Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-5801
Kohtuasi
Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) avaldus X kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Kose vald registrikood 75011547)
(Kose
Vallavalitsuse
kaudu,
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Maarika Jaanson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.06.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus X menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-23-5801 Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kose vald (Kose vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 17.04.2023 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse X (puudutatud isik, laps) kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Avaldaja palub suunata puudutatud isik kinnise lasteasutuse teenusele XXX õppekohale üheks aastaks. Avalduse kohaselt võeti Harju Maakohtu 13.05.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-12652 lapse vanematelt ära vanema õigused ja lapse eestkostjaks sai Tallinna linn, kes paigutas lapse Tallinna Lastekodusse. Harju Maakohtu 14.02.2013 määruse (tsiviilasi nr 2-12-53384) alusel sai lapse eestkostjaks Y ning 08.06.2016 määrusega vabastas kohus Y eestkostja ülesannetest. Eestkostja ei taganud lapsele täisväärtuslikku toitu ega vajalikke ravimeid. Kohus määras lapse eestkostjaks Kose Vallavalitsuse. Laps paigutati Tallinna Laste Turvakeskusesse ning alates 02.06.2016 elas laps YYY. 15.07.2016 tuvastati lapsel raske puue psüühikahäire. 01.09.2016 asus laps õppima CCC 1. klassis. Laps märatses ja lõhkus YYY vara ning kiusas teisi lapsi septembrist 2016 kuni juunini 2017 kokku 60 korral. Seoses lapsele tugipere leidmisega asus laps 01.09.2017 õppima QQQ 2. klassis, kuid alates novembrist ei oodatud teiste laste ohutuse huvides enam last kooli. 22.11.2017 asus laps õppima SSS koduõppevormis. 17.05.2018 tuli teade tugiperest, et laps on vigastanud, piinanud ja tapnud nende koduloomad. Laps hospitaliseeriti erakorraliselt ja viibis psühhiaatriahaiglas kuni 06.06.2018. Hiljem selgus, et tugiperes kasutati lapse osas vaimset ja füüsilist vägivalda. 04.06.2018 toimus ümarlaud SA Tartu Ülikooli kliinikumis, kus leiti, et lapse ettearvamatu käitumise tõttu vajab ta eraldamist teistest lastest, et tagada nii teiste laste kui tema enda ohutus. Seejärel viibis laps TTT ning alates 10.07.2018 BBB ning alustas õpingutega UUU. 2021 algasid lapsel pahandused: näppamised, vargused, suitsetamine, alkoholi proovimine, sage lastekodust lahkumine või sinna mittenaasmine, hulkumine, kokkupuuted narkootikumidega (31.03.2022 oli narkotest positiivne). 29.04.2022 keeldus laps rehabilitatsiooniteenusel osalemisest. Juunis 2022 langes laps pedofiili ohvriks. 23.06.2022 ähvardas lastekodus väiksemaid lapsi noaga. 11.07.2022 oli laps joonud prügikastist leitud alkohoolset jooki. 13.07.2022 ööseks ta lastekodusse ei jõudnud, kotist leiti kirves ja nuga. 21.07.2022 tuli laps hommikul koju, olevat Äl turvakaameraid lõhkunud. 23.07.2022 varastas laps B poe juures olevast kapist leiba ja saia ning loopis selle lastekodu hoovi laiali, öösel lõhkus K postkaste. 24.07.2022 tuli teave teiselt lastekodu lapselt, et puudutatud isikul on nuga, millega ajas teist last taga ja lubas ära tappa. 17.08.2023 ei ilmunud laps ööseks lastekodusse. 18.08.2023 tuli laps koju tagasi ja talle kutsuti kiirabi ja politsei. Ta tundis end halvasti, oli veetnud öö mingi naise juures, kes lapse sõnul oli teda ära kasutanud. Laps üritas öösel ära joosta, kuid kasvataja suutis teda takistada. 19.08.2023
