2-22-134071 Bonacci OÜ hagi OÜ Voodoo vastu 2000 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bonacci OÜ seaduslik esindaja L. S. Kostja OÜ Voodoo seaduslik esindaja T. A.
Asja läbivaatamine
(registrikood
16089025),
(registrikood
11447810),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Bonacci OÜ hagi OÜ Voodoo vastu 2000 euro väljamõistmise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Bonacci OÜ kanda. Määrata kindlaks, et OÜ-l Voodoo kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021 detsembrikuus suusõnalise kokkuleppe, mille alusel hageja alustas tööd kostja jaoks ning tehtud tööde eest esitati igal kuul arve. 2022 maikuus esitatud arvet kostja ei tasunud. Hageja esitatud meeldetuletustele vastati juulikuus emaili teel, et kõik meeldetuletused ja arve (2103445) on kätte saadud, ent tasu saamiseks tuleb pöörduda kostja omaniku poole (T. A.). Hageja tegi seda e-maili ja sms-i teel, kuid vastust ei saanud.
2.Hageja väidab, et maikuus tegeles ta Toidu- ja Veterinaarametile enesekontrolliplaani koostamisega. 08.08.2022 Toidu- ja Veterinaarameti kontrolli käigus selgus, et X kohviku seaduses ettenähtud enesekontrolliplaan oli koopia teise ettevõtte enesekontrolliplaanist.
Kohvikule tehti ettekirjutus kehtetu dokumendi esitamise eest. X enesekontrolliplaani loomine oli üks kokkulepitud ülesannetest hagejale.
3.Hageja on seisukohal, et kostja esindaja ei ole esitanud mitte ühtegi pretensiooni tehtud tööde kohta, ei suuliselt ega kirjalikult. Koolituspäeval sai kuue tunni jooksul läbi proovitud ja degusteeritud kogu baarimenüü ja ka toidumenüü. Mitte ühtegi vastuväidet, et midagi peaks muutma A. juhtkonnalt ei tulnud. Personali valis ja kinnitas A. juhtkond (T.A., E. B., M. P., S. S.). Nimed, kes X tööle hakkavad saadeti messingeri teel 24.05.2022. Kuna hageja keeldus ebareaalseid numbreid kokku panemast, siis andis T. A. eelarve koostamise üle maikuu keskel A. juhtkonna liikmele (M. P.). Veebileht on endiselt kasutusel ja toimib (XXX). Hageja ei ole kunagi juurdepääsu üleandmisest keeldunud, vaid asus lõpuks kaitsma enda huve. Konto on endiselt aktiivne ja olemas, ka jälgijaid tuleb juurde. Eelnevalt olid pooled kokku leppinud, et aidatakse naabreid ning neile ei tee tüli, kui xxx kõrval oleva uue restorani esindajad või k esindaja oma tööks vajalikke asju xxx laos hoiustavad seni, kuniks hooaeg pole veel täiesti peal ja laoriiulites ruumi on.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastab tõele, et pooled leppisid detsembris 2021 suusõnaliselt kokku koostöös. Kostjal ei ole hagejale ühtegi pretensiooni hageja poolt osutatud teenuste eest detsembris 2021 kuni märts 2022.
5.Hageja asus kokkuleppe kohaselt juhtima ja välja töötama uut tegevuskeskus-kohvikut Pärnu kesklinnas. Kohvikus puudus reaalselt rakendatav menüü ning personalivalik osutus läbikukkunuks. Esitatud eelarve oli sedavõrd ebaprofessionaalne, et ei võimaldanud teenindada investeeringutele kohaseid kulusid ega ei sisaldanud hageja poolt küsitavatele kuludele katet. Samuti oli veebileht poolik, mille sisu pigem võiks olla mitteavalik. Tellitud tööde hulgas loodud x instagrami konto juurdepääsu üleandmisest hageja keeldus ning tänaseks on konto kustutatud. Ligipääs kassale, kohviku sanitaarnõuetega ruumidele ja vastutavale hoiule antud kaubaga, ei ole sellisel kujul edasijagatav õigus lepinguga mitteseotud kõrvalistele isikutele - ei töötajate ega lepinguliste partnerite poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata.
7.Kohus täitis 16.06.2023 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 86-89).
