National Heritage Foundation OÜ hagi Margaux OÜ vastu domeeninime kasutamise lõpetamise ja üleandmise nõudes ja Margaux OÜ vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks Hagihind hagi hind 7000 eurot, vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: National Heritage Foundation OÜ (registrikood 11962765, Ahtri 6a-5/1, 10151 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo LEVIN OÜ, Maakri 19/1, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Margaux OÜ (registrikood 12606481, Suur-Kloostri 2-3, 10133 Tallinn). Tsiviilasi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Keelata kostjal Margaux OÜ-l (registrikood 12606481) domeeninime www.cherami.ee kasutamine.
3.Kohustada kostjat Margaux OÜ-d (registrikood 12606481) tegema tahteavaldus Eesti Interneti SA-le domeeninimest www.cherami.ee loobumiseks hageja National Heritage Foundation OÜ (registrikood 11962765) kasuks ja asendada tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
2.Mõista kostjalt Margaux OÜ-lt (registrikood 12606481) hageja National Heritage Foundation OÜ (registrikood 11962765) kasuks menetluskuludena välja 4298 (neli tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot, millest 3798 eurot on kulu õigusabile ning 500
eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt Margaux OÜ-lt (registrikood 12606481) hageja National Heritage Foundation OÜ (registrikood 11962765) kasuks välja viivis menetluskuludelt 4298 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjal keelata kostjal domeeninime www.cherami.ee kasutamine ning kohustada kostjat tegema tahteavaldus Eesti Interneti SA-le domeeninimest www.cherami.ee loobumiseks hageja kasuks ja asendada tahteavaldus kohtuotsusega.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisvaraalases valdkonnas tegutsev äriühing. Hageja omandis on Keila-Joa loss, mida hageja kasutab kultuurialases tegevuses, majutuses ja toitlustuses. Kostja on majutuse ja toitlustusega tegelev äriühing. Kuni 05.01.2021 opereeris kostja Keila-Joa lossis tegutsevat restorani Cher Ami. 07.02.2015-05.01.2021 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping, mille esemeks olid Keila-Joa lossis asuvad ruumid. Üürilepingu lõppemises poolte vahel vaidlus puudub.
3.Keila-Joa lossi restorani Cher Ami paremaks opereerimiseks registreeriti Interneti domeen www.cherami.ee. See oli vajalik restorani tegevuse hõlbustamiseks, et klientidel ja huvilistel oleks võimalik selle kohta saada üldist infot, tutvuda menüüga, teada lahtiolekuaegasid ja leida kontakte laua broneerimiseks. Kostja registreeris restorani Cher Ami domeeni enda nimele.
4.Restoran Cher Ami tegutsemise ajal kogus see tuntust kõrge kvaliteediga toitlustuse poolest, mille eriline omapärane seisnes menüü, toidu kvaliteedi ja restorani ruumide omavahelises ajastulises kooskõlas. Hageja ja kostja vahelise üürilepingu lõppemise järel ei ole kostja vaatamata hageja korduvatele palvetele Interneti domeeni www.cherami.ee hagejale üle andnud ning jätkab selle valdamist. Ehkki tegemist oli eduka ning tuntust kogunud restoraniga, jätab veebileht nüüd mulje, nagu oleks restoran suletud.
5.Lisaks veebilehele oli restoranil oma lehekülg sotsiaalmeediaportaalis Facebook. Käesoleval ajal antakse külastajatele Facebooki lehel teavet, et restoran Cher Ami on suletud ning otsitakse tegevuse jätkamiseks uusi ruume. Kuna tähis Cher Ami on ajalooliselt seotud just Keila-Joa lossiga, esitas hageja 18.01.2021 taotluse kaubamärgi CHER AMI registreerimiseks. Kaubamärk
registreeriti 14.06.2021 registreeringu numbriga 59862 kauba- või teenuseklassis number 43. Sellega kuulub hagejale kaubamärk CHER AMI, mis on kaitstud mh toitlustusteenuse valdkonnas.
6.Kuna kostja ei ole hagejale domeeninime üle andnud ning jätkab selle kasutamist, on olnud külastajate eksitamise vältimiseks sunnitud ajutiselt restorani ümber nimetama Schloss Fall restoraniks. Schloss Fall restorani iseloomustab samasugune ajastutruu interjöör, menüüvalik jms. Hageja samas soovib jätkata Keila-Joa lossis Cher Ami nimelise restorani pidamist, kui vaidlus kaubamärgi üle on lõppenud.
7.Kostja rikub oma tegevusega hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi, mistõttu nõuab hageja kostjalt domeeninime www.cherami.ee kasutamise keelamist. Lisaks palub hageja tuvastada kostja kohustus esitada registripidaja kaudu Eesti Interneti SA-le tahteavaldus domeeninime www.cherami.ee üleandmiseks hagejale ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
8.Hageja viitas KaMS § 14 lg 1 punktile 1. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks peab õiguskaitse saanud tähist olema kasutatud „äritegevuses“ ja „kaupade või teenuste puhul.“ Kostja kasutab tähist „cherami“ äritegevuses ja teenuste puhul. Kostja tegeleb majutuse ja toitlustusega. Tähist „cherami“ kasutab kostja domeeninimes www.cherami.ee, millega seostub kostja põhitegevus ehk toitlustusteenuse osutamine. Sellega on selge, et kostja kasutab vaidlusalust tähist ei milleski muuks kui oma äritegevuseks.
9.Kostja kasutab tähist „cherami“ Interneti domeenis. Domeeninimi mõjutab mh Interneti kasutajaid külastama just seda lehekülge, hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Kostja on Interneti domeeni www.cherami.ee abil loonud seose nimetatud tähise ja tema osutatavate teenuste vahel. Loetletud funktsioonide täitmine on võimalik just tänu sellele, et luuakse seos domeeninimena kasutatava tähise ja veebilehel, milleni domeeninimi interneti kasutaja juhatab, esitatud teabe vahel. Seega on selge, et kostja ei kasuta tähist „cherami“ teenuse omaduste, päritolu vms kirjeldamiseks, vaid kasutab seda osutatava (toitlustus)teenuse puhul KaMS § 14 lg 1 p 1 tähenduses.
10.Tähise „cherami“ kasutamine kostja poolt mõjutab kahjulikult kaubamärgi ülesannete täitmist. Kaubamärgi peamiseks ülesandeks peetakse kaupade või teenuste päritolu tagamist. Domeeninimi täidab lisaks tehnilisele funktsioonile muid ülesandeid, sh hõlbustab meeldejäämist, annab teavet ja täidab reklaamifunktsiooni. Kostja tegevus tähise „cherami“ kasutamisel domeeninimes mõjutab negatiivselt hageja tehtud kulutusi kaubamärgi CHER AMI loomiseks ning arendamiseks. Veelgi enam kahjustab see hageja majandustegevust, kuna annab tarbijatele ebaõiget teavet ning jätab vale mulje nagu oleks domeeninimi www.cherami.ee ning sellel avaldatud informatsioon seotud Keila-Joa lossis tegutseva restoraniga, mis on otsustatud sulgeda. Seega mõjutab kostja tegevus kahjulikult hagejale kuuluva kaubamärgi ülesannete täitmist. Kuna kostja rikub hageja kaubamärgiomaniku õigusi, on hagejal õigus esitada nõue KaMS § 57 lg 1 alusel õigusrikkumise lõpetamiseks.
11.KaMS ei piira õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku õigust tugineda oma kaubamärgist tulenevale ainuõigusele isiku suhtes, kes kasutab kaubamärgiga identset või sarnast tähist domeeninimes, isegi kui nimetatud domeeninimi on registreeritud enne seda, kui kaubamärk sai õiguskaitse, või kui domeeninime registreerinud isikul on selle kasutamiseks õigustatud huvi ja kasutamine toimub heas usus. Ühes õigusrikkumise lõpetamisega taotleb hageja kostja
nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist, mis on vajalik domeeninime www.cherami.ee üleandmiseks hagejale.
12.Domeeninimede registrit peab ja nende registreerimist korraldab Eesti Interneti SA. Kehtivate Domeenireeglite järgi toimub domeeninime üleandmine taotluse alusel. Domeenireeglite p 5.3.6.3. järgi peab sellele taotlusele olema lisatud ka üleandva registreerija nõuete vastav nõusolek domeeninimest vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Sama punkti teise lause kohaselt on asendab nõusolekut kohtu otsus. Hageja kui kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks on vajalik, et kostja loobuks domeeninime www.cherami.ee registreeringust. Sellega nõuab hageja TsÜS § 68 lg 5 ja Domeenireeglite p 5.3.6.3. kohaselt kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega domeeninimest www.cherami.ee hageja kasuks loobuda.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et kostja ei kasuta vaidlusalust tähist toitlustusvaldkonnas. Kostja väited ei ole tõsiseltvõetavad. Kostja ei saa veebilehe ajutist kujundust kasutades õigustada kaubamärgi rikkumist. Hageja on tõendanud, et veel 15.08.2021 seisuga oli veebileht toitlustusteenuse suunitlusega. Sotsiaalmeediaplatvormil Facebook kirjeldas kostja end toitlustusteenuse pakkujana, s.h. Cher Ami kaubamärgi all ning teavitas avalikkust, et ta otsib tegevuse jätkamiseks uusi ruume. Kostja püüab jätta muljet, et ta on vahepeal muutnud oma tegevusala ja asunud tegutsema riiete müügiga e-poe kaudu. See ei ole õige.
14.Kostja on registreerinud oma majandustegevuse majandustegevuse registris. Tema registreering on nr KTO020954 ning tegevusalana on märgitud „toitlustamine.“ Kostja majandustegevusteate kohaselt on MTRi kantud andmed viimati uuendatud 23.09.2021 ehk kaks päeva pärast kostja vastuse esitamist. Oma tegevuskoha müügiandmete osas on hageja majandustegevuse registris välja toonud ainult ühe kirje, milleks on „restoran Cher Ami. Kostja on veel 23.09.2021 majandustegevuse registrile kinnitanud andmed, et tema majandustegevuseks on toitlustamine ja tegevuskohaks restoran Cher Ami.