2-23-5801 vestlesid lapsega noorsoopolitseinikud kogukonnas tehtud pahanduste pärast. Laps läks luba küsimata Tallinna ja tema asjade hulgast leiti viis e-sigaretti. 20.08.2022 laps laamendas lastekodus. 31.08.2022 jooksis hommikul lastekodust ära, politsei tõi kell 15.20 tagasi, kuid õhtul pani uuesti lastekodust jooksu. 01.09.2022 alustas laps õpinguid Ä Põhikooli 7. klassis, kuid koolis käimine oli väga vaevaline, kuna baasteadmised 6. klassist puuduvad. Kool pakkus lapsele tugiteenuseid, kuid õpihuvi puudus, samas algklassides olid õpitulemused väga head. 07.09.2022 kooli ei jõudnud ja saabus koju öösel kell 03.15. 09.09.2022 jällegi kooli ei jõudnud. 10.09.2022 laps kooli ei jõudnud ja kell 22.40 tõid võõrad inimesed ta koju, lapse kotis tuli välja 15 e-sigaretti. 12.09.2022 ööseks laps koju ei ilmunud, politsei tõi lastekodusse tagasi öösel kell üks. 15.09.2022 viibis laps Tallinna Lastehaigla psühhiaatria osakonnas, põhjuseks kõrgenenud impulsiivsus ning viha- ja agressiivsushood. Samal õhtul, kui haiglast koju toodi, jooksis laps minema ja öösel kell 01.30 tõi politsei ta koju. Politsei konfiskeeris lapselt hulga e-sigarette. 21.09.2022 jooksis laps jälle ära, läks öösel ise politseisse ja kell 01.17 tõi politsei ta koju. 22.09.2022 viis kasvataja lapse psühhiaatriahaiglasse, kus ta oli kuni 05.10.2022. 02.11.2022 kutsus BBB lapsele kiirabi agressiivse käitumise tõttu. Alates 30.12.2022 oli ta Tallinna Lastehaigla psühhiaatria osakonna statsionaaris. 22.01.2023 öösel kell kaks helistas politsei, et laps leiti Sõle tn alko- ja narkopunkrist, politsei tõi ta öösel kell neli koju. Tuvastati kerge joove. 23.01.2023 laps ägestus ja lõi kulbiga kasvatajat, põhjustades kasvatajale marrastus ja verevalumi. Laps jooksis minema, politsei tõi kell 01.45 tagasi lastekodusse. 24.01.2023 tegi politsei lapsele narkotesti, mis oli positiivne. Laps lõi lastekodus olevat teist last rusikaga näkku. 30.01.2023 nokkis laps tahtlikult oma nina veriseks ja siis määris vere mööda oma tuba laiali. 31.01.2023 toimus koolis ümarlaud, et saada lapsele eripedagoogi hinnang Rajaleidjasse pöördumiseks ja sobiva õppekava otsuse saamiseks. 02.02.2023 laps öösel lastekodus ei ööbinud ja järgmise päeva hommikul tõi politsei ta koju, oli külmetanud Koplis. 07.02.2023 ööseks ei ilmunud ta lastekodusse tagasi. 21.02.2023 toimus perearsti e-konsultatsioon Viljandi Haigla psühhiaatria osakonnaga, mille kohaselt on lapse suhtes haigla näidustus küsitava väärtusega. Õhtul lahkus laps lastekodust ja tagasi ei tulnud. 22.02.2023 öösel helistas Lasteabi, andes teada, et politsei leidis lapse ja kuna laps keeldub lastekodusse naasmast, siis viiakse ta turvakodusse. Hommikul tõi lastekodu lapse turvakodust koju. 23.02.2023 käis laps Tallinnas ja viis KOV-ilt jõuluks saadud Nintendo pandimajja. Ööseks koju ei tulnud. 26.02.2023 teatas Tartu politsei, et laps on Tartus. 27.02.2023 laps „leidis“ Tallinnast telefoni. 01.03.2023 oli laps jälle jooksus ja politsei tõi ta öösel kell 03.50 koju. 02.03.2023 kutsuti lapsele kiirabi, kuna ta sai lastekodu tüdrukult peksa, tuvastati silmakoopapõhja murd. 12.03.2023 käis puudutatud isik Tallinnas, tagasi tulles näitas tablette, mille oli leidnud, ja puistas need ühele lastekodu lapsele jogurtisse. 14.03.2023 ööseks koju ei tulnud ja hommikul nähti veinipudeliga kooli juures. Päeval helistas Kristiine Keskuse turvatöötaja, et laps korraldas torusiiliga plahvatuse, milles üks inimene sai viga. Teo tõsidust ta ei mõistnud. Laps viidi kinnipidamiskeskusesse, kust ta vabanes 16.03.2023. Samal päeval jooksis laps minema
