Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetluses on M. M. (hageja) hagi T. G.i (kostja) vastu. M. M. (hageja) ja T. G. (kostja) sõlmisid 2017 aasta maikuus suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4000 eurot (laen I). Laenusumma on antud kostja kasutusse sularahas. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja laenu tagasi maksma ühe (1) aasta jooksul, st hiljemalt 31.05.2018. Aprillis 2019 sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 3000 eurot (laen II). Laenusumma on antud kostja kasutusse sularahas. Kostja selgituste kohaselt vajas ta raha kontserdimaja rendiks, kus kostja pidi esinema koos M. N.. Hagejale teadaolevalt see üritus toimus. Laenatud raha kohustus kostja koheselt peale kontserdi lõppu tagasi maksma. Kostja saadud laene (põhisummas 7000 eurot) kokkulepitud ajal ei tagastanud, millest tulenevalt sõlmisid hageja ja kostja mais 2020 täiendava kokkuleppe, millega pikendati laenude tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2020 ning kostja kohustus kuni laenusumma tagastamiseni tasuma laenu jäägilt intressi 3% kuus (arvestati alates 01.06.2020). Hageja nõue kostja vastu on: - Laen I põhiosa summas 4000 eurot; kokkuleppeline intress 4000 eurot, millele lisandub täiendava kokkuleppe alusel intressid perioodil 01.06.2020-31.12.2020 summas 840 eurot; laenust II põhiosa summas 3000 eurot; laenust I; - Laen II kokkuleppeline intress 4000 eurot, millele lisandub täiendava kokkuleppe alusel intressid perioodil 01.06.2020-31.12.2020 summas 630 eurot; - Viivised perioodil 01.01.2021-13.03.2023 summas 1264.99 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, sealhulgas riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud summas 450 eurot. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 21.06.2023 teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 450 eurot (käibemaksuga).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 1050 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabikulud koosnevad hagiavalduse koostamise kulust 3 tunni osas (lepingulise esindaja tunnitasus on 125 eurot + käibemaks). Hageja esindaja õigusabikulude suuruse osas leiab kohus, et on alust eeldada, et tegemist on standardse hagiavaldusega, mille koostamisest ei nähtu 3 tundi töömahtu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 2 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 300 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.