15.Kostja väide, nagu oleks Keila-Joa restoranile valinud nime kostja, ei ole õige. Nime valis hageja juhatuse liige A. D., tuginedes lossi kultuuriloole, mida ta oli aastate jooksul tundma õppinud. Nime Cher Ami taustaks oli Keila-Joa lossi omaaegse omaniku Alexander von Benckendorffi ja Vene tsaari Nikolai I sõbralik suhe ja nende tihe kirjavahetus, nimelt alustas tsaar Nikolai I oma kirju Alexander von Benckendorffile tervitusega „Cher Ami“ (prantsuse keeles „kallis sõber“). Asjaolu, et kostja on pakkunud võimaluse lõpetada hageja kaubamärgiõiguste rikkumine tasu eest, ei kujuta endast kaubamärgiõiguste rikkumise heastamist.
16.10.03.2022 seisukohtades vaidles hageja vastuhagile vastu. Kostja kasutas menetlusõigusi pahauskselt, luues kohtule ettekujutuse läbirääkimistest, mida ei toimunud, et taotleda tähtaja pikendamist. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja valis restorani nimeks Cher Ami ja kujundas kaubamärgi ning logo. Ehkki Kaadervärk OÜ kontaktiks oli K. S., kes oli restorani juhataja, omas Cher Ami logo kujunduse ja kontseptsiooni väljatöötamises kandvat rolli hageja, mida tõendavad kaudsed tõendid.
17.Logo kujunduse keskseks elemendiks on Keila-Joa lossi fotost tehtud negatiiv. Kostja esitatud foto, millest negatiiv on tehtud, on A. K. looming, millele A. K.l on tekkinud autoriõigus. A. K. on foto autor. Autoril oli õigus otsustada, kas, kellele ja millises ulatuses lubada teha oma teoses muudatusi (AutÕS § 12 lg 1 p 3). A. K.l oli ainuõigus teha teosest
töötlusi (AutÕS § 13 lg 1 p 5). A. K. andis nõusoleku fotost töötluse tegemiseks ja selle alusel Keila-Joa lossi ning restoran Cher Ami logo kujundamiseks hageja esinda A. D. kaudu. A. D. avaldas esmalt soovi luua foto põhjal esialgne logo ja seejärel samale kontseptsioonile põhinev ja väliselt minimaalsete erisustega logo Cher Ami restoranile ja lossile.
18.A. D. põhjendas A. K.le logo ja nimevaliku kontseptsioone, selgitades, et logo koos tema foto kujundusega hakkab sisaldama Keila-Joa lossi ajaloolist nimetust Schloss Fall ja restoran saab nimeks Cher Ami, mis samuti põhineb ajaloolisele sõprussuhtele lossi omaniku ja vene tsaari vahel. A. D. selgitas A. K.le, et nime Cher Ami taustaks on Keila-Joa lossi omaaegse omaniku Alexander von Benckendorffi ja Vene tsaari Nikolai I sõbralik suhe ja nende tihe kirjavahetus. A. K.le meeldis A. D. kontseptsioon ning sellest tulenevalt andis A. K. A. D.le loa kasutada fotot nii lossi kui restoran Cher Ami logo kujunduses. A. K. ei ole kordagi suhelnud foto kasutamise õigusest K. S. ega R. K.. Restorani logo kujutab endast A. K. foto ümbertöötlust.
19.Hageja andis kostja töötajale K. S.le juhise kasutada fotot restorani logo kujundamiseks, ent ei andnud ega saanud seda õigust foto töötlusemiseks kostjale üle anda. See tähendab, et K. S. suhtles Kaadervärk OÜ-ga kujundamise küsimustes, lähtudes hageja juhistest ja neid täites. Ühtlasi lähtus restorani juhataja K. S. hageja juhisest, et restoran Cher Ami ja loss peavad põhinema Keila-Joa Lossi visuaalsele identiteedile. Need juhised on nähtavad K. S. ja R. S. vahelisest suhtlusest.
20.Kaubamärk annab mõistlikku vaidluseta edasi kaubamärgi omaja korporatiivset identiteeti. Logo on lahutamatult seotud kaubamärgiga ning kannab kaubamärgi omaja visuaalset identiteeti. Eelnevast kirjavahetusest lähtudes on Cher Ami logo kujundamisel andnud K. S. disainerile juhiseid, mis üks-ühele kattuvad Keila-Joa lossi visuaalse ehk ajalugu, pidulikkust ja suursugusust rõhutavad visuaalse identiteediga. Kostjal endal sellist identiteeti ei olnud ega polnud põhjust taotleda.
21.Logolt nähtub, et logo kandev ja identiteeti väljendav osa on negatiivi pandud A. K. foto lossist. Samuti nähtub visiitkaartide kujundusest, et lisaks restorani kontaktandmetele (telefon, email ja aadress) tuuakse restorani visiitkaartidel välja Keila-Joa lossi andmed nagu veebileht www.schlossfall.ee ja Keila-Joa lossi ajalooline nimi ja nüüdne kaubamärk Schloss Fall. Need andmed, mis ei seondu mingilgi määral kostjaga, kanti visiitkaardile hageja juhise alusel. Puudub vaidlus, et 2015. a kuulus Keila-Joa loss hagejale. Samuti puudub vaidlus, et sellist visuaalset identiteeti, mille Kaadervärk OÜ K. S.ga peetud meilivahetuse tulemusel lõi, kostjal endal sellel hetkel ei olnud ega ole ka tänasel päeval. Restoran ei olnud iseseisva kaubamärgi või identiteediga ettevõte. Kaubamärk on alati seondunud hageja ja mitte kostja korporatiivse identiteediga.
22.Kostja väidab vastuhagis põhjendamatult, et hageja on kaubamärgi registreerinud pahauskselt. Kostja väited „ajastuse“ kohta on oletuslikud, ebaõiged ja tõendamata. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja peaks pahausksuse eeldusena tõendama, et hageja teadis, et kostja legitiimselt ja heauskselt kasutab kaubamärki Cher Ami. Kostja on samas ise tõendanud, et Cher Ami on kaubamärk, mis kujundati ranges kooskõlas Keila-Joa lossi kaubamärgi visuaalse ja sisulise identiteediga. Seos Cher Ami kaubamärgi ja kostja äritegevuse vahel katkes niipea, kui kostja oli oma kohustuste rikkumise tõttu sunnitud lõpetama toitlustusteenuse osutamise KeilaJoa lossis.
23.Õige ei ole kostja väide, et ainuüksi domeeninimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei peeta KaMS § 14 lg 1 järgi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks. Topelt identsuse
puhul on kaubamärgiomanikule tagatud absoluutne kaitse, kuid sarnasuste olukorras on kaitstud üksnes kaubamärgi päritolu tagamise ülesanne. Sarnasuste olukorras eeldab kaitsele tuginemine tõendeid tõenäosuse kohta, et üldsus võib kaubamärgi ja tähise omavahel segi ajada. Äritegevuseks peab kohtupraktika ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana Internetis. Iseenesest on kostja väide õige, et mitte igasugune kaubamärgi kasutamine domeeninimena ei ole võrdsustatav kasutamisega äritegevuses.
24.Otsustamaks, kas selline kasutamine toimub äritegevuses, tuleb lähtuda Euroopa Kohtu püstitatud kriteeriumist, mille kohaselt tähise kasutamine kaubanduses tähendab kasutamist äritegevuse raames majandusliku kasu saamise eesmärgil, mitte eraviisiliselt. Kostja kasutab hagejale kuuluvat kaubamärki oma domeeninimes müügitegevuseks, mille eesmärgiks on tulu teenimine, millest järeldub, et kostja kasutab hageja ainuõigustega kaitstud tähist oma majandustegevuses KaMS § 14 mõttes. Kostja ei ole tõendanud mitte-ärilisi eesmärke või kasutust.
25.Lisaks tehnilisele aadressifunktsioonile kannab domeeninimi muid ülesandeid, sh lihtsustab eristamist ja meeldejätmist, annab informatsiooni, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliste lisafunktsioonide täitmine on võimalik üksnes seetõttu, et luuakse seos domeeninimena kasutatava tähise ning selle alusel kuvataval veebilehel esitatud teabe vahel. Kostja kasutab hagejale kuuluvat registreeritud kaubamärk eesmärgiga juhatada Interneti kasutajad teabeni kostja osutatavate teenuste ja müüdavate kaupade kohta ning neid reklaamida. Praegusel juhul mõjutab või vähemalt võib mõjutada kaitstud tähise kasutamine kostja poolt informeeritud ja tähelepanelikul tarbijal aru saamist, et kostja domeeninime alt pakutavad kaubad ja teenused ei ole seotud hageja kui kaubamärgiomanikuga.
26.Domeeninimi on juba iseenesest üks võimalik reklaaminstrument, mida kaubamärgiomanik saab oma äritegevuses kasutada. Kaubamärgi kasutamine domeeninimena võimaldab kaubamärgiomanikul suunata tarbijaid oma kodulehele ning seeläbi edendada oma müüki. Olukorras, kus kolmas isik on asunud kaubamärki domeeninimena kasutama, takistab see kaubamärgi omanikul endal vastava domeeninime kasutamist, mistõttu on kaubamärgiomanikul takistatud kaubamärgis sisalduva tähise kasutamine ärilisel eesmärgil. Nagu Euroopa Kohus on öelnud, kahjustab kaubamärgi reklaamiga seotud ülesannet juba see, kui tähise kasutamisega takistatakse kaubamärgi omanikul seda kasutamast müügi edendamiseks ja äristrateegia vahendina. Domeeninimede unikaalsuse tõttu ei ole võimalik neid omandada suuremaid investeeringuid tehes – kui domeeninimi on registreeritud, on kaubamärgiomaniku ainus viis selle omandamiseks täiendavaid investeeringuid tehes üksnes läbirääkimiste kaudu domeeninime omanikuga.
27.29.08.2022 seisukohas pidas hageja ebaõigeks kostja väidet, et logo loomisel ei kasutatud A. K. fotot, mille saatis K. S.le hageja töötaja. Ebaõige on kostja väide, et Internetist võib leida sadu fotosid Keila-Joa lossi kohta. Kui analüüsida kostja esitatud väljavõtet, nähtub sealt, et ainsaks fotoks, mille saaks siduda logo graafilise kujundusega, on veebilehe booking.com pildivaste. Booking.com pildivaste on sama foto, mille hageja töötaja saatis K. S.le. Tegemist on sama fotoga kuna hagejal oli õigus fotot kasutada ja Booking.com keskkonda on hageja sisestanud pildid ise. Kostja ei ole tõendanud, millist foto ta A. K. foto asemel kasutas. Hageja fotoanalüüs tõendab, et logo aluseks võeti A. K. foto.
28.12.09.2022 seisukohtades viitas hageja kostja väitele, et R. K. tuli mõttele kasutada väljendit Cher Ami lossi muuseumi külastamisel. Keila-Joa lossil on püsieksponaatidega muuseum, mille eksponaadid ei ole alates avamisest muutunud. Ükski muuseumieksponaatidest ei tee viiteid lossi
endise omaniku von Benckendorffi ja tsaar Nikolai I sõprusele ega sellele, et tsaar alustas oma kirju lossi endisele omanikule sõnadega Cher ami. Selle tõendamiseks esitas hageja fotod lossi muuseumi eksponaatidest, millest ükski ei viita „Cher Ami“ algupärale.
29.Hageja töötas restorani nime „Cher Ami“ välja lossi ajaloolistest tõikadest lähtuvalt. Lossi ajalugu väljendavad teosed kuuluvad hagejale, samuti on hagejale teada lossi ajalooga seotud üksikasjad. A. D. tuli idee peale, et restoran võiks kanda nime „Cher Ami“, kuna see on kooskõlas lossi ajaloolise pärandiga.
30.Lõplikes seisukohtades jäi hageja kõigi varasemate väidete juurde. Hageja on tõendanud, et talle kuulub kaubamärk Cher Ami ning kostja rikub hageja kaubamärki, olles registreerinud ja kasutades kaubamärgiga identset domeeninime. Kostja ei ole vastuhagi aluseks olevaid väiteid tõendanud. Tõendamata on väide, et tähis töötati välja kostja poolt. Pooled ei vaidle, et nimevalik Cher Ami tehti eesmärgiga siduda lossis tegutsev restoran lossi ajalooga ning selleks puutepunktiks on Nikolai I ja Alexander v. Benckendorffi sõprus ning tsaari komme alustada oma kirju krahv von Benckendorffile sõnadega „cher ami.“
31.Kostja on menetluses erinevatel aegadel esitanud erinevaid ja omavahel vastuolus olevaid väiteid selle kohta, kuidas ja millal ta selle idee peale tuli. Vastuhagis ta neid asjaolusid ei avanud peale väite, et restorani logo kujundati välja OÜ Kaadervärk poolt, kellega suhtles restorani töötaja K. S.. 18.04.2022 menetlusdokumendis väitis kostja, et idee kasutada restorani nimena Cher Ami pärines ühest lossi muuseumi külastusest. Hageja lükkas selle väite ümber. Seejärel asus kostja väitma, et tema teadmine pärines Keila-Joa lossi kodulehelt. 05.06.2023 istungi ütlusi andes läks kostja esindaja täiendavalt vastuollu mõlema väitega, rääkides, et lossi muuseumist sai ta üksnes inspiratsiooni, et Internetist lossi ajaloo kohta täiendavalt uurida ning teadmine Nikolai I „cher ami“ väljendi kasutamise harjumusest pärines sealt. Samas ei osanud kostja esindaja vande all ütlusi andes viidata ühelegi Internetis leitavale allikale, kus selline info võiks sisalduda. Kokkuvõtvalt on kostja seadusliku esindaja seisukohad vastuolulised ja ebaveenvad.
32.K. S. ütlused ei kinnita kostja väidet, et kostja oli idee autor. K. S. ütlustest saab maksimaalselt järeldada vaid seda, et info restorani nime kohta edastas talle kostja seaduslik esindaja. K. S. tunnistas, et ehkki kostja juhatuse liige R. K. andis talle juhise kasutada restorani visuaalses identiteedis tähist „cher ami“, ei selgitanud R. K., millistest kaalutlustest selline nimevalik sündis või mis on sellise nime taust. Hr. S. ütluste kohaselt sai ta sellest hiljem teada hoopis hageja seaduslikult esindajalt A. D.lt, kui viimase käest nime tausta kohta päris. Ehkki K. S. ei tihanud tunnistada, et ta suhtles A. D.ga restorani logo kujundamise protsessi käigus, tuleb see välja, kui lugeda koos tema kirjavahetust ja kohtus antud ütlusi.
33.A. K. ütlustest nähtub, et restorani nimi Cher Ami põhines algusest peale A. D. kontseptsioonil. Ütluste kohaselt oli A. K. seotud lossiga juba alates renoveerimisest ning tema seos väljendus selles, et ta tegi fotograafina lossist pilte. Tunnistaja ütluste kohaselt arutas ta lossi ja selle arendamisega seonduvat A. D.ga ulatuslikult. Sealhulgas käsitlesid nende vestlused renoveeritud lossi kontseptsiooni osana restorani, mida A. D. pidas võimalikuks nimetada vaid „Cher Ami.“ Tunnistaja ütluste kohaselt tuli „Cher Ami“ restorani nimena A. D.ga peetud vestlustes kõne alla juba enne seda, kui hageja oli otsustanud lossi restorani avada lepingupartneri abil ehk ammu enne seda, kui kostja restorani võimaliku operaatorina läbirääkimistesse astus. Sama kinnitas hageja seaduslik esindaja vande all.
34.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3798 eurot ilma käibemaksuta ja viivise.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 500 eurot. Õigusabi on osutatud 27,8 tundi keskmise tunnihinnaga 136,6 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
35.Repliigina osundas hageja, et üürileping lõppes 05.01.2021. Hageja on tõendanud, et pärast üürilepingu lõppemist kuvas kostja oma veebilehel vähemalt kuni 15.08.2021 eksitavat teavet, nagu oleks lossi restoran lõpetanud tegevuse. Seega on paljasõnalised ja asjakohatud kõik kostja viited, justkui oleks kostja veebilehe tegevuse ümber profileerinud ning kaitse saanud topeltidentse kaubamärgi omaja õigusi ei ole rikutud. Kaubamärgi omaja õigusi on rikutud sellega, et ehkki hageja soovis jätkata registreeritud kaubamärgi all tuntust kogunud restorani käitamist klientidele harjumuspärastes lossi ruumides, ei olnud seda võimalik teha, kuna eksitav info veebilehel (vaidlustatud domeeninimi) ja sotsiaalmeedias lõi klientides väärarusaama, et restoran on tegevuse lõpetanud.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
36.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei kasuta tähist „cherami“ majutus- ega toitlustusvaldkonnas. Kostja on avamas Interneti poodi www.cherami.ee, mis tegeleb riiete müügiga. Seega puudub hageja nõudel õiguslik alus. Kuna kostja ei kasuta domeeninime www.cherami.ee seose loomiseks tähise „cherami“ ja toitlustusteenuste vahel, ei riku tähise „cherami“ kasutamine hageja õigusi.
37.Ebaõige on hageja väide justkui mõjutaks tähise „cherami“ kasutamine negatiivselt hageja kulutusi kaubamärgi loomiseks ning arendamiseks. Keila-Joa lossis tegutsenud restoranile valis ärinime Cher Ami kostja. Samuti tellis kostja Cher Ami logo (mille kujunduse hageja hiljem kopeeris), avas Instagrami ja Facebooki lehed, kasutades selleks muuhulgas fotograafi- ja turundusfirmade teenuseid. Lisaks registreeris kostja www.cherami.ee lehe ning tellis veebilehe valmistamise koos haldamisega. Seega on kostja kandnud Cher Ami logo, sotsiaalmeedia ja veebilehe väljatöötamisega märkimisväärseid kulusid.
38.Üürilepingu lõppemisel tegi kostja hagejale ettepaneku Cher Ami veebi-, Instagrami ja Facebooki lehtede ostmiseks. Hageja kostja pöördumistele vastanud ei ole. Kostja on korduvalt avaldanud lootust, et erimeelsuste lahendamisega venitamise ja nende forsseerimise asemel suhtleb hageja kostjaga konstruktiivselt selleks, et erimeelsused kohtuväliselt lahendada. Hagi esitamine jääb arusaamatuks, kuna hageja on ise kinnitanud, et on avanud Keila-Joa lossis teise nimega restorani. Keila-Joa lossis tegutseb restoran Schloss Fall.
39.12.12.2021 seisukohtadega koos esitas kostja väljavõtte majandustegevuse registrist, millest nähtub, et kostjal ei ole majandustegevuse registris kehtivaid toitlustusvaldkonnaga seotud registreeringuid. Majandustegevuse registris on kostja asukohana märgitud Suur-Kloostri 2-3, Tallinn. Kuna kostja ei kasuta tähist „cher ami“ majutus- ega toitlustusvaldkonnas, on hagi rahuldamine välistatud. Samas leidis kostja, et majandustegevuse registris sisalduv kanne tegevusvaldkonna kohta ei tähenda, et äriühing oleks selle tegevusega permanentselt seotud ning asjaolu, et kostja ei olnud seisukoha esitamise hetkeks kõiki kandeid parandanud, ei tähenda, et kostja tegutseks toitlustusvaldkonnas.
40.Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 järgi on majandustegevuse register andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. Majandustegevuse registris olevad kanded on
informatiivsed ega tähenda, et ettevõtja tegevuse jätkamine või tegevusvaldkonna valik (sh muutmine) oleks mis tahes viisil kande sisuga seotud või sellest sõltuv. Ebaõige on hageja väide justkui oleks kostja 23.09.2021 andmeid majandustegevuse registris uuendanud, liiati ei ole seda teinud kostja endine juhatuse liige K. K., kelle volitused juhatuse liikmena lõppesid juba 07.12.2020. Viide 23.09.2021 kuupäevale majandustegevuse registris on seotud 2020. a majandusaasta aruande esitamisega, mille kohta läheb märge majandustegevuse registrisse. 2020. a aruandes oli tegevusvaldkonnana märgitud veel toitlustus, mistõttu on ekslik hageja käsitlus justkui tähendaks vastav märge majandustegevuse registris seda, et kostja oleks 23.09.2021 seisuga kinnitanud, et tegutseb toitlustusvaldkonnas. Sellel päeval esitas kostja 2020. a majandusaasta aruande. Majandusaasta aruandest nähtub tegevusvaldkonna muudatus arusaadavalt alles 2022. a esitatavas 2021. a majandusaasta aruandes.
