi juhul kui võlgnikule kuulub kinnisasi. Kohtu hinnangul on praegu põhjendatud anda võlgnikule võimalus säilitada oma eluase, võttes arvesse, et võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse täies ulatuses. Lisaks võib võlgnikule kuuluva vara müük kujuneda praegust üldist majanduslikku olukorda arvestades pikaajaliseks, mille tulemusena vara väärtus väheneb, samuti suurenevad võlausaldajate nõuded kõrvalnõuete näol ning kaasnevad pankrotimenetluse kulud. Järelikult ei saa tõsikindlalt väita, et võlausaldaja saaks võlgniku pankroti korral nõude rahuldatud suuremas ulatuses (st koos kõrvalnõuetega) ja kiiremini. Ainuüksi võlausaldaja arvamus selleks alust ei anna.
8.4.Kohtu arvates puuduvad FiMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.
8.4.1.Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Võlgnikule kuulub küll varana kinnisasi, kaks sõidukit ja järelhaagis, kuid tegu ei ole kiiresti realiseeritava varaga. Lisaks on kinnisasi võlgniku ja tema elukaaslase eluasemeks, mida võlgnik soovib säilitada. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FiMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.
8.4.2.Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FiMS § 27 lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 8.2.3).
8.4.3.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või
kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FiMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
9.Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada. FiMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
10.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FiMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FiMS § 35 lg 4).
11.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FiMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. oktoobriks 2023 ning edaspidi iga aasta 15. oktoobriks (teine aruanne 15. oktoobriks 2024 jne) kuni kava täitmiseni.
12.Kohus lisab, et tühistab kava FiMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
13.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1305 eurot (14 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90 eurot).
13.1.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 124 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023 kuupalga alammäär 725 eurot. Seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
13.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 14 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, samuti suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on nõustunud üle poole võlausaldajatest. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1305 eurot.
13.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina
18.veebruaril 2023, 14. märtsil 2023 a 2. aprillil 2023 kokku 1080 eurot. Usaldusisiku tasust (1305 eurot) tuleb 1080 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel xxxxxxxxxx-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9) ning ülejäänud 225 eurot tuleb välja mõista võlgnikult xxxxxxxxxx-le.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
14.1.Kohus jätab FiMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.