2-23-112676/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 05.10.2022 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 1650€ ning kõrvalkulusid ning hoone korrashoiuja parenduskulusid. Üürileping lõppes erakorralise ülesütlemise tõttu hageja poolt 14 päeva pärast avalduse edastamist kostjale (avaldus edastati kostja e-mailile 21.02.2023). Kostja on hagejale teadaolevalt eluruumi oma valdusest vabastanud ja sellelt lahkunud. 2. Kostja jättis hagejale tasumata lepingujärgse üüri detsembri 2022, jaanuari, 2023 ja veebruari, 2023 eest kogusummas 4950 eurot (ehk 3 korda 1650€). Samuti jättis kostja hagejale tasumata lepingujärgsed kõrvalkulud perioodide november, 2022 kuni veebruar, 2023 eest kogusummas 1423,32 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisest tulenevate kahjude hüvitamist. Kahjudeks on õigusabiteenuse kulu summas 162 eurot, mis oli vajalik, et koostada lepingu ülesütlemise avaldus kostjale, kuivõrd kostja jättis tasumata lepingujärgsed tasud, ja lukuvahetuse kulu summas 455,85 eurot, mis oli vajalik, et kindlustada hagejale kuuluva kinnisvara turvalisus, kuivõrd kostja jättis hagejale üle andmata üüripinna võtmed pärast üürilepingu lõppemist (kohustuse osas punkt 7.3). Hageja püüdis korduvalt kostjalt kohtuväliselt võlgnevust välja nõuda, kuid kostja keeldus nõudeid rahuldamast. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid lepingu, siis oli see lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 ja 1’ sätestavad, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest,

mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine. Kuna sõlmiti üürileping, siis oli üürnike kohustuste hulgas lepingus kokku lepitud üüri ja kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumine (p-d 3.3-3.4). Kuna kostja rikkus oma kohustusi, siis tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist (üüri tasumist) ja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist (õigusabiteenuse kulu ja lukuvahetuse kulu). Hagejale tekkis kohtuväline õigusabiteenuskulu summas 162 eurot, et esitada kostjale korrektne üürilepingu ülesütlemisavaldus, ja lukuvahetuse kulus summa 455,85 eurot, et vahetada lukud, kuivõrd kostja ei täitnud lepingulist kohustust anda lepingu lõppemisel üle Lepingu eseme võtmed. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 6991,17 eurot, mis on kostja võlgnevus hagejale tulenevalt poolte vahel sõlmitud üürilepingust (üür ja kõrvalkulud) ja kahju, mis tekkis hagejale seoses kohtuväliselt tekkinud õigusabiteenuskuluga ja lukuvahetuse kuluga, jätta kostja menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 08.06.23.a. (kostja esindajale J. K. (kostja esindaja kuni 19.06.23.a)). Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 14 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 630 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole muid menetluskulusid välja toonud, ka vaatamata kohtu korraldusele esitada menetluskulude nimekiri 14 päeva jooksul (08.06.23 kohtumääruse, hagi menetlusse võtmine, resolutsiooni p 6). Hageja esindaja on 08.06.23 kohtumääruse kätte saanud 09.06.23, kuid ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega kohtu materjalidest ei nähtu hageja muid menetluskulusid. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt