Muud

Soola 3 (IV korrus) 51004 Tartu; Tel 7407 662; 504 6694; e-post: [email protected]) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

tõusevad ja võlgnik ei tule enam toime. Avaldusele lisatud tõendist nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud mitmeid täitemenetlusi. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning samas jättis menetluse valiku kohtu otsustada. Võlgnik ei märkinud avalduses enda kohustuste suuruseid. Kohus palus esitada enda võlgade nimekiri. Võlgnik ei esitanud midagi. Kohus selgitas talle nimekirja esitamisega seonduvat ka telefoni teel ning andis täiendava tähtaja. Võlgnik esitas avaldusest loobumise, sest ta ei suuda millestki enam aru saada, läheb hulluks ja vajab abi. Kohus algatas 27.07.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku igakuisteks sissetulekuteks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus 541,09 eurot. Võlgniku pangakontode jääk on 34,83 eurot (SEB konto 4,11 eurot, Swedbank konto 30,72). Muu vara võlgnikul puudub. Võlanimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 2668,46 eurot, millest 1277,86 eurot on sideteenused, 497,17 eurot menetluskulud, 24,60 eurot kahju hüvitamise nõuded ja 868,83 eurot kohtutäiturite tasud ja kulud. Kõik kohustused on tagamata. Usaldusisik selgitas välja, et sideteenuste võlgnevus Telia Eesti AS nõuded, millest ühte võlga nõuab sisse Aktiva Finance Group OÜ vastavalt kohtulahendile. Aktiva Finance Group OÜ andmetel on nõude jääk 370,43 eurot, kuid kohtutäitur on esitanud nõude jäägiks 118,65 eurot. Võlausaldaja on kinnitanud, et täitemenetluses on laekunud 1253,87 eurot. Telia Eesti AS avalduse alusel algatatud täitemenetluses on jääk 907,43 eurot. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnikul on õigus nõudele esitada avaldus aegumise kohaldamiseks. Väidetavalt on sellel suvel Kohtutäiturite Koja kaudu avalduse vormi otsitud, aga võlgnik ei ole avaldust esitanud. Sideteenuste võlgnevus võib olla kuni 370,43 (Aktiva Finance Group OÜ). Menetluskulud on kriminaalmenetluses 1-18-8937 tekkinud. 497,17 eurot on esitatud kohtutäiturite poolt nende menetluses olevate nõuete kohaselt. Maksu- ja Tolliamet, kes käesoleval ajal nõuab sisse riigile võlgnevust menetluskulude osas, on vastanud, et võlgniku vastu puuduvad riiginõuded ja maksunõuded. Kahjunõude võlausaldajaks on Ixxx Rxxxxxx ning kahjunõue tuleneb samast kriminaalasjast kui menetluskulud. Kohtutäiturite tasud on osaliselt tasumata täitemenetlustes, kus sissenõudja summa on rahuldatud ja tasutud vabatahtlikult võlgniku poolt (tegemist on Politsei- ja Piirivalve ameti trahvidega). Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et võlgnik lapsele elatist maksab või et elatis oleks kohtu kaud välja mõistetud. Võlgnik elab Jõgeva Vallale kuuluval elamispinnal. See elukoht on talle valla pool tagatud, sest võlgnik pole võimeline endale ise otsima elamispinda üüriturult. Valla sõnul on võlgnik võimeline tegema kergemat tööd, nt koristamine, mida ta aktiivselt otsib. Alates juuli 2023 on võlgnik määratud oma ema hooldajaks ja talle on selle eest määratud tasu 30 eurot kuus. Võlgniku sissetulekud ei ületa töötasu alammäära. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest tema varast ei jätku kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla nii võlgniku elustiil kui tervislik seisund. Võlgniku sissetulek ei võimalda tasuda olemasolevaid kohustusi lühikese perioodi vältel. Samas tõdeb usaldusisik, et võlgnik on täiturite kaudu oma nõudeid suutnud aastate jooksul vähendada. Usaldusisikul puudub lõplik veendumus, kas võlgnik saab aru esitatud avalduse eesmärgist ja sellega seonduvast. Kui selgub, et tegelikult saab esitada õiguspäraselt aegumise vastuväite ühele nõudele ning kui menetluskulude nõuded on samuti sissenõudja poolt olulises ulatuses loetud aegunuks, siis võib juhtuda, et võlgnikul üldse puuduvad olulises ulatuses nõuded ja suure osa nendest võivad moodustada ainult kohtutäiturite nõuded.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et usaldusisiku aruandes pole kirjas seda, et võlgniku selle kuu sissetulek oli üle 700 euro ja ta on juba üle 7 kuu käsunduslepinguga vallas tööl. Võlgnik võttis oma pensionifondi välja, et maksta emale laen ära, aga kogu see raha võeti ära. Võlgnik ei saa enam oma võlgadest aru. Täiturid muudkui nõuavad, aga võlgnik ei saa aru mida. Võlgnik on neile maksnud, aga ikka nad nõuavad. Võlgnik on Jõgeva Hoolekandekeskuse kaudu T. Rxxxxxx saatja. See kuu sai võlgnik näiteks töö eest 144 eurot. Võlgnik maksab sotsiaalmaksu ja mingeid makse veel. Võlgnikul on ka kirjalik leping selle kohta. Võlgnik ei ole ühtegi paberit saanud Pärnu kohtust. Eks ta ise oli hooletu kuskil punkris purjus mitu päeva ja ID-kaart oli kadunud ja nüüd peab kiirlaene maksma. Osad võlad on tekkinud, kui ta oli vangis. Selle 24 eurot maksis võlgnik Ixxx Rxxxxxxxx ära. Pank iga kuu kandis ema arvelt seda raha kannatanu Rxxxxxxxx. Võlgnik sai selle kohta tšeki, et 24 eurot on täiturile ära maksnud. Võlgnik sai aru, et peab täituri tasu ka maksma. Sirotini nõue peaks olema ammuammu makstud. Võlgnik loodab leida endale tööd, ta on paranemise teel. Võlgnik sai aru selgitustest, et pankrotimenetluse ajal uut laenu võtta ei tohi. Samuti sai ta aru selgitustest seoses pankrotimenetlusega. Võlgnik selgitas, et ta maksab makse läbi interneti, vallale üüri, Home3 teler ja Elisa telefonimaks. Üür kõigub talvel 150 euro ringis, Elisa on 30 ja Home3 43 eurot. Usaldusisiku sõnul peaks üks Telia nõue olema aegunud ja teine Aktiva käes olev mitte. Seal on erinevad jäägid täituril ja võlausaldajal ja see tuleb välja selgitada. Täiturid reeglina pankrotimenetluses nõudeid ei esita, kuid see selgub siis, kui pankrotiks läheb. Usaldusisik selgitas võlgnikul pankrotimenetlust. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku ainsaks varaks on töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ning töötasu kokku umbes 700 euro ringis kuus. Võlgniku sissetulek jääb alla töötasu alammäära. Võlgniku kohustused on kokku üle 2000 euro, kuid täpne suurus tuleb välja selgitada, kuna võlausaldajate ja täiturite arvamused võlgnevuse jäägi osas lahknevad. Võlgnikul puudub muu vara ning tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FiMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21.09.2023 algusega kell 12.15 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FiMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FimS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FimS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FimS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 843,60 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 12 tundi 25 minutit. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 703 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses määrusega. Tasu kogusumma ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Usaldusisiku tasu on riigi vahenditest võimalik välja mõista summas 703 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada kokku 843,60 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.