Osaühing Europark Estonia hagi X vastu võlgnevuse nõudes 175 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490; aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja jurist Piret Muinast. Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Tuvastada kostja menetluskulude puudumine. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 26.09.2022 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes (dtl 18 jj).
Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja.
3.Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk XXXXXX pargitud OÜ Europark Estonia opereeritavale parkimisaladele. Kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi, on hageja temale väljastanud järgnevad sissenõutavaks muutunud leppetrahvid: 1) 11.04.2020, Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP 17), leppetrahvinumber 1201 1042 0165 8162, maksetähtaeg 25.04.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. 2) 20.08.2020, Pirita Jahtklubi (EP41), leppetrahvinumber 0702 0082 0185 1439, maksetähtaeg 03.09.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. 3) 12.05.2021, Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1781 2052 1162 2468, maksetähtaeg 26.05.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. 4) 30.06.2021, Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1953 0062 1114 6308, maksetähtaeg 14.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. 5) 01.03.2022, Magistrali keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1930 1032 2153 2297, maksetähtaeg 15.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 6) 24.03.2022, Kristiine keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 2012 4032 2191 1338, maksetähtaeg 07.04.2022, võlgnevuse summa 15 eurot.
4.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (märgitud parkimiskellal või sedelil) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Europark esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.
5.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisades 7-11 esitatud fotod parkimistingimustega seotud alal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
6.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud nõustumuse lepingu sõlmimiseks.
Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
7.Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal liiklusseaduse § 2 p 49 mõttes.
8.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisa 12, dtl 115-119) alusel kostja, kuivõrd Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 03.12.2018 kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni muudatusi tehtud. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
9.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõidukit korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist (hagiavalduse lisad 1-6), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 165 eurot, mis on kostjal tasumata.
10.Kohtueelselt saatis hageja 23.09.2021, 09.04.2022 ja 26.04.2022 kostjale meeldetuletuskirjad kostja e-posti aadressile xxx ja 16.06.2021 kostja Rahvastikuregistri järgsele aadressile xxx, (hagiavalduse lisa 14, dtl 120-126)). Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 10 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega sõidukite omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja saatmise kulu. Kostja vastuväited
11.Kostja on esitanud 13.10.2022 (dtl 135-137), 26.10.2022 (dtl 144-148) ja 29.08.2023 (dtl 175-183) hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited igale leppetrahvile on kokkuvõtvalt järgnevad: 1) 11.04.2020, Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP 17), leppetrahvinumber 1201 1042 0165 8162. Parklasse sisenemisel Kunderi tänava poolt ei ole infotahvlit, mis annaks teada, et autojuht nõustub parklasse sisenemisel lepingu pakkumusega. Hageja poolt esitatud tõenditest (lisa 7 esimene ja teine pilt) ei nähtu lepingu tingimused, kuna pildid on udused. Kostjal on kahtlus, et infotahvlitest ja märkidest tehtud pildid on tehtud erinevatel aegadel. Ei ole võimalik tuvastada millised lepingu tingimused kehtisid kui pildistati parkivat autot. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostja oleks lepingu pakkumusega nõustunud või lepingu sõlminud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti või tõendit, mis näitaks millise lepingu pakkumuse Europark tegi leppetrahvi väljakirjutamise hetkel, millised olid pakkumise tingimused ja millistel alustel on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi. 2) 20.08.2020, Pirita Jahtklubi (EP41), leppetrahvinumber 0702 0082 0185 1439. Hagiavaldusele lisatud pildid mis kujutavad parkimistingimusi on nii udused, et ei ole võimalik