2-23-5801 ja ööseks tagasi ei tulnud. 17.03.2023 saabus laps tagasi lastekodusse, olles uhke, et lehed temast Kristiine plahvatuse pärast kirjutavad. 09.04.2023 öösel laps lastekodus ei olnud ja politsei tõi ta öösel kell 02.30 koju. Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isik tohutult tähelepanu ja oma inimest. Ta võib tunde arutada elulistel teemadel ja samas võib olla oma eakaaslastest tunduvalt eluvõõram. Puudutatud isikul ilmnevad ärevus, tähelepanu- ja keskendumisprobleemid ning rahutus. Lapse käitumine muutub kardinaalselt, kui hommikul on jäänud rohud võtmata. Praeguse elukorralduse juures, kus laps läheb etteteatamata lastekodust ära, jäävad ravimid pidevalt võtmata ja ta seab sellega oma elu ohtu. Laps eirab kõiki lastekodu piire ja reegleid, seades ohtu nii ennast kui ka teisi isikuid. Oma riskikäitumisega on ta langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ning seadnud ohtu ka teisi inimesi (nt korraldas torusiiliga plahvatuse Tallinnas Kristiine Keskuses, kus inimene sai kannatada, jne). Lapsega on viidud läbi korduvaid vestlusi käitumise osas ning korraldatud erinevaid ümarlaudu, kus on osalenud lapsega tegelevad inimesed. Puudutatud isik on osalenud rehabilitatsiooniteenusel, käinud psühhiaatri vastuvõttudel, olnud korduvalt psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil ja osalenud kunstiteraapias. Hetkel käib ta Lastemajas psühholoogi juures teenusel. Osutatud abinõud pole andnud positiivseid tulemusi. Puudutatud isik vajab stabiilset ja turvalist keskkonda, kus on tagatud pidev järelevalve, hariduse omandamise tagamine ja järjepidev raviplaani järgimine. Lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse saamisel tagab eestkosteasutus katkematu kontakti lapsega ning teenuse osutajaga. Puudutatud isikute seisukohad
2.Sotsiaalkindlustusamet toetab puudutatud isiku paigutamist kinnise lasteasutuse teenusele kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta. Puudutatud isiku risk on kõrge, mis tähendab, et uute õigusrikkumiste ja/või vägivaldse käitumise kordumise tõenäosus on kõrge ning lapse toetamiseks on vaja kiiret ja intensiivset tegutsemist. Kõrge riski puhul võivad vajalikud olla ka rangelt piiravad meetmed/teenused, mis võivad olulisel määral mõjutada lapse igapäevaelu. Juhtumiga seotud asjaolusid hinnates ja analüüsides nähtub, et lapse käitumine (tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, hulkumised, pikemaajalised lastekodust äraolemised, õigusrikkumised) seab ohtu tema enda või teiste elu, tervise, arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega. Laps vajab turvalise elukeskkonna tagamiseks ööpäevaringset järelevalvet, kus suudetakse tagada tema ohutu käitumine, raviskeemi järgimine ja hariduse omandamine.
3.Puudutatud isikule määratud esindaja toetab avaldust, kuna laps on nii minevikus kui ka vahetult enne avalduse esitamist korda saatnud tegusid, millised on ilmselgelt ohtlikud, sh vägivallateod inimeste ja loomade suhtes, ning muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. 04.05.2023 sai esindaja teabe lastekaitselt, et laps korraldas järjekordse plahvatuse BBB ja viibib taaskord kinnipidamiskeskuses. Prokurör kaalub lapse vahistamist. Esindaja kohtus lapsega isiklikult ja selgitas toimuvat kohtumenetlust. Lapse sõnul on tal suva, mis temast edasi saab. Kõiges on süüdi lastekodu, kus teda kiusatakse, sh kiusavad just töötajad. Kinnisesse lasteasutusse laps minna ei soovi, seal läheb ta hulluks või siis ta tapab ennast ära. Laps ei eita hulkumist, suitsetamist, alkoholi kasutamist ega teiste laste ründamist BBB, sest kui tema kallal noritakse, siis tal on õigus enda eest seista. Laps kinnitas, et ta ägestub liiga tihti, kuna tema sees on palju viha. Ta saab aru, et see ei ole hea, kuid ei saa sinna midagi parata. Ravimeid võtab ta vahel, kuna neerupealsed ei tööta nagu vaja. Psühhiaatrilised ravimid nagunii ei aita ja kui ta on jooksus, siis ta ravimeid ei võta. Laps ei eita, et on korraldanud torusiiliga plahvatuse Kristiines. Formaalselt suudab ta analüüsida oma käitumist ja saab ka aru oma teo tagajärgedest, sh sellest, et tegemist on kuriteoga. Koolis pole laps sel õppeaastal praktiliselt üldse käinud.
2-23-5801
4.BBB toetab avalduse rahuldamist. Puudutatud isik vajab piire ja järelevalvet.