41.Kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnistada tühiseks hageja ainuõigus kaubamärgile „Cher Ami“. Kostja ei riku hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Hageja nõude rahuldamise välistab asjaolu, et hageja ei kasuta kaubamärki ning hageja registreeris kaubamärgi üksnes näilike nõuete tekitamiseks. Restoran Cher Ami lõpetas tegevuse juba 2021. a jaanuaris ning seejärel on Keila-Joa lossis tegutsev restoran kandnud nime Schloss Fall. Seega ei mõjuta kostja domeeninimi mis tahes viisil kaubamärgi „Cher Ami“ ülesannete täitmist ehk päritolu tagamist tarbijale.
42.Kuna Keila-Joa lossis (ega mujal) ei tegutse restorani nimega Cher Ami, ei saa tarbijal tekkida hageja viidatud seoseid ning hageja ei ole teinud mis tahes kulutusi kaubamärgi Cher Ami loomiseks ja arendamiseks. Hageja ei ole oma vastava väite tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Veebileht www.cherami.ee ja Keila-Joa lossis tegutseva restorani vahel puudub igasugune seos ning kostja kasutatav domeen ei saa mõistlikult seega üheski tarbijas mis tahes segadust tekitada.
43.Kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise tuvastamiseks peab tähist olema kasutatud äritegevuses ja kaupade ning teenuste puhul. Kaubamärgiga identse tähise kasutamist identsete kaupade või teenuste puhul saab kaubamärgiomanik kolmandal isikul keelata üksnes juhul, kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete täitmist ja eriti selle peamise ülesande täitmist ehk tarbijale kauba või teenuse päritolu tagamist. Olukorras, kus hageja ei kasuta kaubamärki ning kostja ei kasuta tähist „cher ami“ majutus- ega toitlusvaldkonnas, ei saa mõistlikult tarbijates tekkida mingisugust segadust kaubamärgi päritolu ja nö sisu osas ning kaubamärgi kasutamine domeeninimes ei mõjuta seega mis tahes viisil kaubamärgi ülesannete täitmist.
44.Domeeninime ülesanne iseenesest ei ole kaupade või teenuste eristamine. Kui domeeninimes sisalduva tähise ja enda osutatavate teenuste vahel on loodud seos, siis kasutatakse tähist kaupade või teenuste puhul KaMS § 14 lg 1 tähenduses. Kasutamisega „kaupade või teenuste puhul“ on tegemist siis, kui kolmas isik kannab kaupadele, mida ta turustab, oma ärinime või ettevõtte nime kujutava tähise või kui ta kasutab seda tähist muul viisil nii, et ta loob seose tähise ja tema turustatavate kaupade või osutatavate teenuste vahel. Kostja ei kasuta domeeni www.cherami.ee selliselt, et looks seose tähise „cherami“ ja kostja müüdavate kaupade vahel. Kostja ei ole andnud (tulevikus) müüdavatele kaupadele tähist „cherami“ ning domeeninimes sisalduva tähise ja müüdavate kaupade vahel ei ole seost. Sealjuures on märkimisväärne, et praegusel hetkel ei toimu www.cherami.ee vahendusel mis tahes tegevust. Hageja ainsaks etteheiteks saab olla see, et kostja nimele on registreeritud domeen www.cherami.ee, mis ei ole käsitletav tähise kasutamisena KaMS § 14 lg 1 tähenduses.
45.Kostja pani restoranile nimeks Cher Ami, tellis logo, avas Instagrami ja Facebooki lehed, tellis logo ja kaubamärgi ja turundas neid, registreeris domeeni www.cherami.ee ning tellis veebilehe valmistamise koos haldamisega. Kaubamärgi loojaks on kostja, kes on aastast 2015. a kaubamärki Cher Ami arendanud ja turundanud. Üürilepingu lõppedes avaldas hageja soovi jätkata restorani opereerimist kostja valitud nime all, mistõttu tegi kostja hagejale pakkumise Cher Ami veebi-, Instagrami- ja Facebooki lehe ostmiseks. Mõistlike läbirääkimiste pidamise asemel registreeris hageja pahatahtlikult kaubamärgi Cher Ami vahetult pärast üürilepingu lõppemist.
46.Kostja opereeris üle 6 aasta üürilepingu alusel restorani Cher Ami ning tasus igakuiselt hagejale üürilepingu alusel tasu. Hagejal roll Cher Ami restoraniga seonduvalt piirdus üksnes üürileandja rolliga ning üürilepingu sõlmimise fakt ei tähenda, et hagejal tekkis lepingu lõppemise järgselt õigus kostja restorani nimele. Ülaltoodust tulenevalt oleks hageja nõude rahuldamine ühtlasi vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja registreeris kostja restorani nime kaubamärgina vahetult pärast üürilepingu lõppemist teades, et tal selleks õigus puudub.
47.Hageja oli kaubamärgi Cher Ami registreerimise taotluse esitamisel teadlik, et tal selleks õigus puudub, kuna rohkem kui 6 aastat oli vastavat tähist oma majandustegevuses kasutanud hageja üürnikuna kostja. Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Kaubamärk Cher Ami ei ole (üld)tuntud kaubamärk ning valdavale osale Eesti elanikkonnast on tegemist täiesti tundmatu kaubamärgiga. Seega ei saa mõistlikult rääkida kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamisest põhjusel, et kostja kasutab kaubamärki väljapool valdkonda, milles kaubamärk on kaitse saanud. Isegi juhul, kui kaubamärk oleks toitlustusvaldkonnas tuntud, jääb arusaamatuks, millisel moel selle kasutamine rõivakaubanduses oleks käsitletav maine kahjustamise või selle ärakasutamisena.
48.Lisades otsingumootorisse Google märksõnana Keila-Joa lossi restoran, on vasteteks viited Schloss Fall restoranile, seega ei saa väita, justkui tekitaks kaubamärk „Cher Ami“ tarbijates seost Keila-Joa lossis tegutseva restoraniga. Kostja on kinnitanud, et ei kasuta kaubamärki „Cher Ami“ majutus- ega toitlustusvaldkonnas ning „Cher Ami“ näol ei ole tegemist (üld)tuntud kaubamärgiga, mis õigustaks hageja hagi rahuldamist.
49.Kostjal on õigus nõuda hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist. Kostja viitas KaMS § 9 lg 1 punktile 10 ja § 52 lõikele 1 ning § 59 lõikele 1. Hageja esitas taotluse kaubamärgi „Cher Ami“ registreerimiseks pahauskselt, olles teadlik, et kostja ei ole nõus võimaldama hagejal tasuta tähise kasutamist jätkata ega ole nõus andma tasuta üle sotsiaalmeedialehtesid ja domeeni.
50.Kostja valis restorani nimeks Cher Ami 2015. aastal ning tellis seejärel muuhulgas Cher Ami logo ja restorani Cher Ami turundamiseks vajalikke tooteid. Kostja esitab tõendina kirjavahetuse OÜ-ga Kaadervärk. Kirjavahetusest nähtuvalt avaldas kostja restorani juhataja K. S. 14.09.2015, et restorani nimeks tuleb Cher Ami, restoran tuleb Keila-Joa lossi ning andis suunised logo kujundamiseks, millele järgnes põhjalik kirjavahetus Cher Ami logo, bännerite, visiit- ja kinkekaartide kujundamisega seonduvalt. Koostöö tulemusena valmisid kostja restorani visiitkaardid. Kujundustööde eest esitas OÜ Kaadervärk kostjale 2 arvet summas 230 eurot.
51.Pärast seda, kui kostja oli valinud restoranile nimeks Cher Ami ja tellinud restoranile logo ning restoran oli avatud, pöördus hageja 24.11.2015 Kaadervärk OÜ poole Keila-Joa lossi logo loomiseks, paludes sealjuures logo loomisel võtta aluseks Cher Ami logo. Kostja tellitud logo kopeerimise eelselt kasutas hageja kardinaalselt teistsugust logo. Kaubamärgi Cher Ami loomise ja arendamise protsessis registreeris kostja enda loodud tähist „cherami“ sisalduva domeeni juba
2015. aastal, tellis restoranile Cher Ami kodulehe hinnaga 594 eurot, reklaamiteenuseid summas 480 eurot, fototeenuseid sotsiaalmeediasse ja kodulehele piltide lisamiseks summas 719 eurot (ning turundusteenuseid reklaamibüroolt Grynsy OÜ, mille eest on kostja tasunud 950 eurot. Seega on kostja märkimisväärselt panustanud kaubamärgi Cher Ami loomisesse ja arendamisesse rohkem kui 6 aasta vältel.
52.Hageja esitas taotluse kaubamärgi Cher Ami registreerimiseks pahatahtlikult kostja survestamise eesmärgil. Tänaseks on ilmne, mis põhjusel hageja kostja pöördumistele seoses kaubamärgi võõrandamisega ei reageerinud. Hageja oli teadlik kostjale kuuluvast ja rohkem kui 6 aastat kostja majandustegevuses kasutusel olnud kaubamärgist ning taotluse esitamise eesmärgiks oli saada enda omandisse kostja välja töötatud kaubamärk. Hageja taotluse esitamise eesmärgiks ei olnud kaubamärgile Cher Ami õiguskaitse saamine selleks, et kaubamärki kasutada heauskses äritegevuses, vaid taotluse esitamise tingisid kostja ja hageja vahelised konfliktid ning kostja soov saada kaubamärgi loovutamise eest õiglast hüvitist.
53.Hageja ei kasuta kaubamärki Cher Ami mis tahes muul viisil peale kostja survestamise. Ülaltoodust tulenevalt on kaubamärgi „Cher Ami“ registreerimine vastuolus KaMS § 9 lg 1 p-ga 10, kuna vaidlustatud kaubamärgitaotlus on esitatud pahauskselt. Kostja palus tunnistada tühiseks National Heritage Foundation OÜ ainuõigus kaubamärgile „Cher Ami“.
54.18.04.2022 seisukohtades leidis kostja, et tähtsust ei oma see, kes on lossist tehtud foto autor. Logo väljatöötamisel viidatud fotot ei kasutatud ega töödeldud. Võrreldes Cher Ami logol olevat lossi siluetti hageja esitatud fotoga ei saa mõistlikult järeldada, et fotot oleks logo väljatöötamisel kasutatud ning logol olevat siluetti ei ole võimalik siduda fotoga. Kostja esitas tõendina väljavõtte otsingumootori www.google.com otsingutulemustest Keila-Joa lossi kohta. Internetis on sadu pilte Keila-Joa lossi kohta, millest enamikke võiks hageja loogikat järgides siduda Cher Ami logol oleva lossi siluetiga ehk graafilise kujutisega lossi siluetist. Hageja väide justkui oleks Cher Ami logo väljatöötamise aluseks kasutatud A. K. fotot, on ebaõige ning tõendamata.
55.Cher Ami logo tellis kostja, kes andis logo väljatöötamiseks detailseid juhiseid OÜ-le Kaadervärk. Alles pärast kostja tellitud logo valmimist palus hageja omakorda töötada Cher Ami logo alusel välja lossi logo. Samuti ei oma mingisugust tähtsust, kas ja mida hageja A. K.ga on lossi ajaloost rääkinud. Kostja sai idee lossi nimevaliku osas lossi muuseumi külastades, kus on hageja kirjeldatud info kõikidele tutvumiseks ligipääsetav. Tegemist oli kostja, mitte hageja ideega. Asjaolu, kas A. K. andis hagejale nõusoleku oma foto kasutamiseks, ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna vaidlusaluse logo väljatöötamisel kostja tema fotot ei kasutanud.
56.14.09.2015 saatis K. S. Kaadervärk OÜ-le kirja, milles avaldas, et „sirvisin natukene logosid ja silma hakkas üks, panin manusega kaasa. Laeva asemel kasutaks lossi pilti ja ääred tooks rohkem kokku, et kogu tekst jääks sisse“. Seega edastas K. S. Kaadervärk OÜ-le tema enda leitud laeva pildiga logo ning tegi ettepaneku arendada edastatud logo edasi vastavalt kostja juhistele. Kui kostja oleks soovinud, et logo kujundamisel kasutataks konkreetset (näiteks A. K.) lossi pilti, oleks kostja konkreetse pildi Kaadervärk OÜ-le edastanud.
57.Logo siluett ei olnud seotud konkreetse lossist tehtud fotoga. Restorani kontseptsioon on paratamatult seotud restorani asukohaga, mis aga ei tähenda, et restoranil ei oleks olnud oma identiteeti. Restorani avas ja haldas ainuisikuliselt kostja ning hagejal ei olnud sellega mitte mingisugust muud puutumust kui fakt, et hageja oli Cher Ami restorani ruumide üürileandjaks.
58.Enne Cher Ami logo kopeerimist kasutas hageja kardinaalselt teistsugust logo. Arusaamatuks jääb hageja väide justkui käsitleti lossi ja restorani kui tervikut mitte kui erinevaid kaubamärki ja identiteeti omavaid ühinguid. Hageja üüris kostjale ruumid restorani pidamiseks ning kostja realiseeris üüripinnal enda äriplaani ja nägemust restoranist. Cher Ami lõpetas oma tegevuse Keila-Joa lossis samaaegselt üürilepingu lõppemisega.
59.Hageja pahausksus kaubamärgi registreerimisel on tõendatud. Vaidlus puudub selles, et üürileping lõppes 2021. a jaanuaris, 28.01.2021 saatis kostja hagejale kirja, milles sisaldus ettepanek Cher Ami veebi-, Instagrami ja Facebooki lehtede ostmiseks ning täiendavalt tegi kostja lepinguline esindaja hageja lepingulisele esindajale 10.03.2021 ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks selleks, et leppida kokku Cher Ami veebilehe võõrandamise tingimustes. Hageja kostja pöördumistele ei vastanud ning selle asemel registreeris enda nimele kaubamärgi, mille osas ta oli teadlik, et tegu on kostja väljatöötatud kaubamärgiga.
60.Hageja ei ole tõendanud ühtegi seost kaubamärgi väljatöötamisega. Hageja kaaperdas kostja kaubamärgi ning üritab genereerida näilikke nõudeid kostja survestamiseks. Uue nimega restorani avamine Keila-Joa lossis pärast üürilepingu lõppemist kinnitab, et hageja ise oli teadlik, et tal puudub õigus kaubamärki Cher Ami kasutada.
61.19.09.2022 seisukohas leidis kostja, et ta pidi restorani rajamisel arvestama lossi asukoha ja ajalooga selleks, et restoran lossi sobituks, mis aga ei tähenda, et hageja rääkis restorani kontseptsiooni kujundamisel kaasa. Hageja eksitab kohut väites justkui oleks lossi endise omaniku von Benckendorffi ja tsaar Nikolai I vaheline sõprus ja tsaari saadetud kirjad algusega „Cher Ami“ infoks, mida teadis üksnes hageja juhatuse liige. Vastav info oli muuhulgas kättesaadav lossi kodulehel. Hageja registreeris kaubamärgi, mis oli kostja välja mõeldud.
62.Lõplikes seisukohtades jäi kostja vastuhagi ja oma vastuväidete juurde. Hageja ei kasuta vaidlusalust kaubamärki mis tahes viisil ja hageja ei ole kaubamärki kunagi kasutanud. Hageja on väitnud, et muutis 2021. a jaanuaris restorani nime põhjusel, et senise nimega jätkamine oleks tarbijaid eksitanud. Ekslik on hageja viide justkui pidi ta muutma restorani nime, kuna kostja oli registreerinud enda nimele domeeni www.cherami.ee. Kui hageja oleks tegelikkuses soovinud restorani senist nime edasi kasutada, oleks ta saanud mh näiteks registreerida domeeni www.cherami.eu vms või vähemalt küsinud enne nime muutmist, kas kaubamärgi kasutamine restorani nimena oleks võimalik ja mis tingimustel.
63.Kostja ei kasuta kaubamärki majutuse ega toitlustuse valdkonnas. Kolmandaks ei tajuta kaubamärki päritolutähisena ning domeeninime www.cherami.ee ja seal pakutavate kaupade vahel puudub seos. Kaubamärgi kasutamine domeeninimena ei mõjuta mis tahes viisil kaubamärgi ülesannete täitmist ehk päritolu tagamist tarbijale. Hageja ei teinud kaubamärgiga seonduvalt mis tahes kulutusi. Kaubamärgi lõi kostja, kes on kandnud sellega seonduvalt märkimisväärseid kulusid. Kaubamärk ei tekita tarbijates seoseid Keila-Joa lossi ja kaubamärgi vahel. Tarbija jaoks on pigem tegemist käibefraasiga, mille kasutamine ei mõju kellelegi eksitavalt ega kahjusta mis tahes moel hageja õigusi. Veebileht www.cherami.ee ja Keila-Joa lossis tegutseva restorani vahel puudub igasugune seos. Kostja kasutatav domeen ei saa mõistlikult üheski tarbijas segadust tekitada.
64.Kohus saab tunnustada kaubamärgi üldtuntust vaid kaubamärgiomaniku nõudel. Hageja sellist nõuet esitanud ei ole. Kaubamärki ei saa pidada üldtuntuks, kuna keskmise tarbija jaoks on tegemist käibefraasiga, mis ei tekita kaubamärgi päritoluga mingeid seoseid, liiatigi Keila-Joa lossi või seal tegutseva restoraniga. Hageja nõude rahuldamine oleks ühtlasi vastuolus hea usu
põhimõttega. Kostja registreeris domeeni www.cherami.ee juba 2015. aastal ning mitte kordagi enne üürilepingu lõppemist ei väitnud hageja justkui oleks tal kaubamärgiga seonduvalt mistahes õigusi.
65.Kostja on tõendanud, et idee panna restorani nimeks pärines kostjalt, kes töötas kaubamärgi välja, kandis sellega seonduvalt kulusid. Hageja on kaubamärgi 2021.a. jaanuaris registreerinud enda nimele pahatahtlikult. A. K. kinnitas vande all, et kui restoran avati, siis tema käest ei küsitud luba tema pildi kasutamiseks ning pilte on kasutatud vaid lossi tarbeks. A. K. lisas, et restorani logo kujundamiseks temalt luba ei küsitud ning hageja seaduslik esindaja on küsinud luba pildi kasutamiseks üksnes lossi logo jaoks. Seega on A. K. ütlused vastuolus hageja väidetega, mille kohaselt avaldas hageja seaduslik esindaja A. K.le soovi luua tema foto alusel logo ning sai loa. A. K. ütlustest tuleneb, et tema foto kasutamisest oli juttu üksnes lossi esialgse logo loomisel ning nö uue logo loomisest A. K.ga juttu ei olnud.
66.A. K. ütlustest nähtuvalt võis hageja küsida nõusolekut lossi esialgse logo väljatöötamiseks, kuid see erines kardinaalselt kostja väljatöötatud restorani Cher Ami logost. Lossi hilisema logo palus hageja teha kostja välja töötatud restorani logo alusel mitu kuud pärast seda, kui kujundaja oli kostjale valmis restorani logo edastanud ja logo väljatöötamise eest arve esitanud. Tunnistaja K. S. kinnitas, et A. L. edastas lossi vana logo ja seal kasutatud fotot K. S. kujundajale ei edastanud. K. S. kinnitas vande all, et suhtles restoranile logo tellimise eelselt Cher Ami nimevaliku ja logoga seonduvalt üksnes kostja seadusliku esindajaga.
67.Tunnistaja K. S. ütlusi kinnitavad asjas esitatud kirjalikud tõendid. Hageja seadusliku esindaja väide justkui oli restorani nimevalik tehtud juba 2011. a, ei ole usutav. Kui hagejal oleks olnud veendumus, et restorani nimeks peab saama Cher Ami, oleks see üürilepingus fikseeritud. Kirjalike tõenditega on tõendatud, et loss muutis enda logo inspireerituna kostja väljatöötatud restorani logost, millel vana logoga igasugune sarnasus puudus.
68.Kostja on esitanud tõendi, et info lossi endise omaniku von Benckendorffi ja tsaar Nikolai I vahelise kirjavahetuse kohta on avaldatud lossi kodulehel ning kostja seaduslik esindaja kinnitas, et vastav info oli kindlasti lossi kodulehel olemas 2015. a seisuga. Hageja seaduslik esindaja avaldas istungil, et ei mäleta, kas vastav info oli lossi kodulehel üleval 2015. a seisuga, kuid seda ei välistanud. Kostja seaduslik esindaja kinnitas täiendavalt, et pärast lossi muuseumi külastamist hakkas kostja seaduslik esindaja veel täiendavalt lossi ajaloo kohta uurima ning jõudis seeläbi lõpliku nimevalikuni. Kostja teavitas nimevalikust hagejat, kuid ei pidanud küsima hagejalt nõusolekut.
