Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-4489
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R.-K.P.i vastu põhivõlgnevuse, intressi, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: J. M. (PlusPlus Legal OÜ, epost XXX); Kostja: R.-K.P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX).
Resolutsioon
1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt: 1.1 Kostja R.-K.P. tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele EEXXX (Swedbank) viitenumbriga 24931294 põhivõlgnevuse 10 324,33 eurot, intressid 1524,85 eurot, lepingu haldustasu 18,92 eurot, viivised 5957,92 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, pool riigilõivust 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 18 696,02 eurot järgmise maksegraafiku järgi:
1.1.76.20.12.2029 osamakse 296,02 eurot. 1.2 Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on
hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 10 324,33 eurot ulatuseni.
2.Tagastada riigilõiv 630 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EEXXX.
3.Menetlus asjas lõpetada.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1, poolte endi kanda.
5.Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R.-K.P. vastu põhivõlgnevuse, intressi, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.27.06.2023 esitas hageja kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt. 29.08.2023 esitas hageja kohtule täpsustatud kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt.
3.Kompromisslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja kohustub hagejale tasuma kokku 18 696,02 eurot igakuiste osamaksetena summas 150 eurot alates septembrist 2023 kuni juunini 2025, seejärel summas 200 eurot alates juulist 2025 kuni veebruarini 2026, summas 300 eurot alates märtsist 2026 kuni novembrini 2029 ja viimase osamaksena detsembris 2029 summas 296,02 eurot iga kuu 20. kuupäevaks hageja arveldusarvele nr EEXXX (Swedbankis), viitenumbriga 24931294. Pooled lepivad kokku, et kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 10 324,33 eurot ulatuseni. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning loobuvad edasikaebeõigusest kompromissi kinnitavale määrusele.
4.Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele nr EEXXX. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
7.Pooltevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada.
8.TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 210 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 630 eurot jääb kostja kanda, määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt poolte poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1260 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot hageja arveldusarvele nr EEXXX.
10.TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib, et pooled on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.