5.07.06.2023 kuulas kohus ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Tapal. Laps suhtles vabalt, tahtis kõnelda, jutustas enam ja laiemalt kui küsimused eeldanuks. Laps teatas, et tahaks koju Ble tagasi ja ei mõistnud, miks ta Tapal viibima peab. Laps möönis, et ta on vägivaldne, kui on purjus ja/või kasutab narkootikume (LSD-d, kanepit). Nikotiin olevat suurim sõltuvus, kulub üks pakk päevas. Laps ei osanud selgitada, miks ta varastab poest asju ja käib autodes sees. Laps rääkis, et ta kerjab linna peal raha. Laps selgitas, et igapäevaselt peab ta võtma kahte valget tabletti, kuid need teevad ta liiga aktiivseks. Sellel aastal ta seitsmendat klassi ei lõpeta, sest pole koolis käinud. Õpingutega soovib laps jätkata WWW koolis, kus on õpilaskodu. Tulevikus soovib ta omandada IT eriala. Laps tahaks paremini käituda, kuid mõistis, et kui ta samamoodi jätkab, siis jõuab vanglasse. Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 21.06.2023 määrusega avaldaja avalduse ja paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse XXX õppekohale tähtajaga üks aasta, s.o kuni 21.06.2024. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jättis Eesti Vabariigi kanda. Maakohus määras, et määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest avaldajale.
7.Maakohtu hinnangul ohustab lapse käitumine kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel tema enda tervist ja arengut, samuti võib ta oma käitumisega olla ohtlik teda ümbritsevatele inimestele. Avaldaja avaldusest ja lapse ärakuulamisest nähtuvalt on lapsel pikaajalisi ja tõsiseid probleeme õiguskuuleka käitumise ja koolikohustuse täitmisega. Kriminaalasjas nr 1-23-2898 05.05.2023 määrusest nähtub, et laps tegi BBB torusiilist pommi ja ähvardas lastekodu õhku lasta. Teised lapsed kartsid ja tundsid end reaalselt ohustatuna. Pudel lõhkes puudutatud isiku käes ja põhjustas talle vigastusi. Sama kriminaalasjaga on ühendatud kriminaalasja materjalid, milles on puudutatud isikule esitatud kahtlustus selles, et ta 22.04.2023 BBB hoovis lõi telefoniga pea piirkonda M, põhjustades füüsilist valu ning tervisekahjustuse.
8.Lapse heaolu ei ole võimalik tagada vähem piiravate meetmetega. Avaldaja kui eestkostja on kümme aastat panustanud lapse heaolusse sellega, et otsinud lapsele parimat õpikeskkonda ja elukohta, pakkunud lapsele psühhiaatrilist abi ning võimaldanud osaleda erinevatel teenustel. Lapsega on viidud läbi korduvaid vestlusi käitumise osas. Korraldatud erinevaid ümarlaudu, kus on osalenud asenduskodu töötajad, K ja Ä kool, Lastemaja, rehabilitatsiooni meeskond. Aasta-aastalt on lapse hakkama saamine halvenenud ning ta on muutunud järjest ohtlikumaks endale ja teistele: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, vargused, hulkumine, kaaslaste ründamine, plahvatuste korraldamine jmt. Selliste juhtumite toimumist puudutatud isik ei eita ning seda kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 20.04.2023 teade. Seega vajab laps stabiilset ja turvalist keskkonda, kus on tagatud pidev järelevalve, hariduse saamine ja järjepidev raviplaani järgimine. Muude abinõude kasutamine lapse suhtes ei ole võimalik. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja taotlus rahuldamata.
2-23-5801
10.Puudutatud isik ei ole ohtlik ja tema kinnisesse kooli paigutamine oli ennatlik. Puudutatud isik soovib jätkata asenduskoduteenusel BBB ja hakkab käima koolis ning kinnitab, et lastekodusse tagasi saades korda ei riku.
11.Maakohtu määrusest ei nähtu, et puudutatud isik käituks tänaseni järjepidevalt viisil, mis seaks tõsisesse ohtu tema elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule oleks pakutud piisavalt psühholoogi abi ja nõustamisteenuseid ning psühhiaatrilist ravi.
12.Maakohus rikkus puudutatud isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamisel materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohus hindas esitatud tõendeid vääralt ja asus põhjendamatult seisukohale, et puuduvad mistahes muud meetmed puudutatud isiku abistamiseks ja toetamiseks. Menetluse edasine käik
13.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja on seisukohal, et puudutatud isiku viibimine kinnise lasteasutuse teenusel on põhjendatud.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
16.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 (maakohus on määruse põhjendustes ekslikult viidanud SHS § 1301 lg-le 1) järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb lapse käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 1302 lg 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka maakohtu hinnangut ümber.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel 2016 diagnoositud raske puue psüühikahäire näol. Laps on suunatud rehabilitatsiooniteenustele, kunstiteraapiasse, psühholoogilisele nõustamisele, kuid tuleb nõustuda Sotsiaalkindlustusameti seisukohaga, et pakutud psühhiaatriline ravi ja kohaliku omavalitsuse poolt rakendatud sotsiaalteenused ei ole lapsele loonud piisavat struktureeritust ja turvalisust, mida ta edasiseks arenguks vajab. Vaatamata kõigile tugimeetmetele on lapsel käitumisprobleemid süvenenud ja esinevad pidevad
2-23-5801 agressiivsushood. Lapsele on määratud ravimid, kuid laps iseseivalt talle määratud raviskeemi ei järgi. Kuivõrd laps põgeneb regulaarselt lastekodust, ei suuda ravimite võtmist tagada ka lastekodu personal. Laps on pidevalt teadmata asukohas, sh öösiti, ja politsei toob ta tagasi lastekodusse. Laps vandaalitseb nii lastekodus kui ka avalikus kohas, ähvardab noaga teisi lastekodus elavaid lapsi, põhjustab füüsilist valu ja tervisekahjustusi teistele lastele, tarvitab tubakatooteid, alkoholi ja narkootikume, varastab ja korraldab plahvatusi. Laps ei mõistnud piisavalt Kristiine Keskuses torusiiliga korraldatud plahvatuse tagajärgi (inimene sai vigastada) ja tegi uuesti torusiilist pommi ning ähvardas lastekodu õhku lasta, vigastades lõhkenud pommiga iseennast. Lapsel on tõsised probleemid koolis käimisega, õpihuvi puudub täielikult. Seega seavad lapse eluviis ja tema riskikäitumine (sh ravimite tarvitamata jätmine, alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete tarbimine, koolist puudumine) ohtu lapse tervise ja arengu. Samuti seab lapse agressiivne käitumine ohtu ka teiste temaga kokkupuutuvate inimeste turvalisuse. Seejuures on oluline, et lapse käitumine on olnud probleemne juba pikema aja jooksul. Seega on täidetud SHS § 1302 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev tingimus – lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja pikaajalised pingutused lapse mõjutamiseks olnud piisavad, kuid laps ei ole soovinud siiski koostööd teha.
19.Määruskaebuses esile toodu kohaselt on puudutatud isik soovinud jätkata asenduskoduteenusel BBB ja laps on kinnitanud, et hakkab käima koolis ja lastekodusse tagasi saades korda ei riku. Samas on laps avaldaja esindajale igapäevastes telefonikõnedes tundnud huvi, mis saab siis, kui ta reegleid rikkuma hakkab (põgenemine, noa ja narkootikumide kaasavõtmine). Lapse toetamiseks on aastaid rakendatud erinevaid meetmeid, mis kahjuks ei ole tema käitumist ega suhtumist parandanud. Eeltoodust võib pigem järeldada, et positiivsete muutuste saavutamiseks, s.o turvalisuse tagamiseks, ravi järjepidevaks toimimiseks ja õpiharjumuste taastamiseks vajab laps ööpäevaringset järelevalvet, kus suudetakse tagada lapse ohutu käitumine, raviskeemi järgimine ja hariduse omandamine. Nii määruskaebusest kui ka avaldaja seisukohast määruskaebusele nähtub, et kinnise lasteasutuse teenus on lapse jaoks pigem meeldiv, kuid ta sooviks olla sellel teenusel vähem kui 1 aasta. Arvestades lapse käitumismustrit viimastel aastatel, on ringkonnakohtu hinnangul 1-aastane kinnise lasteasutuse teenusele paigutamine optimaalne periood. Kolleegiumi hinnangul on esile toodud asjaolude pinnalt võimalik järeldada, et leebemad meetmed ei ole võimalikud, sest laps ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd.
20.Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks lapse elu ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju lapse tervisele ja arengule. Praegusel hetkel lastekodusse naastes on tõenäoline, et lapse ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine toetab antud juhul lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta (SHS § 1301 lg 2).
2-23-5801
21.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jätta lapse menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) ringkonnakohtus riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
22.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.
23.TsMS § 462 lg 3 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei kuulu lahend avalikustamisele arvutivõrgus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.