69.Hageja oli kaubamärgi registreerimisel pahauskne. Hageja muutis viivitamatult pärast üürilepingu lõppemist restorani nime ning esitas seejärel taotluse kaubamärgi registreerimiseks olles sealjuures teadlik, et tegemist on kaubamärgiga, mis on välja töötatud ja üle 6 aasta kasutatud kostja poolt. Hageja registreeris kaubamärgi üksnes varalise kasu saamise ja kostja survestamise eesmärgil. Hageja ei ole kunagi kaubamärki kasutanud. Domeeni, mille kasutamist hageja 6 aastat pärast domeeni registreerimist keelata soovis, registreeris kostja juba enne restorani avamist.
70.Kostja palus menetluskulud välja mõista hagejalt. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, nõuab kostja kulude hüvitamist käibemaksuta. Kuni 31.12.2022 tasus kostja oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Alates 01.01.2023 on tunnitasu suuruseks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja maakohtus kantud õigusabikulud ilma käibemaksuta moodustavad 7222 eurot (45,2 tundi, 26,6 h x 170 eurot + 15 h
x 180 eurot). Lisaks palus kostja välja mõista vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu 420 eurot ja viivise.
71.Repliigi korras leidis kostja, et ta on oma kõiki väiteid tõendanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks mis tahes viisil olnud restorani nimetuse valimisega seotud või oleks teinud mistahes toiminguid või kulutusi seoses kaubamärgi arendamise ja väljatöötamisega. K. S. ei öelnud istungil, et R. K. ei selgitanud talle, millistest kaalutlustest restorani nimevalik sündis või mis on sellise nime taust. K. S. kinnitas, et ta ei suhelnud restorani nimevalikuga seonduvalt A. D.ga. Tema viide ülemustele mitmuses oli ilmselt inimlik eksitus.
72.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Põhjendamatu on 20.04.2022 ajakulu 1,7 tunni ulatuses ning toimikust ei nähtu, millega seonduvalt on antud ajakulu kantud. Osaliselt on põhjendamatu hageja menetluskulu seoses 19-20.09.2022 toimingutega, mida kostja palus vähendada poole võrra. Tervikuna on põhjendamatu hageja avaldatud ajakulu seoses 24.10.2022 toimingutega ja 17.11.2022 toimingutega, mis ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
73.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
74.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub Keila-Joa loss, mida hageja kasutab kultuurialases tegevuses, majutuses ja toitlustuses; 2) kuni 05.01.2021 opereeris kostja Keila-Joa lossis tegutsevat restorani, mille nimeks oli Cher Ami; 3) ajavahemikul 07.02.2015-05.01.2021 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping, mille alusel üüris kostja hagejalt ruume restorani pidamiseks lossis; 4) restorani nimi Cher Ami on seotud lossi ajalooga, sest sellise väljendiga pöördus oma kirjades omaaegse lossi omaniku Alexander von Benckendorffi poole Vene tsaar Nikolai I; 5) hagejale kuulub alates 14.06.2021 sõnaline kaubamärk CHER AMI kauba- ja teenuste klassis number 43; 6) kostja on registreerinud domeeninime cherami.ee.
75.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kaubamärgiomanikuna õigus nõuda, et kostjal keelataks domeeninime cherami.ee kasutamine ning kostjat kohustataks tegema tahteavaldus sellest loobumiseks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja registreeris oma kaubamärgi pahauskselt, mistõttu tuleb tema ainuõigus kaubamärgile tunnistada tühiseks.
76.Hageja leidis, et idee nimetada restoran nimega Cher Ami oli seotud lossi ajalooga ning see idee pärines hagejalt. Domeen cherami.ee registreeriti restorani paremaks opereerimiseks. Kostja registreeris domeeni enda nimele ega nõustunud seda pärast üürilepingu lõppemist hagejale üle andma. Restorani Cher Ami eripära seisnes lossi ajaloo, ruumide ja menüü kooskõlas. Pärast lepingu lõppemist teavitas kostja kliente oma Facebooki lehel, et otsib tegutsemiseks uusi ruume. Kuna väljend Cher Ami oli seotud lossi ajalooga, esitas hageja avalduse kaubamärgi registreerimiseks. Kuivõrd kostja ei ole domeeni üle andnud, on hageja sunnitud pidama restorani teise nime all. Kostja kasutab tähist CHER AMI äritegevuses ja identsete teenuste osas.
Tähise kasutamine kahjustab kaubamärgi ülesannete täitmist, sest domeeninimi hõlbustab meeldejätmist ja täidab reklaamifunktsiooni.
77.Kostja leidis, et kuna ta ei kasuta tähist CHER AMI majutus- ega toitlustusvaldkonnas, on hagi rahuldamine välistatud. Kostja on avamas riiete poodi veebilehel cherami.ee. Restorani nime valis kostja, kes tellis ka logo, avas Instagrami ja Facebooki lehed ning kandis sellega seotud kulud. Kaubamärgi loojaks on kostja. Hageja ise kaubamärki ei kasuta, sest lossis on teise nimega restoran. Hageja registreeris kaubamärgi pahatahtlikult siis, kui üürileping lõppes ja kostja ei olnud nõus domeeni tasuta üle andma. Hageja kaaperdas kostja kaubamärgi.
78.Esmalt leiab kohus, et kostja väited sellele, et hageja omandas talle kuuluva kaubamärgi, ei ole põhjendatud ega asjakohased. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kaubamärk CHER AMI kuuluks talle või et tegemist oleks talle kuuluva üldtuntud kaubamärgiga. KaMS § 5 lõikes 1 on loetletud kaitstavad kaubamärgid. Õiguskaitse kuulub kas registrisse kantud või üldtuntud kaubamärkidele. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale kuulub registrisse kantud kaubamärk ning kostjale ühtegi samasisulist ega sarnast registreeritud kaubamärki ei kuulu. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.
79.KaMS § 8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa. Seejuures lähtutakse registreerimistaotluse esitanud isikutele kaubamärgi õiguskaitse andmisel sellest, kes on esimesena avalduse esitanud ehk kellel on prioriteet KaMS § 29 alusel. Seega antakse kaubamärgi õiguskaitse isikule, kes on esimesena selle õiguskaitset taotlenud, mitte isikule, kellel võis olla esimesena tekkinud mõte ühte või teist tähist kasutama hakata. Kuna hagejale kuuluv kaubamärk on sõnaline kaubamärk, ei oma hageja kui kaubamärgiomaniku õiguste kaitsmisel tähendust see, kas või kuidas kujunes visuaalne logo, mida kostja restorani pidamisel kasutas ning milliseid kulutusi ta sellega seoses tegi.
80.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejal kui kaubamärgiomanikul oli õigus esita kostja vastu kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise lõpetamiseks nõue ning selle nõude rahuldamisel ei oma tähtsust asjaolu, kes võis esimesena tulla mõttele hakata kasutama väljendit CHER AMI. Vastates poolte väidetele leiab kohus siiski, et kostja väited, milliste kohaselt tekkis nimelt temal selline mõte, ei ole asjas usutavalt tõendamist leidnud.
81.Pooled ei vaidle selle üle, et väljend CHER AMI pärineb Keila-Joa lossi endisaegse omaniku ning tsaari Nikolai I kirjavahetusest. Kostja väited selle kohta, kuidas tema sellise väljendi kasutamisest teadlikuks sai, on aga menetluse kestel korduvalt muutunud ega ole juba ainuüksi seetõttu usutavad. Algselt väitis kostja 18.04.2022 menetlusdokumendis, et sai sellise väljendi kasutamisest teada, kui külastas lossi muuseumi. Hageja esitas seejärel kohtule fotod ja teabe lossi muuseumi püsiekspositsioonist (toimiku lk 133-141), milles ei ole kajastatud teavet tsaar Nikolai I ja lossi omaniku vahelisest kirjavahetusest.
82.Seejärel asus kostja 20.09.2022 menetlusdokumendis väitma, et sai vastava teabe lossi veebilehelt ning esitas kohtule selle kohta väljavõtte lossi kodulehelt (toimiku lk 144-146). Samas ei nähtu kostja esitatud tõendist, kas või milline info oli lossi kodulehel avaldatud 2015. aastal, sest kohtule esitatud väljavõte on tehtud 20.09.2022. Hageja eitas, et sama info oli lossi kodulehel avaldatud 2015. aastal, kui restorani alles avati.
83.05.06.2023 istungil vande all ütlusi andes väitis kostja seaduslik esindaja R. K. (toimiku lk
162 pöördel – 163) erinevalt varasematest kostja väidetest, et olevat info väljendi CHER AMI kasutamise kohta saanud hoopis siis, kui uuris täiendavat teavet lossi ajaloo kohta Internetist. Vaatamata kohtu küsimustele ei osanud ta siiski selgitada, milliseid allikaid ta Internetis uuris.
84.Samal 05.06.2023 istungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja A. D. avaldas (toimiku lk 161 pöördel – 162), et mõte kasutada nimena väljendit Cher Ami tekkis tal 2011. a. Ta selgitas, et loss osteti 2010 ning restaureerimine eeldas ajalooliste materjalidega tutvumist. 2011. aastal käis hageja seaduslik esindaja Peterburis arhiivis, kus hoiti Nikolai I kirjavahetust Aleksander von Benkendorffiga. Prantsusekeelne kirjavahetus asus Peterburi Ajaloo ja Muusika Instituudis. Restorani jaoks oli nimi olemas, kui hageja seaduslik esindaja kohtu kostja seadusliku esindajaga. Hageja seaduslik esindaja selgitas viimasele nime päritolu ning tähendust, lossi muuseumis selle kohta infot ei olnud.