tuvastada, mis info infotahvlil on. Lisaks on pildid tehtud erinevatel aegadel ja kuvavad erinevaid parkimise tingimusi. - Jääb selgusetuks, millised tingimused kehtisid ajal, millal leppetrahv on välja kirjutatud. Teiseks, hageja enda fotod näitavad, et parkimistingimused on ajas muutunud. Hageja tunnistab enda 01.12.2022 kirjas „Hageja märgib, et kuna tegemist on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, siis hageja ei vaheta neid tingimusi sageli.“ Hageja enda fotod näitavad, et tingimused on muutunud (kaks pilti infotahvlist, millest ühel on näha kolm rida teksti ja teisel neli rida teksti). Mitte ühestki hageja tõendist ei nähtu, millise lepingu pakkumuse Europark tegi, kuidas esitas kostja oma tahteavalduse nõustuda, millist lepingu punkti kostja rikkus ja millise lepingu punkti rikkumine andis Europagile määrata leppetrahv. Hageja esitatud pildid on nii udused, et ei ole võimalik tuvastada, mis info infotahvlil on. Lisaks - kostja parkis enda auto Kalevi Jahtklubi kõrval, kus Jahtklubi klientidele on kaks tundi parkimist tasuta. Leppetrahvi väljakirjutamise hetkel oli hostja Kalevi Jahtklubi klient ja oli registreerinud enda auto restoranis. Kalevi Jahtklubi ja ka Europark ei väljasta Jahtklubi Restorani klientidele kviitungit parkimise registreerumise kohta ja sellest tulenevalt saab kostja tõendada, et ta oli Jahtklubi klient ainult kaardimakse väljavõttega enda pangkontolt, mis näitab selgelt, et kostja oli Jahtklubi Restorani klient. 3) 12.05.2021, Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1781 2052 1162 2468. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et parkimise tingimused on väikeses kirjas (tähtede kõrgus alla 1cm) ja 3 meetri kõrguselt ei ole võimalik nii väikest kirja lugeda. Infotahvli üldine osa, mis on suuremate tähtedega ja loetav ei informeeri autojuhti, et parklasse sõitmisega toimuks lepingu pakkumusega nõustumine. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostja oleks lepingu pakkumusega nõustunud või lepingu sõlminud. Lepingu pakkumuse kaugelt ja loetamatus formaadis näitamist ei saa lugeda lepingu pakkumusega nõustumiseks. Hageja fotolt nr. 9, mis on lisatud hageja 01.12.2022 kirjale ei nähtu: 1) kus on antud foto tehtud 2) millal on antud foto tehtud 3) kuidas antud foto on seotud Katusepapi parkimisalaga. Fotolt ei nähtu millise parkimisala tingimusi nimetatud foto kirjeldab, sest tingimuste alumine osa, mis näitab parkimistsooni ei ole fotol kuvatud. Hageja tsiteerib enda 01.12.2022 kirjas fotot number 9 järgnevalt: „Hageja hinnangul on lepingutingimused arusaadavad ning kui rikutakse parkimistingimusi, siis väljastatakse leppetrahv. Lepingutingimuste punkt 5: „Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 55 eurot.“ Samal ajal kirjeldavad hageja poolt hagile lisatud lisa 3 ja lisa 4 kuidas kostja on kohustatud tasuma leppetrahvi 30 eurot Katusepapi tänaval. Hageja enda dokumendid on üksteisega vastuolus. Mitte ühestki hageja tõendist ei nähtu, millise lepingu pakkumuse Europark tegi, kuidas esitas Kostja oma tahteavalduse nõustuda, millist lepingu punkti kostja rikkus ja millise lepingu punkti rikkumine andis Europagile määrata leppetrahv. 4) 30.06.2021, Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1953 0062 1114 6308. Infotahvli üldine osa, mis on suuremate tähtedega ja loetav ei informeeri autojuhti, et parklasse sõitmisega toimuks lepingu pakkumusega nõustumine. Lisast 9 nähtub, et parkimise tingimused on 2.5 kuni 3 meetri kõrgusel posti otsas. Parkimise tingimused on väikeses kirjas (tähtede kõrgus alla 1cm) ja 3 meetri kõrguselt ei ole võimalik nii väikest kirja lugeda. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostja oleks lepingu pakkumusega nõustunud või lepingu sõlminud. Hageja fotolt nr. 9, mis on lisatud hageja 01.12.2022 kirjale ei nähtu: 1) kus on antud foto tehtud 2) millal on antud foto tehtud 3) kuidas antud foto on seotud Katusepapi parkimisalaga. Fotolt ei nähtu millise parkimisala tingimusi nimetatud foto kirjeldab, sest tingimuste alumine osa, mis näitab parkimistsooni ei ole fotol kuvatud. Hageja tsiteerib enda 01.12.2022 kirjas fotot number 9 järgnevalt: „Hageja hinnangul on lepingutingimused arusaadavad ning kui rikutakse parkimistingimusi, siis väljastatakse leppetrahv. Lepingutingimuste punkt 5: „Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 55
