Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Gerüst OÜ esitas 02.06.2023 Harju Maakohtule hagi Trustus OÜ ja P. K. vastu solidaarses võla nõudes, mida ta 14.06.2023 täpsustas. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis neilt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale II kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 27.07.2023. Kostja II oli dokumentide vastuvõtmise ajal kostja I seaduslik esindaja. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt kostja I rentis 15.09.2022 sõlmitud rendilepingu nr xxxx alusel hagejalt tellingute detailid enda ehitusobjektidele Jägalas aadressil Sõrmuse tee 12 ning Viimsis aadressil Aiandi põik 4/6. Renditud tellingute detailid anti kostjale I üle mitmes osas 16.09.2022, 21.09.2022 ja 04.10.2022 vastavalt kostja I jooksvatele vajadustele ja soovidele. Koos rendilepinguga sõlmis kostja I juhatuse liige kostja II hagejaga käenduslepingu, mille p 1 kohaselt vastutab kostja II kõigi lepingust tulenevate täitmata kohustuste eest solidaarselt kostjaga I maksimaalselt 30 000 euro ulatuses. Kostja I jättis temale tellingute renditeenuste eest väljastatud arved juba rendiperioodi algusest tasumata. Kokku on hageja väljastanud kostjale I renditeenuse eest 21 arvet kogusummaga 10 936,11 eurot, mis on tasumata ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja luges, et leping on ülesütlemisega lõppenud 29.03.2023. Lepingu p-s 11 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada viivisintressi 0,2% kalendripäevas. Lepingu punktis 19 on pooled kokku leppinud, et iga tagastamisega viivitatud päeva eest on hagejal õigus lisaks renditasule nõuda leppetrahvi 50 eurot. Hageja, et arvestab leppetrahvi perioodil alates 1. aprillist kuni 24. maini 2023 (54 päeva), millal hageja tellingud tegelikult kätte sai. TsMS § 161 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1400 eurot. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud taotletud 600 euro ulatuses

(ilma käibemaksuta). Seega tuleb kostjatel hüvitada solidaarselt hageja menetluskuluna kokku 2000 eurot (1400+600). Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.