85.05.06.2023 istungil tunnistajana ütlusi andnud fotograaf A. K. (toimiku lk 159 pöördel – 160) avaldas, et ta on teinud lossist fotosid, mida on kasutatud lossi tarbeks. Hageja seaduslik esindaja küsis temalt nõusolekut foto kasutamiseks lossi logo kujundamisel. Tunnistaja sõnul avaldas hageja seaduslik esindaja A. D. talle, et ta oli ajaloost välja otsinud, et Nikolai I saatis lossi omanikule kirju, mis alati algasid sõnadega „Cher Ami“. Ta pidas sellise väljendi kasutamist sobivaks restorani jaoks, kuigi vestluse ajal ei teadnud hageja seaduslik esindaja veel seda, kas lossi omanik peaks ise restorani pidama või võtta selleks operaator.
86.05.06.2023 istungil tunnistajana ütlusi andnud K. S. (toimiku lk 160-161) avaldas, et ta töötas kostja restorani juhina aastatel 2015 kuni 2018. Tunnistaja avaldas, et tema sai restorani nime valikust teada kostja seaduslikult esindajalt, kes palus tunnistajal tegeleda logoga. Cher Ami nime valik oli seotud lossiga. Tunnistaja möönis, et nime valikust oli tal juttu ka hageja seadusliku esindajaga. Tunnistaja sõnul oli selle vestluse ajaks aga juba logo kujundatud ja koduleht valmis.
87.Kohus leiab, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus usutavaks ning tõeseks hageja seadusliku esindaja A. D. vande all antud ütlusi selle kohta, kust viimane sai teavet väljendi CHER AMI kasutamise kohta ja kuidas ning kellel tekkis mõte anda restoranile nimi CHER AMI. A. D. tegeles lossi restaureerimiseks põhjalikult lossi ajalooga ning info selle kohta, kuidas pöördus tsaar Nikolai I lossi endisaegse omaniku poole, sai algselt tuleneda vaid ajaloolistest allikatest. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, kus ta vastavate algallikatega tutvus. Lisaks toetavad tema ütlusi teised asjas kogutud tõendid. Asjaolu, et K. S. kuulus nime valikust alles kostja seaduslikult esindajalt, ei võimalda teha järeldust, et algselt tuli mõttele hakata kasutama väljendit CHER AMI kostja. Kostjal puudus teave sellise valiku tegemise kohta 2015. aastal.
88.Lisaks nähtub teistest asjas kogutud tõenditest, et hageja osales aktiivselt ka restorani visuaalse identiteedi kujundamisel ning võimaldas kostjal kasutada A. K. tehtud fotot. A. K. foto kasutamine on muuhulgas tõendatud viimase tunnistajana antud ütlustest. K. S. ja restorani logo kujundaja vahetatud e-kirjadest (toimiku lk 71-74) nähtub, et logo kujundamisel viitas S. lossi kodulehel avaldatud fotole ning saatis edasi lingi lossi kodulehega. Sellele järgnenud e-kirjade vahetusest järeldub, et logo kujundamisel kasutati lossi fotot, mis oli negatiivi keeratud. 14.09.2015 saatis K. S. kujundajale e-kirja, milles leidis selgelt, et võiks kasutada lossi fotot (toimiku lk 123). 15.09.2015 saatis K. S. hageja töötajale A. L. e-kirja (toimiku lk 79 pöördel), millega koos saatis edasi foto ja logo restorani reklaamide tegemiseks. Edasi saadetud foto oli A. K. foto (toimiku lk 80).
89.Kostja esitas otsingumootorisse Google sisestatud otsingu tulemused Keila-Joa lossist tehtud fotodest (toimiku l20-122). Kohus nõustub hageja väitega, et kuigi fotosid on palju, ei ole ükski nendest see foto, mida on kasutatud kostja logol. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et restorani logo kujundamisel kasutati A. K. tehtud fotot lossist ning see foto pärines hagejalt. Kuigi foto kasutamine iseenesest ei oma vaidluse lahendamisel otsest tähendust, võib sellest siiski kaudselt järeldada, et hageja osales aktiivselt restorani kuvandi loomisel ning see omakorda toetab hageja väiteid selle kohta, et idee kasutada restorani nimena väljendit CHER AMI ei pärinenud kostjalt. Vaidlus puudub selle üle, et enne restorani avamist Keila-Joa lossis kostja seda tähist ei kasutanud.
90.Kuna hagejale kuulub õiguskaitset omav ja registreeritud kaubamärk, on hagejal õigus nõuda kostjalt oma õiguste rikkumise lõpetamist. KaMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
91.KaMS § 14 lg 2 järgi on muuhulgas keelatud tähise kandmine reklaammaterjalidele või muul viisil tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine. Kohtu hinnangul kasutab kostja oma domeeninimes cherami.ee hageja registreeritud kaubamärgiga identset tähist. Vastupidiselt kostja väidetele ei ole kostja kohtu hinnangul usutavalt tõendanud väidet, et ta ei kasuta tähist kaubamärgiga kaitstud identsete teenuste osutamiseks ehk toitlustuse valdkonnas, mistõttu on hagi rahuldamine välistatud.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahel oli 09.07.2015 sõlmitud äriruumi üürileping nr 1 (toimiku lk 6-8), mille alusel üüris kostja Keila-Joa lossis ruume restorani pidamiseks. Iseenesest pooled selle üle ei vaidle. Kostja registreeris domeeni nimega cherami.ee 03.09.2015 (toimiku lk 9). Toidunautleja.ee blogis kirjeldatu kohaselt (toimiku lk 10-12) järgi oli Cher Ami nimelise restorani puhul tegu restoraniga, kus olid ühendatud toit, sisekujundus ja lossi ajalugu. Restorani Cher Ami Facebooki lehelt (toimiku lk 14-18) nähtub, et kostja restoran tegutses Keila-Joa lossis, kasutades tähist Cher Ami.
93.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte majandustegevuse registrist (toimiku lk 53-54), mille kohaselt on kostja tegevusalaks alates 02.11.2015 endiselt toitlustamine restoranide valdkonnas ja muu toitlustamise valdkonnas. Kostja tegevuskohaks oli endiselt Cher Ami restoran.
94.Kohtumenetluses esitas kostja aga väljavõtte oma veebilehelt cherami.ee (toimiku lk 37), millel oli avaldatud teade: „Varsti avame riietemüügi e-poe“. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta sisuliselt uue majandustegevusega tegeleks või kasutaks vaidlusalust tähist mõnes teises valdkonnas peale toitlustusteenuste.
95.Kostja esitas kohtule uue väljavõtte majandustegevuse registri andmetest (toimiku lk 57-59), mille järgi lõppes kanne kostja tegevuse kohta toitlustuse valdkonnas 30.10.2021 ning kostja uueks asukohaks sai Suur-Kloostri 2-3 Tallinnas. Kostja väitis, et muudatustega hiline registreerimine oli seotud majandusaasta aruande esitamisega ning esitas tõendid (toimiku lk 60, lk 69), mille kohaselt esitati ettevõtte 2020. aasta aruanne 23.09.2021.
96.Kohtu hinnangul nähtub kostja esitatud tõenditest selgelt, et kostja asus muutma majandustegevuse registri andmeid pärast seda, kui hagiavaldus oli kohtule esitatud ja kostjale kätte toimetatud. Seetõttu võib järeldada, et teate avaldamine veebilehel ja majandustegevuse registris muudatuste tegemine oli seotud vaid kostja sooviga takistada hageja nõude rahuldamist, mis ei kujuta endast heauskselt menetlusõiguste kasutamist. Ühtegi tõendit selle kohta, milleks kostja tegelikult veebilehte kasutab või millise majandustegevusega sisuliselt tegeleb, kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab, et ainuüksi teade kostja veebilehel ja muudatused majandustegevuse registris ei muuda asjaolu, et kostja kasutas vaieldamatult kaubamärgiga identset tähist identsete teenuste osutamiseks, milleks tal hageja kui kaubamärgiomaniku nõusolekut ei olnud.
97.Kui kostja asuks edaspidi kasutama tähist CHER AMI mõnede muude tarbijatele mõeldud teenuste osutamisel, ei välista see iseenesest hageja nõude rahuldamist. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on õigusrikkumisega tegu ka identse tähise kasutamine samaliigiliste teenuste puhul, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Äravahetamise või assotsieerumise küsimuse hindamisel ei pea äravahetamine või assotsieerumine faktiliselt aset leidma, vaid tuleb hinnata, kas see on tõenäoline. Kohtupraktikas on leitud, et seejuures tuleb arvestada, kas tähise kasutamine ilma kaubamärgiomaniku loata kahjustab kaubamärgi eesmärki.
98.Esmalt osundab kohus, et kostja väited selle kohta, et hageja ise registreeritud kaubamärki ei kasuta, ei ole hagi ega vastuhagi lahendamisel asjakohased. KaMS § 17 lg 1 sätestab, et kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. KaMS § 16 lg 22 näeb ette, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles hagi esitamise ajal esineb alus kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks KaMS § 53 lg 1 punkti 3 või 4 järgi. Nimetatud vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ja selle põhjendatust eeldatakse. Samas näeb KaMS § 17 lg 3 ette, et KaMS § 16 lg 22, § 41 lõikes 21, § 52 lõikes 4 ning § 53 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata, kui varasema kaubamärgi registreeringu tegemisest on möödunud vähem kui viis aastat. Kostja ei ole esitanud menetluses vastuväidet, et hageja kaubamärgiomaniku ainuõigus tuleb tunnistada lõppenuks. Kui kostja oleks sellise vastuväite esitanud, ei saaks kohus seda vaidluse lahendamisel arvestada, sest kaubamärgi registreerimisest on möödunud vähem kui viis aastat.
99.Iseenesest on kostja vastavad vastuväited küünilised. Hageja ei saa kasutada talle kuuluvat kaubamärki, sest kostja kasutab domeeninime cherami.ee ning on kohtumenetluse eelsel ajal keeldunud selle hagejale üleandmisest. Hagiavalduse esitamise ajal tegutses lossis restoran nimega Schloss Fall (toimiku lk 20-21, 43-44, lk 68, lk 70). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja keeldus vastusena hageja kohtueelsetele nõuetele domeeni üleandmisest ilma tasu maksmiseta (toimiku lk 38-41). Seega ei saa vaidluse lahendamisel omada tähtsust asjaolu, et hageja ise ei saa kohtuvaidluse ajal kaubamärki kasutada nende teenuste osas, milliste jaoks see on registreeritud.