eurot.“ Samal ajal kirjeldavad Hageja poolt hagile lisatud lisa 3 ja lisa 4 kuidas kostja on kohustatud tasuma leppetrahvi 30 eurot Katusepapi tänaval. Hageja enda dokumendid on üksteisega vastuolus. Mitte ühestki hageja tõendist ei nähtu, millise lepingu pakkumuse Europark tegi, kuidas esitas kostja oma tahteavalduse nõustuda, millist lepingu punkti kostja rikkus ja millise lepingu punkti rikkumine andis Europagile määrata leppetrahv. 5) 01.03.2022, Magistrali keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1930 1032 2153 2297. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole ei ole võimalik tuvastada millised lepingu tingimused kehtisid. Ilmselgelt on fotod tehtud erinevatel aegadel. Mitte ühestki fotost ei nähtu, et auto omanik nõustuks parklasse sisenemisel lepingu pakkumusega. Mitte ühtegi sellekohast viidet või teadet ei ole. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostja oleks lepingu pakkumusega nõustunud või lepingu sõlminud. Tegemist on kaubanduskeskuse parklaga, kus on kaks tundi parkimist tasuta kaubanduskeskuse klientidele. Seda tõendavad hageja tõendid. Kolmandaks, hageja on esitanud loetavas formaadis ainult parkimisala tähistavaid silte. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti ja tõendit millelt oleks võimalik välja lugeda lepingu pakkumuse tingimused. Mitte üheltki Hageja esitatud fotolt ei ole võimalik tuvastada, millistel tingimustel tekib kaubanduskeskuse klientidel kohustus tasuda leppetrahvi. Mitte ühestki hageja tõendist ei nähtu, millise lepingu pakkumuse Europark tegi, kuidas esitas kostja oma tahteavalduse nõustuda, millist lepingu punkti kostja rikkus ja millise lepingu punki rikkumine andis Europagile määrata leppetrahv. 6) 24.03.2022, Kristiine keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 2012 4032 2191 1338. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole ei ole võimalik tuvastada millised lepingu tingimused kehtisid. Ilmselgelt on fotod tehtud erinevatel aegadel. Hageja poolt esitatud ainukeselt kuupäevaga fotolt ei nähtu et parklasse sisenemisel nõustuks autojuht lepingu pakkumusega. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostja oleks lepingu pakkumusega nõustunud või lepingu sõlminud. Tegemist on kaubanduskeskuse parklaga, kus on neli tundi parkimist tasuta kaubanduskeskuse klientidele. Hageja on esitanud loetavas formaadis ainult parkimisala tähistavaid silte. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti ja tõendit millelt oleks võimalik välja lugeda lepingu pakkumuse tingimused. Mitte üheltki hageja esitatud fotolt ei ole võimalik tuvastada, millistel tingimustel tekib kaubanduskeskuse klientidel kohustus tasuda leppetrahvi. Mitte ühestki hageja tõendist ei nähtu, millise lepingu pakkumuse Europark tegi, kuidas esitas kostja oma tahteavalduse nõustuda, millist lepingu punkti kostja rikkus ja millise lepingu punkti rikkumine andis Europagile määrata leppetrahv Hageja vastus kostja vastuväidetele
12.Hageja vastus kostja 26.10.2022 ja 01.12.2022 esitatud vastuväidetele on kokkuvõttes järgnevad. 1) 11.04.2020, Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP 17), leppetrahvinumber 1201 1042 0165 8162. Hageja esitatud tõenditest on näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel, mis annab sõiduki juhile teada, et tegemist on tasulise eraparklaga. Märgil on selgelt näha lisatahvel teavitusega: „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Seega parkimisalale sisenemisel teavitatakse juhti, et tegemist on tasulise eraparklaga ning täpsemad tingimused on märgi tagaküljel. Samuti ei nõustu hageja sellega, et Lisa 7 esimene ja teine pilt on nii udused ning tingimusi ei ole võimalik tuvastada. Hageja hinnangul on piltidelt tuvastatav, et tegemist on tasulise eraparklaga. Eeltoodu tõendamiseks esitab hageja täiendava pildi parkimisalale sissesõidust. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud leping ning põhistanud seda ka hagiavalduses. Kostja väitel on fotod tehtud erinevatel aegadel ning ei ole võimalik tuvastada millised tingimused kehtisid kui pildistati parkivat autot. Hageja märgib, et tegemist on tüüptingimustega ning neid
kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, millest tulevevalt ei vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli. 2) 20.08.2020, Pirita Jahtklubi (EP41), leppetrahvinumber 0702 0082 0185 1439. Kostja väidab, et Lisa 2 ja Lisa 8 kuvavad erinevaid kohti ning leppetrahvi väljastamise ajal olid erineva parkimistingimused. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle väite osas. Lisa 8 esimene foto on tehtud parkimiskorraldaja poolt leppetrahvi väljastamise kuupäeval (20.08.2020) parkimisalale sisenedes. Kuigi foto on udune on siiski tuvastav, et tegemist on eraparklaga ja parkla valdaja on kehtestanud parkimistingimused. Hageja tõendab esitatud fotodega, et eeltoodud parkimisalal kehtisid parkimistingimused 2017, kui ka sellel ajal, kui väljastati leppetrahv. Hageja märgib, et kuna tegemist on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, siis hageja ei vaheta neid tingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. 3) 12.05.2021, Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1781 2052 1162 2468 ja 30.06.2021 leppetrahvinumber 1953 0062 1114 6308. Kostja väitel on parkimistingimused kõrgel posti otsas ja parkimistingimusi ei ole võimalik lugeda ning infotahvli üldine osa, mis on suuremate tähtedega ja loetav ei informeeri autojuhti, et parklasse sõitmisega toimuks lepingu pakkumusega nõustumine. Hageja on seisukohal, et lepingutingimused on arusaadavad ning selgelt piiritletud. Hageja on hagiavaldusele lisatud fotodega tõendanud ja näidanud, et vaidlusalustel parkimisaladel on kõikide sissesõitude/väljasõitude juures vajalikud teavitus- ja liiklusmärgid olemas ning et parkimisala märkidel on välja toodud ka parkimistingimused, millega oli/on võimalik tutvuda. Samas Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2013 lahendis nr 3-12-755 ei ole pidanud vajalikuks iga võimaliku koha ja isegi tänava märgistamist. 5) 01.03.2022, Magistrali keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1930 1032 2153 2297. Hageja märgib, et hagiavalduse lisaga 5 on tõendatud leppetrahvi väljastamine ja asetamine sõiduki kojamehe vahele ning lisaga 10 on tõendatud parkimisalal kehtivad parkimistingimused. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda lepingu sõlmimise pakkumuseks. Hageja on seisukohal, et parkimistahvlid on parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes on kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisel parklasse. 6) 24.03.2022, Kristiine keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 2012 4032 2191 1338. Hageja on esitanud täiendavad Kristiine Keskuse parkimisala pildid liiklus- ja teavitusmärkides, sh tingimuste ja sisu kohta. Kui kostja on seisukohal, et väljatoodud tingimused ei kehtinud sellel ajal, peaks seda asjaolu tõendama kostja. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise
ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
18.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
19.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
20.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli leppetrahvide väljastamise kuupäeval sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks.
21.Pooled on erineval seisukohal selles, millised tingimused kehtisid leppetrahvide väljastamise ajal parkimisaladel, millistel tingimustel on sõlmitud poolte vahel leping ja kas kostja on parkimislepingut rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks, kui kostja seda on taotlenud (V). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (VI).
22.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (hagiavalduse lisad 1-6, dtl 28-91) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis kuupäevadel 11.04.2020, Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP 17) parkimisalal, 20.08.2020, Pirita Jahtklubi (EP41) parkimisalal, 12.05.2021, Katusepapi 6 (EP226) parkimisalal, 12.05.2021, Katusepapi 6 (EP226) parkimisalal, 01.03.2022, Magistrali keskus, Tallinn parkimisalal, 24.03.2022, Kristiine keskus, Tallinn parkimisalal. Kohtu hinnangul on sõidukit XXXXXX pildistatud äratuntavalt (värv, mark, valge ümmargune parkimiskell, sinised kleepsud esiakendel), koos nähtaval oleva registreerimisnumbriga. Lisatud piltidel on olemas dateeringud, mis vastavad väljastatud leppetrahvide kuupäevadele. Samuti on kohtu hinnangul hagiavalduse lisadega 7-11 (dtl 92-114) tõendatud, et iga leppetrahviga seonduva asukoha puhul on tegemist parkimisalaga, kuivõrd iga parkimisala juurde esitatud pildil nähtub sinisel taustal osutusmärk tähega „P“. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 15 lp 37 kohaselt märk 575a „Parkla” osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale.
23.Järgnevalt analüüsib kohus iga leppetrahvi tegemise aluseks esitatud tõendeid eraldi ning võtab seisukoha iga leppetrahvi osas.
