Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.09.202x.a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-2x-8575
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS-i hagi E. T. ja P. T. vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes 5500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 8x-601, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (PlusPlus Legal OÜ, e-post: [email protected]); Kostja I: E. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:); Kostja II: P. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
2/4
järgse andmete kogumise ja analüüsi käigus on selgunud, et kostja 1 on teinud oma varaga tehinguid, mille eesmärk on võlausaldajate huve kahjustada ja vältida enda kohustuste täitmist. Hageja taotleb hagiavalduses E. T. ja P. T. vahel 11.12.2020. a sõlmitud korteriomandi kinkeja asjaõiguslepingu, millega võõrandati korteriomand asukohaga xxxxxx-x, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, kehtetuks tunnistamist ning nimetatud vara tagasivõitmist täitemenetluses. Hageja esitas haginõudena ka tuvastusnõude, milles palus kohtul tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek kostja 1 sissekandmiseks korteriomandi omanikuna ja asendada kostjate nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud korteriomandi registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja 2 korteriomandi omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kostja 1 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise avalduse, mille kohus lahendas 14.06.202x. a määrusega. Määruse alusel kanti korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, kinnistusraamatu III jakku hageja kasuks eelmärge ja märkus. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks E. T. ja P. T. vahel 11.12.2020. a sõlmitud korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu, millega E. T. võõrandas talle kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, P. T. . Kohus tuvastab E. T. ja P. T. kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx teises jaos kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnistusraamatust omanikuna P. T. ja kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna E. T. . TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on hagi tagamise abinõu lahendi täitmise tagamiseks vajalik ning hageja ei ole taotlenud abinõu tühistamist. Sellest tulenevalt jätab kohus kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse käesolevas tsiviilasjas 14.06.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1085 eurot, sh 595 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 70 eurot hagi tagamiselt tasutud riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud.
3/4
Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot, kokku 665 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 665 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Silver Eensaar. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks x,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku x,5 tunni eest tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Kohus leiab, et nii hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 100 eurot kui ka ajakulu x,5 tundi on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu x,5 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas x eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1015 eurot, sh 595 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, 70 eurot hagi tagamiselt tasutud riigilõiv ja x eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1015 eurot hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 11x lg 1 2. lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Alo Noormets kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.