100.Riigikohus on osundanud, et registreeritud kaubamärgi omanikul on KaMS § 14 lg 1 järgi õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, s.o tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-406, p 50). Samas tuleb igal konkreetsel juhul hinnata kaubamärgi rikkumist vastava juhtumi asjaoludel. Lisaks sellele, et esineb mõni KaMS § 14 lg 1 p-des 1-3 sätestatud olukordadest, peavad olema täidetud rikkumise üldised eeldused. Eelkõige tuleneb KaMS § 14 lg-st 1, et
kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks peab õiguskaitse saanud tähist olema kasutatud „äritegevuses“ ja „kaupade või teenuste puhul“ (RK TKo 2-16-6665, p 14). Kohtu hinnangul on võimalik asjas esitatud tõendite alusel järeldada, et kostja kasutab kaubamärgina kaitstud tähist vaieldamatult äritegevuses ning teenuste osutamisel.
101.Tähise kasutamisega äritegevuses on tegu ka siis, kui kolmas isik kasutab tähist nii, et loob seose tähise ja tema turustatavate kaupade või osutatavate teenuste vahel (RK TKo 2-16-6665, p 15.1). Domeeninimi on osa internetis kasutatavast aadressist, mis kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid, sh mõjutab interneti kasutajaid külastama just seda lehekülge, hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (samas, p 15.3). Kui domeeninime kasutatakse selleks, et juhatada interneti kasutajad teabeni kostja osutatavate teenuste kohta ning neid reklaamida, on seos loodud (samas, p 15.4). Kaubamärgi ülesande kahjustamisega on tegu ka siis, kui kaubamärgiomanik ise ei saa kaubamärki sisaldavat domeeni registreerida ja kasutada (samas, p 16.3).
102.Kaubamärgiomaniku ainuõiguse eesmärk on anda selle omanikule võimalus kaitsta oma erihuvisid kaubamärgi omanikuna, st tagada, et kaubamärk saaks täita oma ülesannet, seega tuleks seda ainuõigust kasutada ainult juhul, kui märgi kasutamine kolmanda isiku poolt mõjutab kahjulikult või võiks mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannet ja eriti selle peamist ülesannet, milleks on tarbijatele kauba päritolu tagamine (C-245/02, punkt 59, C-48/05, p 21). Kaubamärgi ülesannete hulka ei kuulu üksnes kaubamärgi peamine ülesanne tagada tarbijatele kauba või teenuse päritolu teabe kättesaadavus. Kaubamärgiga teenuste päritolu tähistamise ülesannet mõjutatakse kahjulikult, kui Internetis kättesaadav reklaamsõnum ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul Interneti kasutajal aru saada, kas reklaamitavad kaubad või teenused pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult (C-236/08, p 84, C-323/09, p 38).
103.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et isegi juhul, kui kostja kasutaks kaubamärgiga kaitstud tähist muude tavatarbijatele suunatud jaemüügi valdkonna teenuste osutamiseks, võiks kaubamärgiga identse domeeninime jätkuv kasutamine kahjustada kaubamärgi peamist ülesannet ja tooks kaasa tähise assotsieerumise õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Seejuures ei pea õiguskaitse saanud kaubamärk olema üldtuntud ning assotsieerumine faktiliselt aset leidnud, vaid piisab assotsieerumise tõenäosusest. Vastupidist ehk assotsieerumise mittetoimumist ei ole kostja väitnud ega põhistanud. Kohus leiab, et teistele tarbijatele suunatud teenuste osutamisel toob identse tähise kasutamine selgelt kaasa äravahetamise tõenäosuse. Assotsiatsioonide tekkimise võimalikkust suurendab asjaolu, et varasemalt on sama veebilehte kasutatud nimelt toitlustusteenuse osutamiseks ning veebilehelt tulevad esmast teavet otsima inimesed, kes on varem Keila-Joa lossi restorani külastanud või teavad selle nimega restorani olemasolust. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele.
104.Vastuhagi kohtu hinnangul rahuldamisele ei kuulu ega välista hagiavalduse rahuldamist. KaMS § 59 lg 1 sätestab, et isik, kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse vastuhagis. KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt.
105.Kohus selgitas 05.09.2022 eelistungil (toimiku lk 128-129) kostjale, et vastuhagi rahuldamise eeldusena peaks kostja tõendama hageja pahausksust kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal 18.01.2021. Vaatamata kohtu selgitustele kostja neid asjaolusid välja ei toonud. Tõendamata ja põhistamata jäid kostja väited, et tähise CHER AMI näol oli tegu hoopis
kostja kaubamärgiga. Tõendamata on kostja väited, et hageja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse, kui kostja keeldus talle domeeni tasuta üleandmisest. Hageja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse 18.01.2021 ning kostja keeldus domeeni tasuta üleandmisest alles 29.01.2021 (toimiku lk 28). Teistkordselt keeldus kostja sellest 10.03.2021 (toimiku lk 39-41).
106.Pahausksuse olemasolu hindamisel peab kohus arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid tähise registreerimise ajal (RK TKo 2-16-665, p 26.1). Muuhulgas tuleb arvestada, milline õiguskaitse on tähisel, mida kasutab kolmas isik. Pahausksuse tõendamiseks ei piisa üksnes asjaolust, et taotleja teadis või pidi teadma, et kolmas isik kasutab identset tähist identsete või sarnaste kaupade või teenuste puhul (C-529/07, p 40). Taotluse pahauskse registreerimisega võib tegu olla siis, kui hiljem ilmneb, et taotleja laskis tähise kaubamärgina registreerida vaid selleks, et takistada kolmandate isikute turule pääsu (C529/07, p 44). Pahausksuse hindamisel tuleb arvestada taotletava kaubamärgi olemust (samas, p 50).
107.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune tähis CHER AMI oli vahetult seotud lossi ajalooga ning oli üheks oluliseks teguriks, mis sidus restorani, lossi ja selle ajaloo üheks tervikuks. Vaidlusalune tähis ei omanud õiguskaitset enne, kui hageja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja ei soovi jätkata restorani tegevust sama nimetusega. Vastupidi, sellist hageja tahet võib järeldada tema kohtueelselt kostjale saadetud nõuetest, milliste täitmisest kostja keeldus ning takistas seeläbi hagejal kaubamärgi kasutamist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole hageja kaubamärgi registreerimisel olnud pahauskne. Hageja soovib jätkuvalt kasutada tema omandis olevas lossis tegutseva restorani nimena kaubamärgina kaitstud tähist CHER AMI. Tähise kasutusele võtmine toimus hageja initsiatiivil. Kostjal puudub sisuline põhistus jätkata oma majandustegevust mistahes valdkonnas nimelt hagejale kuuluvat kaubamärki kasutades. Hageja nõue ei takista kostjal mistahes majandustegevuse jätkamist ning kaubamärgi registreerimise tegelikuks eesmärgiks oli säilitada side lossi ajaloolise pärandiga. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus vastuhagi rahuldamata.
108.KaMS § 57 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. Kostja rikub hageja kaubamärgist tulenevaid õigusi ning hagejal oli õigus nõuda rikkumise lõpetamist. Kuna hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kostjal keelata domeeninime www.cherami.ee kasutamine. Kostjat tuleb kohustada tegema tahteavaldus Eesti Interneti SA-le domeeninimest www.cherami.ee loobumiseks hageja kasuks ja asendada tahteavaldus kohtuotsusega.
109.Tõendid, mida kohus eraldiseisvalt käesolevas otsuses ei hinnanud, ei ole vaidluses asjakohased. Vaidluses ei oma tähtsust see, milliseid nõudeid esitasid pooled teine-teise vastu seoses üürilepingu lõppemisega (toimiku lk 86-92). Tähtsust ei oma ka see, milliseid kulutusi tegi kostja seoses visiitkaartide tellimise, logo ja reklaambännerite kujundamise või kodulehe loomisega ja muude sarnaste teenustega (toimiku lk 75-86). Kohus selgitas kostjale eelistungil, et kostja ei toonud nende tõendite esitamisel esile asjaolusid, mis oleksid võimaldanud hagi rahuldamata jätta.
110.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse tegemist.
111.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3798 eurot ilma käibemaksuta ja viivise. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 500 eurot. Õigusabi on osutatud 27,8 tundi keskmise tunnihinnaga 136,6 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kostja vaidles menetluskuludele vastu.
112.Kostja pidas põhjendamatuks 20.04.2022 ajakulu 1,7 tundi tõendite analüüsiks ja nõupidamiseks, sest leidis, et toimikust ei nähtu, millega seoses on kulu kantud. Kohus osundab, et kostja esitas 18.04.2022 täiendavaid tõendeid, mistõttu on tegemist mõistliku ja vajaliku ajakuluga kostja esitatud tõendite analüüsimiseks ning selles osas nõu pidamiseks.
113.Kostja pidas osaliselt põhjendamatuks hageja menetluskulu seoses 19-20.09.2022 toimingutega, mida kostja palus vähendada poole võrra. Hageja on 19.09.2022 analüüsinud kostja menetlusdokumenti 0,60 tunni ulatuses ja 20.09.2022 on seoses sama analüüsiga suheldud kliendiga. Kohus sellega ei nõustu. 19.09.2022 esitas kostja uusi väiteid sisaldava menetlusdokumendi, väites muuhulgas esimest korda, et sai teabe väljendi CHER AMI kohta lossi kodulehelt. Kohus leiab, et ajakulu seoses antud seisukoha analüüsi ja tõendiga, samuti kliendiga nõupidamisele on mõistlik ja vajalik.
114.Kostja leidis, et täielikult põhjendamatu on hageja ajakulu seoses 24.10.2022 toimingutega ja 17.11.2022 toimingutega, mis ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga. 24.10.2022 on hageja esindaja teinud oma kliendile ülevaate kohtuasjas 0,50 h ulatuses ning 17.11.2022 on esindaja töötanud toimikuga ja suhelnud kohtuga 0,80 h ulatuses. Kostja ei ole põhistanud, miks ei ole tegemist antud kohtuvaidlusega seotud toimingutega. 17.11.2022 saatis hageja esindaja kohtule järelpärimisi seoses antud kohtuvaidlusega. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja etteheited hageja menetluskuludele ei ole põhjendatud.
115.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Hageja esindaja ajakulu on mõistlik ning kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentidega, samuti toimunud istungitega. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 4298 eurot, millest 3798 eurot on kulu õigusabile ning 500 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
116.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 4298 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.09.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.