24.11.04.2020, Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP 17), leppetrahvinumber 1201 1042 0165 8162. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et aadressil Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a asub hageja opereeritav parkimisala nr EP17. Hageja on selle väite tõendamiseks esitanud piisavalt tõendeid (hagiavalduse lisa 7, dtl 92-96; 01.12.2022 esitatud dokumendi fotod 1-6, dtl 151-156). Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu tsoonis EP 17 parkimise eest. Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa. Ei hagiavaldusega ega hagile lisatud fotodelt ei nähtu muid tingimusi peale selle, et tsoonis EP17 tuleb parkimise eest tasuda. Fotodelt nähtuval märgil on viide, et tingimused on märgi teisel poolel (märk dtl 151), kuid millised need tingimused on ja et nende tingimuste rikkumiste eest on võimalik rikkujalt nõuda leppetrahvi ja milline on selle suurus, ei nähtu. Hageja väitis, et tingimusi ei muudeta tihti, kuid ainsalt fotolt, kust on nähtavalt loetavad parkimistingimused (hagiavalduse lisa 7, foto number 5, dtl 95) ei ole tegemist aprillikuuga (dateeringuga fotol olevad ilmastikutingimused on erinevad ülejäänud lisas 7 kajastatud fotodest), rääkimata, et kostja sõidukit neilt ei nähtu. Hageja ei ole ka märkinud, millal on tehtud foto number 5. Kohtu hinnangul on hageja küll viidanud parkimist korraldaval märgil sellele, et parkimistingimused on märgi teisel poolel,
kuid sellest viitest ei piisa tõendamaks, millised need tingimused, sh leppetrahvi tingimused, olid 11.04.2020 kui kostja parkis sõidukit, ja kas kostja võis nendega tutvuda ja nendest aru saada ja nendega nõustuda parkides. Kohus asub järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit (eelmainitud ajal), et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks alal EP 17 tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 11.04.2020 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Hageja väide, et teistsuguseid tingimusi pidi tõendama kostja on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et tingimused oleksid üldse sellised olnud vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 11.04.2020 parkimisleping sõlmitud. Hageja on esitanud kohtule 26.09.2022 hagi lisa 7 ja 01.12.2022 vastuse lisad (fotod 1-6), millest nähtuvalt on pildistatud 11.04.2020 Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a ala (hagi lisa 7 fotod dtl 92, 94), mille ees on märk, mis viitab parkimisalale. Nendelt fotodelt ei nähtu parkla tsooni numbrit ega parkimistingimusi. Fotodelt nr 3, 5 ja 6 (hagi lisa 7, dtl 93, 95, 96) nähtub parkimistingimustega märk tsoonist EP17. Kohtu hinnangul on vaid fotolt number 4 (dtl 95) nähtavad parkimistingimused, kõik teised esitatud fotod parkimisalast EP17 on loetamatud või udused parkimislepingu tingimuste osas. Fotol number 4 (dtl 95) esitatud tingimused on loetavad, kuid nimetatud fotol puudub dateering. Kostja on nimetatud leppetrahvile vastuväitena esitanud, et hageja esitatud fotod on udused ning kujutavad erinevaid ajahetki, mistõttu ei ole võimalik tuvastada millised lepingu tingimused kehtisid leppetrahvi tegemise ajal. Hageja, olles tutvunud kostja vastuväidetega on küll esitanud lisapilte nimetatud parkimisalast aastatel 2013-2021, kuid üheltki fotolt ei nähtu parkimistingimusi, mis kehtisid leppetrahvi väljastamise, s.t lepingu sõlmimise kuupäeval. Esitatud tõenditest nähtuvalt, on ka hageja enda tõendid parkimistingimuste kohta vastuolulised, kuivõrd erineb parkimise eest makstava tasu suurus (vt fotod dtl 93, 95 ja 96) millelt kõigilt nähtub erinev parkimistasu suurus). Veel enamgi – hageja on 01.12.2022 esitatud seisukoha lisana esitanud foto number 6 (dtl 156), hageja sõnul tehtud 15.02.2021, mille kohaselt on vähemalt nimetatud kuupäevaks muutunud lepingutingimused leppetrahvi summa osas. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik kostja vastuväidetele vastata ning tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 11.04.2020, eelkõige esitada loetavad fotod parkimislepingu tingimustest parkimisalal EP17, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 1201 1042 0165 8162 väljastamise ajal.
25.20.08.2020, Pirita Jahtklubi (EP41), leppetrahvinumber 0702 0082 0185 1439. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Pirita teel Pirita Jahtklubi juures asub hageja opereeritav parkimisala nr EP41. Hageja on selle väite esitamiseks esitanud piisavalt tõendeid (hagiavalduse lisa 8, dtl 97-99; 01.12.2022 esitatud dokumendi fotod 7-8, dtl 157158). Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu tsoonis EP 41 parkimise eest (tõendatud hagiavalduse lisa 8 fotoga nr 4, dtl 99). Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa. Ei hagiavaldusega ega hagile lisatud fotodelt ei nähtu muid tingimusi
peale selle, et tsoonis EP41 tuleb parkimise eest tasuda. Fotodelt nähtuval märgil on viide, et tingimused on sissesõiduteedel, kuid millised need tingimused on ja et nende tingimuste rikkumiste eest on võimalik rikkujalt nõuda leppetrahvi ja milline on selle suurus, ei nähtu. Hageja väitis, et tingimusi ei muudeta tihti, kuid mitte ühteltki fotolt ei nähtu, milliste tingimustega isik nõustub nimetatud parkimisalale sõites. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud tõenditega tõendatud, et Pirita Jahtklubi juures üldse oleks mõni märk parkimistingimustega. Kohtu hinnangul on hageja küll viidanud parkimist korraldaval märgil sellele, et parkimistingimused on sissesõiduteedel, kuid sellest viitest ei piisa tõendamaks, millised need tingimused, sh leppetrahvi tingimused, olid 20.08.2020 kui kostja parkis sõidukit, ja kas kostja võis nendega tutvuda ja nendest aru saada ja nendega nõustuda parkides. Kohus asub järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit (eelmainitud ajal), et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks alal EP 41 tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 20.08.2020 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Hageja väide, et teistsuguseid tingimusi pidi tõendama kostja on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et tingimused oleksid üldse sellised olnud vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 20.08.2020 parkimisleping sõlmitud. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik kostja vastuväidetele vastata ning tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 20.08.2020, eelkõige esitada fotod parkimislepingu tingimustest parkimisalal EP41, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 0702 0082 0185 1439 väljastamise ajal.