8.Hageja nõuab kostjalt 2000 välja mõistmist. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
9.Kohus tuvastab, et pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teeb kostjale kokkulepitud tasu eest tööd. Poolte esitatud andmetel on teenuse osutamise eest kokkulepitud summaks 2000 eurot kuus. Kostjal on tasumata arve nr 2103445 summas 2000 eurot turunduskoolituse eest perioodil 02.05 - 15.05.2022 maksetähtpäevaga 23.05.2022 (dtl 33). Kostja teatas hagejale 19.10.2022 e-kirjaga, et ei aktsepteeri esitatud arvet (dtl 57).
10.Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud
(VÕS § 619).
11.Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigussuhte näol tegemist käsunduslepinguga. Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 627 lg 1). Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 627 lg 2). Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist (VÕS § 628 lg 1).
12.Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane (VÕS § 629 lg 1). Tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada (VÕS § 629 lg 2).
13.Kuna tasu saamise eelduseks on teenuse osutamine, tuleb hagejal tõendada, et ta on kostjale kokkulepitud teenuseid osutanud. Kohus selgitas hagejale 16.06.2023 määrusega, et hagejal tuleb välja tuua, millise teenuse osutamises on pooled kokku leppinud ja tõendada, et ta on seda teenust kostjale osutanud. Ühtlasi selgitas kohus, et kostjal tuleb tõendada, et väljatoodud ülesannete täitmine oli hageja kohustus ning hageja täitis ülesandeid puudustega. Vaidlusalune arve on esitatud perioodi 02.05.2022 - 15.05.2022 eest. Hageja on välja toonud, et pooltevaheline koostöö lõppes 26.05.2022. Hagejal tuli täpsustada, kas tasu makstakse teatud ajavahemiku möödumisel või pärast käsundi täitmist. Samuti tuli hagejal täpsustada, miks on teenustasu suuruseks 2000 eurot, kuigi ta ei osutanud teenust terve kuu eest.
14.Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Hageja ei selgitanud pärast kohtu 16.06.2023 määruse kätte saamist millise teenuse osutamises pooled kokku leppisid. Samuti on tõendamata, et hageja osutas kostjale poolte vahel kokkulepitud teenust. Arvelt nähtuvalt esitas hageja kostjale arve turunduskoolituse eest perioodil 02.05 15.05.2022. Kostja vastusest nähtub, et hageja asus kokkuleppe kohaselt juhtima ja välja töötama uut tegevuskeskus-kohvikut Pärnu kesklinnas. Samuti nähtub kostja menetlusdokumendist, et hageja ülesanne oli komplekteerida X meeskond. Hageja on tõendanud, et edastas kostjale 24.05.2022 messingeri teel töötajate nimed, kes X tööle hakkavad (dtl 75). Samas ei ole hageja selgitanud milles pooled täpselt töötajate osas kokku leppisid. Kostja on selgitanud, et personalivalik osutus läbikukkunuks ja A. meeskond komplekteeris lõpliku meeskonna. Hageja tuli nõudega kohtusse, seega on hageja ülesanne selgitada ja tõendada milles konkreetselt pooled kokku leppisid. Ainuüksi asjaolust, et hageja on kostjale arve esitanud, ei saa järeldada seda, et hageja oleks arvel kajastatud teenust kostjale ka osutanud. Vastasel juhul oleks tõendamiskoormis ebamõistlikult kostja kui käsundiandja kahjuks, sest kostjal on raskendatud selle tõendamine, et talle ei ole konkreetset teenust osutatud. Seetõttu peab hageja tõendama, et ta tegi toimingud, mille eest ta on hagejale arve esitanud. Samuti peab kohus hindama, kas hageja täitis käsundit hageja juhiste järgi.
Asjas ei oma tähtsust, et varasemalt on kostja kõik arved korralikult tasunud. Eelnevalt tasutud arved ei ole seotud selle kokkuleppega mille alusel hageja käesoleval ajal kohtusse pöördus. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud fotod ei tõenda tööde tegemist. Kohus ei saa hinnata kas teenus on osutatud või mitte, kui hageja ei too kohtu ette neid asjaolusid millise teenuse osutamises on pooled kokku leppinud. Samuti ei ole hageja täpsustanud, miks on teenustasu suuruseks 2000 eurot, kuigi ta ei osutanud teenust terve kuu eest. Seega ei tule edasi analüüsida seda, kas hageja täitis kokkulepitud teenuse puudustega. Samuti ei tule võtta seisukohta selle osas, kas ja millal kostja hagejale puudustest teatas.
15.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisel ei kuulu.
16.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
17.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kostja osales menetluses seadusliku esindaja kaudu. Seega kostjal hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.