26.Kostja vastuväite kohaselt (26.09.2023 menetlusdokument dtl 175 jj) on Jahtklubi klientidele 2 tundi parkimist tasuta. Kostja väite kohaselt leppetrahvi väljakirjutamise hetkel oli kostja Kalevi Jahtklubi klient ja oli registreerinud enda auto restoranis ning on selle tõendiks esitanud pangakonto väljavõtte, kust nähtub pangaülekanne Kalevi Jahtklubi Resto arveldusarvele 20.08.2020 kell 19:02 (dtl 183). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend on esitatud hilinemisega ning kohus selle tõendiga ei arvesta. Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik (TsMS § 329 lg 1). Hageja on juba hagiavalduses esitanud tõendina foto kust nähtub, et Kalevi Jahtklubi klientidele on parkimisalal EP41 parkimine 2 tundi tasuta (dtl 99). Eeltoodust tulenevalt ei ole mõjuvalt põhjendatud, miks kostja esitas tõendi (pangakonto väljavõtte) alles 26.08.2023.
27.12.05.2021, Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1781 2052 1162 2468. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et aadressil Katusepapi 6 asub hageja opereeritav parkimisala nr EP226. Hageja on selle väite esitamiseks esitanud piisavalt tõendeid (hagiavalduse lisa 9, dtl 100-102; 01.12.2022 esitatud dokumendi foto nr 9, dtl 159). Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu tsoonis EP226 parkimise eest. Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi
30 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa. Ei hagiavaldusega ega hagile lisatud fotodelt ei nähtu muid tingimusi peale selle, et tsoonis EP226 tuleb parkimise eest tasuda. Fotodelt nähtuval märgil on viide, et tingimused on märgi teisel poolel, (hagiavalduse lisa 9, fotod 2 ja 4) kuid millised need tingimused on ja et nende tingimuste rikkumiste eest on võimalik rikkujalt nõuda leppetrahvi ja milline on selle suurus, ei nähtu. Hageja väitis, et tingimusi ei muudeta tihti, kuid ainsalt fotolt, kust on nähtavalt loetavad parkimistingimused (hageja 01.12.2022 esitatud menetlusdokument, foto nr 9, dtl 159) on leppetrahvi summa suurus 55 eurot. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et foto nr 9, kust nähtuvad parkimistingimused ei ole tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval, 12.05.2021. Veelgi enam, kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et foto number 9 on tehtud teavitusmärgist Katusepapi 6 parklas, kuivõrd pildistatud on vaid leppetrahvi tingimusi. Pildilt ei nähtu, et tingimused kehtiksid tsoonis EP 226. Samuti ei ole pildil kujutatud muud äratuntavat ala, mille kaudu oleks võimalik tuvastada, et teavitusmärk asub tsoonis EP226. Kostja on nimetatud leppetrahvile vastuväitena esitanud, et hageja esitatud fotod on udused ning kujutavad erinevaid ajahetki, mistõttu ei ole võimalik tuvastada millised lepingu tingimused kehtisid leppetrahvi tegemise ajal. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik kostja vastuväidetele vastata ning tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 12.05.2021, eelkõige esitada loetavad fotod parkimislepingu tingimustest parkimisalal EP226, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 1781 2052 1162 2468 väljastamise ajal. Seega asub kohus järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit (eelmainitud ajal), et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks alal EP 226 tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 12.05.2021 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Hageja väide, et teistsuguseid tingimusi pidi tõendama kostja on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et tingimused oleksid üldse sellised olnud vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 12.05.2021 parkimisleping sõlmitud.
28.30.06.2021 Katusepapi 6 (EP226), leppetrahvinumber 1953 0062 1114 6308. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et aadressil Katusepapi 6 asub hageja opereeritav parkimisala nr EP226. Hageja on selle väite esitamiseks esitanud piisavalt tõendeid (hagiavalduse lisa 9, dtl 100-102; 01.12.2022 esitatud dokumendi foto nr 9, dtl 159). Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu tsoonis EP226 parkimise eest. Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa. Ei hagiavaldusega ega hagile lisatud fotodelt ei nähtu muid tingimusi peale selle, et tsoonis EP226 tuleb parkimise eest tasuda. Fotodelt nähtuval märgil on viide, et tingimused on märgi teisel poolel, kuid millised need tingimused on ja et nende tingimuste rikkumiste eest on võimalik rikkujalt nõuda leppetrahvi ja milline on selle suurus, ei nähtu. Hageja väitis, et tingimusi ei muudeta tihti, kuid ainsalt fotolt, kust on nähtavalt loetavad parkimistingimused (hageja 01.12.2022 esitatud menetlusdokument, foto nr 9) on leppetrahvi summa suurus 55 eurot. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et foto nr 9,
kust nähtuvad parkimistingimused ei ole tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval, 30.06.2021. Veelgi enam, kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et foto number 9 on tehtud teavitusmärgist Katusepapi 6 parklas, kuivõrd pildistatud on vaid leppetrahvi tingimusi. Pildilt ei nähtu, et tingimused kehtiksid tsoonis EP 226. Samuti ei ole pildil kujutatud muud äratuntavat ala, mille kaudu oleks võimalik tuvastada, et teavitusmärk asub tsoonis EP226. Kostja on nimetatud leppetrahvile vastuväitena esitanud, et hageja esitatud fotod on udused ning kujutavad erinevaid ajahetki, mistõttu ei ole võimalik tuvastada millised lepingu tingimused kehtisid leppetrahvi tegemise ajal. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik kostja vastuväidetele vastata ning tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 30.06.2021, eelkõige esitada loetavad fotod parkimislepingu tingimustest parkimisalal EP226, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 1953 0062 1114 6308 väljastamise ajal. Seega asub kohus järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit (eelmainitud ajal), et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks alal EP 226 tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 30.06.2021 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Hageja väide, et teistsuguseid tingimusi pidi tõendama kostja on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et tingimused oleksid üldse sellised olnud vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 30.06.2021 parkimisleping sõlmitud.
29.01.03.2022, Magistrali keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1930 1032 2153 2297. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Tallinnas, Magistrali keskuse juures asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle väite esitamiseks esitanud piisavalt tõendeid (hagiavalduse lisa 10, dtl 103-105; 01.12.2022 esitatud dokumendi foto nr 11, dtl 170). Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa. Ei hagiavaldusega ega hagile lisatud fotodelt ei nähtu muid tingimusi peale selle, et Magistrali keskuse juures asub Europargi opereeritav parkimisala. Fotodelt nähtuvatel märkidel (hagiavalduse lisa 10 fotod nr 1 ja 2) on viide, et parkimistingimused asuvad parklas, kuid millised need tingimused on ja et nende tingimuste rikkumiste eest on võimalik rikkujalt nõuda leppetrahvi ja milline on selle suurus, ei nähtu. Hageja väitis, et tingimusi ei muudeta tihti, kuid mitte ühteltki hageja esitatud tõendilt (fotolt) ei nähtu, milliste tingimustega isik nõustub nimetatud parkimisalale sõites. Hageja on esitanud ühe tõendina foto parkimislepingu tingimustest Magistrali keskuse juures (hagiavalduse lisa 10 foto number 5, dtl 105), kuid nimetatud fotolt ei ole aru saada, kas märk asub Magistrali keskuse juures. Fotolt nähtuv taust (taevas ja korrusmaja) ei paiguta teavitusmärki Magistrali keskuse juures. Enamgi veel, nimetatud foto on loetamatu, mistõttu ei ole võimalik aru saada, millistel tingimustel parkijaga leping sõlmitakse. Eelnevast tulenevalt - kohtu hinnangul on hageja küll viidanud parkimist korraldaval märgil sellele, et parkimistingimused asuvad parklas, kuid sellest viitest ei piisa tõendamaks, millised need tingimused, sh leppetrahvi tingimused, olid 01.03.2022 kui kostja parkis sõidukit, ja kas kostja võis nendega tutvuda ja nendest aru saada ja nendega nõustuda
parkides. Kohus asub järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit (eelmainitud ajal), et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks Magistrali keskuse juures tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 01.03.2022 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Hageja väide, et teistsuguseid tingimusi pidi tõendama kostja on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et tingimused oleksid üldse sellised olnud vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 01.03.2022 parkimisleping sõlmitud. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik kostja vastuväidetele vastata ning tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 01.03.2022 eelkõige esitada fotod parkimislepingu tingimustest Magistrali keskuse parkimisalal, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 1930 1032 2153 2297 väljastamise ajal.
30.24.03.2022, Kristiine keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 2012 4032 2191 1338. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Tallinnas, Kristiine keskuse juures asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle väite esitamiseks esitanud piisavalt tõendeid (hagiavalduse lisa 11, dtl 106 jj; 01.12.2022 esitatud dokumendi fotod 12-14, dtl 171172). Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 15 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa. Ei hagiavaldusega ega hagile lisatud fotodelt ei nähtu muid tingimusi peale selle, et Kristiine keskuse juures asub Europargi opereeritav parkimisala. Fotodelt nähtuvatel märkidel (hagiavalduse lisa 11 fotod nr 2, 4 ja 5,) on viide, et parkimistingimused asuvad parklas, kuid millised need tingimused on ja et nende tingimuste rikkumiste eest on võimalik rikkujalt nõuda leppetrahvi ja milline on selle suurus, ei nähtu. Hageja väitis, et tingimusi ei muudeta tihti, kuid mitte ühteltki hageja esitatud tõendilt (fotolt) ei nähtu, milliste tingimustega isik nõustub nimetatud parkimisalale sõites. Hageja esitatud fotodelt on loetavalt näha, et parkimine on lubatud parkimiskellaga 4 tundi. (hagiavalduse lisa 11 fotod nr 1, 2, 4, 5, 7). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, milliste lepingutingimustega nõustub parkija sisenedes parkimisalale. Hageja on esitanud ühe tõendina foto parkimislepingu tingimustest Kristiine keskuse juures (hagiavalduse lisa 11 foto number 3), kuid tekst märgil on udune ja loetamatu. Eelnevast tulenevalt - kohtu hinnangul on hageja küll viidanud parkimist korraldaval märgil sellele, et parkimistingimused asuvad parklas, kuid sellest viitest ei piisa tõendamaks, millised need tingimused, sh leppetrahvi tingimused, olid 24.03.2022 kui kostja parkis sõidukit, ja kas kostja võis nendega tutvuda ja nendest aru saada ja nendega nõustuda parkides. Kohus asub järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit (eelmainitud ajal), et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks Kristiine keskuse juures tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 15 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 24.03.2022 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Hageja väide, et
teistsuguseid tingimusi pidi tõendama kostja on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et tingimused oleksid üldse sellised olnud vaidlusalusel ajal. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 24.03.2022 parkimisleping sõlmitud. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik kostja vastuväidetele vastata ning tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 24.03.2022 eelkõige esitada fotod parkimislepingu tingimustest Kristiine keskuse parkimisalal, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 2012 4032 2191 1338 väljastamise ajal.
31.Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvide väljastamise ajal, ei saa hageja nõuda nende rikkumise eest VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi maksmist, kuna see tingimus pole lepingu tingimus (ei saanud lepingu osaks). Eeltoodu tõttu jääb hageja hagi leppetrahvide saamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, mille rikkumine võiks tuua kaasa kostjale leppetrahvi tasumise kohustuse, ei analüüsi kohus leppetrahvi nõude esitamise õigeaegsust ega leppetrahvi vähendamise aluste esinemist (vt. p. 21).
32.Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda leppetrahvide nõudmise eest VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid 10 eurot, sest viimane eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi.
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kostja on esindanud ennast ise antud hagimenetluses. Oma seisukohtade kujundamisele on kostja kulutanud kokku 10 tundi: hagiga tutvumine – 1 tund. Esmane vastus, 13.10.2022 – 2 tundi. Teine vastus – 26.10.2022 – 3 tundi. Kolmas vastus – august 2023 – 4 tundi. Oma igapäevases töös hindab kostja enda töötunni hinnaks 40 eurot. Kostja töötab IT valdkonnas ja antud töötunni hind on tavaline antud valdkonnas.
35.Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuivõrd kohut hinnangul kostjal puuduvad TsMS § 144 märgitud kulud. Kohus märgib, et menetlusosaliste esindajate kuluks saab olla teise isiku esindamise eest menetluses kantud kulu.
Kui menetlusosaline on menetluses enda seisukohti ise avaldanud, ei ole tegemist esindamisega ning seetõttu ei ole tegemist ka TsMS § 144 punktis 1 märgitud menetluskuluga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtuotsus on osaliselt tühistatud 22.09.2023. a määrusega nr 2-22-131661.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.